Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » 9000 kurge ja mihklipäeval talveunne – Roosta!


Kuna Roosta puhkekülas on juba mitmeid aegu käidud lõõgastumisega pooleks puhkamas, nõupidamistel, koolitustel ja seltskondlikel väljasõitudel, teavad ilmselt väga paljud, kui müstiline paik on Noarootsi. Kogu see madaltihe loodus, metsikute õunapuude välud a la Saaremaa põhjarannik, Gotlandi meenutavad rannamajad, rootsi ja eesti kakskeelne sildistik on tõeliselt erilise energiaga koht, kuhu päris niisama läbisõidul ei põigata. Tuleb ekstra minna sinna Haapsalu taha avamere äärde.

Üks ekstra minemise põhjus on Tarmo Käosaare surfikool. Karksi-Nuia mees, kes merelõbudeks sobimatutel aastaaegadel peab sisemaal metallitöökoda (mis valmistab pagariäridele reste-panne-vorme), laenutab suures telgis varustust ja jagab õpetust. Ise elab karavan-haagises ning öösiti jagab elektripliidile jäänut tsivilisatsiooniga harjunud rebasega. Selline romantika. Ja suurepärane võimalus pere- ja sõpruskondadele ühiselt sportides ühtlasi iseennast ja üksteist tundma õppida. Arutasime Tartsiga, et meie aja abielupaarid ja vanemad-lapsed ei tunnegi õieti üksteist – näevad üksteist vaid hilisõhtul teleka ees või magavana. Riigi ja tänava hooleks jäetud lastel aga on nõelast ja krimist vaid pool sammu puudu. Ületöötavatel eduinimestel aga on hädasti vaja kusagil end totaalselt välja lülitada, et mitte infarkti saada või muidu stressi ära surra.

Teel Roosta randa on ka hobusekasvatusega tegelev talu. Nii et igati issandale meelepärane maa kasutamine ka Noarootsis. Aja märgina jabur on küll see, et lisaks ratsutamisele pakutakse seal ka ATVsid. Purjesid kui elus asju ja vaikset veel kulgemist väärtustav Tarts leiab, et mööda sulnist maastikku jauravad mootorsõidukid on hobuturismiga kõrvutatuna nagu siga ja kägu, aga toda hobundamist pakkuv Sirje peab suveperioodil võimalikult paljude vahenditega võimalikult kobeda nutsu kokku teenima, et talv üle elada.

Minu meelest on üldse erinevatel ettekäänetel mööda ilma rännates huvitav teada saada, kuidas teised elavad ja elatuvad. Varasematel aegadel kooserdasin seejuures mööda kõikvõimalikke talle ning inimeste ja hobuste kooslusi ka selle mõttega, et võimalikult paljudes tallides ratsutada. Praegu on selline aeg, et rändan mööda talle ja hobuinimeste majapidamisi, titt kaenlas – ja kohati tundub, et püüan teha teistmoodi rekordit. Kui paljudes tallides olen titele tissi andnud näiteks.

Roosta Sirjel on kümmekond hobust. Tänu sellele, et osa neist on eestlased ja üks on torikas, saab ta mõistagi toetusi. Mahemajandaja on ka – abiks seegi. Igal aastal juurde sündivad varsad lähevad suureks kasvatatutena müügiks, nagu ikka. Ratsutamas käiakse tema juures aga vaid suvel. Noarootsi lihtsalt on lootusetult sesoonne paik. Pikk ja poisikeseliku olemisega naine kinnitab, et suvitajate hulgast tulevad sadulasse vähem need, kes talvel kusagil linnas ratsutavad – rohkem need, kes ainult suvel suksuvadki. Hobustega aga olevat selline lugu, et ka talvel lihtsalt niisama olevad loomikud ei ole kevadel sugugi pöördes – jätkavad supelsakste teenindamist täpselt sealt, kus sügisel pooleli jäi, ja ei mingeid ekstsesse.

“Hakkasin oma lapilist poni Kardinali sadulasse panema ja muretsesin valmis igasuguseid libisevaid ja muid abivahendeid, ähmitsesin ja põdesin – ja kokkuvõttes oli kõik asjata. Kui selga ronisin, käitus täkk täpselt nii, nagu oleks alati sõitnud,” kirjeldab Sirje, kui lihtsalt ja loomulikult asjad tegelikult käivad. “Ainult siis, kui inimene on tema kõrval, kipub noormees hammustama – ja mitte õelusest, vaid sellepärast, et hobused omavahel suhtlevad-õrnutsevad sedasi nakitsedes. Et inimesel sedasi valus on, see on inimese viga.”

Kui suvitajate lahkudes Noarootsis vaikseks jääb, on Sirje sunnitud vastu tahtmist Nõvale õmblustöökotta minema. Üldse ei taha tegelikult. Monotoonne ja rutiinne on, haigeks ja kurvaks teeb. Aga mis sa hing teed.

Mis hobustesse puutub, siis teeb Sirje oma kodus, just vastupidi, neid hobuseid terveks, kes haigete ja kurbadena tema juurde on jõudnud. Tal on Veskimetsa tallist kolm erivärvi hobust pansionaadi laadsesse koju toodud – ehkki keegi ei soovitanud sel kombel peetud eestlasi puttuda – ja talli-maneeži suletud, päevalgust nägemata märad on kõik oma närvid korda saanud, vaheldumisi kliente maastikul kõnnitanud ja varssasid toonud.

Pürksis olev täkk, kellega on lähim paaritada, teeb küll aina ühesuguseid raudjaid varssu, keda Sirje nimetab punasteks kuraditeks. Kardinal lisab karjale huvitavamaid värve. Parajateks kuraditeks peavad hobuseid ka looduskauged ja eluvõõrad supelsaksad, kes peavad hobustest möödudes auto kinni – kui uudishimulikud varsad-sälud aga nina salongi topivad, satuvad paanikasse. Nii tühjast asjast piisab linnas kobaks muserdunud inimestele selleks, et oleks safari.

“Minu talu ikka teatakse. Juba praegu on jõuludeks lõbusõidud ära tellitud,” rõõmustab Sirje, kes hakkas hobuseid pidama pelgalt selle baasilt, et ratsutas lapsena. “Pärast hüppetrenni on mu ees käival torikal küll tagumise jala kõõlus venitatud, aga küll ta detsembriks ära kosub. Kui ikka lund antakse – ilma lumeta on talveunes Noarootsi siiski väga nukker.”

Juba enne mihklipäeva talveunne jäänud Roostal on Sirje tõeliselt asendamatu naabrivalvur. Tema kõrval asuv maja – nood kaks kõrvuti maja rajasid omal ajal kaks rannarootslasest venda – jäetakse rahumeeli kevadet ootama just tänu sellele, et tema on seal. Kuna naabreid õieti nagu polegi – tean omast käest, et vaid suvel grillimas ja trallamas käivad naabrid õieti nagu polegi naabrid – ei lõigu keegi ka Sirje hopside ümbert elektrikarjust katki ega nori muul moel tüli. Õigupoolest võiksid hobunad seal suisa vabalt jalutada – kui maantee kodumaja ja koplite vahelt läbi ei käiks. Keegi ei kasvata vilja, kuhu tunginud metssigadegi pärast hobuste peale kaevata. Kuna keegi ei kakle ega kaeba, siis nagu polekski Eesti.

Meest Sirjel pole. 17 ja 19aastase poja ja tütrega koos elades moodustavad nad toimeka jõugu, kes korraldab oma heinad, kasvatab kartuli ja ehitab maja paremaks. Rannarahval on kombeks maju soojustada liiva ja muu loodusliku pudiga, mis kipub tuppa nirisema – Sirje paneb koos oma hilisteismelistega seda jama ohjava ülekattega laudisest lae. Iga päev paar lauda. Küll saab ja jõuab. Drelliga möllab otse loomulikult ise. Meest pole sellepärast, et laste isast läks üsna kohe pärast laste saamist lahku ning pärastised proovimised pole väga kuhugi viinud.

Viimase aja elukaaslane oli kaugsõidu autojuht, kelle Sirje mõne aja eest minema saatis. Mees tahab tagasi tulla, aga teismelised ei taha teda tuppa lasta. Täiskasvanud inimestel on oma rütmis ja elulaadis väga raske kedagi enda kõrvale harjuda ja harjutada – eriti kui see keegi ajutiselt käib. Vähenõudliku sponsori vastu poleks ühelgi ise hakkama saaval naisel ju midagi – aga kesse ikka niisama sponsoreerib, eks ole.

Muide, Roosta-Sirje on ise ka poolteist aastat rekkamees olnud. Teate ju küll ütlust nende kohta: elavad, nagu koerad - magavad kuudis, söövad kausist ja pissivad ratta peale. Oli koos ukse taha jäetuga kahasse kaugsõidu veoautojuht, kui veeti koormaid, mis ei tohtinud seisma jääda. Närvesööv oli. Ja kui sai selgeks, et nii jääbki ja miski ei muutugi – siis enam ei tahtnud. Püsigu need alalises liikumises koormad kuidagi teisiti pidevas ringluses, Sirje on oma hopsidega oma kodus.

Ainult siis tahaks kuhugi välja ja ära, kui nende kolmesest kambast kaks tiba nooremat välja seiklema kaovad ja Sirje üksi koju jätavad. Haapsalu “massilised lõbustusasutused” on siiski kõigest 30 kilomeetri kaugusel. Selle linnaskäimise kohta rääkis Sirje aga seda, mis mulle endalegi tuttav – inimene peab õppima väga hoolega oma käike planeerima ja läbi mõtlema, et ühe linnaskäiguga võimalikult kõik ära tehtud saaks, mis vaja. Muidu tuleb mõttetult palju edasi-tagasi triikida. Mis on kulukas ja lisaks põletab asjatult Maa nektarit. Tõsi küll, kuna linnaskäigud on servast servani asjaajamisi täis laotud, tundub linn eriliselt kiirustava ja närvilise kohana – mis siis, et tegelikult linn ju ei kiirusta. Ikka inimene ise, kes maalt normaalse elu keskelt urbaniseerunud labürintidesse satub.

Kui Sirje on linnas, on dobermann ketis. Põranda küljes. Kõlab koledasti, aga tegelikult on ainus lahendus. Imelikke loomikuid leidub ilmas. Reeglina on dobermannid väga targad ja tigedavõitu penid. Roosta Leedi aga on pigem Lontu. Väga sõbralik, aga totupoolne ja õpetamatu. Kuidas teda ka ei õpetaks, ikka ronib, kuhu tahab ja teeb, mida tahab, dobermannid kui koleerikud aga teevad teatavasti palju ja pidevalt  – ja korraldab ennast sedasi põranda külge kinni, et inimesed ka temaga koos samas majas elada saaksid. Ja mis sa temaga teed? Kuitahes sobimatu iseloomuga ja jobupoolne su ellu tulnud loom ka poleks – ikka elad temaga, kuni teid mõlemat jätkub.

“Linnuvaatlustorni mehed ütlesid, et mihklipäeval lendas neist üle korraga oma 9000 kurge,” teab Sirje. “Kahju, et ei näinud – taevas pidi siis küll täitsa must olema… Nüüd tulevad kurjad ilmad.”

Kurjad ilmad tähendavad, et suvel surfi-Tartsi telgis matti võtma harjunud Roosta rebane peab tagasi metsloomaks harjuma. Et jää tekkides tullakse jääsurfama, mööda jääd ja veealuseid põlde hirmsa kiiruga kimama. Ja saaniga sõitma tullakse. Need tuleviku väljavaated annavad lootust, et talv elatakse üle – mitte vireledes, vaid siiski võimalikult õnnelikuna. Kui vaid Nõvasse lastele kooliraha kokku õmblema minema ei peaks. Aga peab.


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat