Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Tunnine monument Palladiumile – hobuste haldjad tänavad tegijaid


Ago Ruus on suutnud hobuseloo filmiga Madis Jürgeni abiga ühe tunni jooksul tõepoolest peaaegu kõik väga tähtsad asjad ära öelda. Ilmselt on ka need kultuuripeded ja filmikiibitsejad, kelle meelest enamasti rahad valesti jagatakse, seekord nõus, et Eesti Filmi Sihtasutus ja Kulka andsid oma ühisrahasid õige asja alla. Ei pea olema hobuhuviline ega spordisõber, et mõista, kui oluline on selle filmi sisu. Seda enam, et vorm on tal ka absoluutselt kobe saanud. Kohati lausa fenomenaalne.

Küll on õnn, et see unikaalne töö saadi valmis enne Palladiumi enese šokeerivat lõppu. Nagu ka ratsamonumendi hobu Laidoneri alla. Kusjuures sellest on palju, uhkelt ja õnnelikult räägitud, et hobune modelleeriti Palladiumi järgi, aga kelle järgi sooritati Laidoner ise? Ei mäleta.

Palladiumi teati ja mäletatakse kõikjal Euroopas. Maailmas pole kuigi palju hobuseid, kellel on oma nimeline karikasari. Ja kui sportlikud võimed ja saavutused on aja jooksul kahanevad, uute tulijate poolt ületatavad, siis Palladiumi teened Eesti ratsaspordi ees on ikkagi ületamatud. Nii palju raharahvast hobuste juurde, nii palju uusi lapsi tallidesse, nii palju nende laste vanemaid tribüünidele pole ükski teine hobune toonud. Tänu Palladiumile on saanud raha ja tähelepanu nii tippsport kui väikesed turismitalud ja trennitallid, kus lapsed unistavad oma ustavate tunnihobude turjal saada Gunnar Klettenbergiks või Rein Pilliks. Mis siis, et reeglina on need lapsed tüdrukud J

Ratsaspordi entusiast ja hobuseparisnik Sven Šois võrdles Palladiumi lahkumise ajal seda ratsut õigustatult Lennart Meriga. On kõrgemale hüppajaid ja professionaalsemaid diplomaate – aga nende kahe mehe isiksus on selline, et tegi ja teeb mitme mehe tegusid.

Minu esimene hobune suri teetanusse talvisel pööripäeval, samal päeval kui aasta varem mu isa. Pärast seda kokkusattumust olen ikka mõelnud, et papa Harri tahtis Veneetsiat endale ning kahekesi nad Seal nüüd oma taevaseid asju ajavadki. Ja täpselt samamoodi tundub, et super-eestlane Lennart tahtis mega-täkku Palladiumi endale. Ning kahekesi nad Seal nüüd oma taevaseid asju ajavadki.

Paratamatult meenub Pärnu teatri filoloogfriigi Tiit Palu väide, et pärast Lennarti surma ei võinud tema “Hõbevalget” enam teatrilaval mängida. Tänu taevale, et ülejäänud loovrahvas arvestab sellega, et surelikud on nii inimesed kui hobused ja et pärast nende Minekut ongi kohati liigutavam neist tehtud portreesid ja nende töödest tehtud seadeid vaadata. Surelikud on nii suurmehed kui nende imetlejad ja kritiseerijad. Nii on.

Selle paratamatuse teadmisest ja sellega leppimisest hoolimata oli Palladiumi-filmi hobuseloo vaatamine üks vesine tund. See ei tähendanud, et edasikestva elu ilminguid oli tuba endal täis – äsja metsast toodud seened podisesid pliidil, titt vääksus, koerad mängisid lastega maja ees. Ikkagi mõjus. Nii emotsionaalselt kui intellektuaalselt.

Ruus on “Hobuse loo” kokku panemiseks ära teinud tohutu taustatöö. Palladiumi filmisse on haaratud trakeeni tõu kui niisuguse tutvustus ning Palladiumi isiklik päritolu on avatud lausa vapustavalt – mindi “vennasvabariiki” kohale ja näidati nii boksi, kus mära 17 aastat tagasi oma imelapsega maha sai kui Palladiumi kasvatajaid. Super!

Äärmiselt kihvt on ses filmis ka Palladiumi kui isiksuse ning ühtlasi hobuste üldpsühholoogia avamine Madis Jürgeni kirjutatud hobuse-monoloogides, mille Palladiumile omistatuna Raivo E. Tamm ette loeb. Samas võtmes sooritas Madis Eesti Ekspressis ka Palladiumi järelhüüde teiste hobuste suude läbi ning see töötab vägevasti.

Võibolla ehk oleks pidanud võtma kaks tekstilugejat. Ühe, kes kannab näitlejameisterlikult ette musta täku enese jutustamisi. Ja teise, kes lihtsalt diktorina lugenuks ülejäänud tekstid. Võibolla kindlasti. Kusjuures Raivo E. häälelise hobusemängimise juures hakkas naljakalt toimima Eesti totaalne väiksus. Tee endaga mistahes sisendavat veenmistööd, et praegu on Raivo E. Palladium – ikkagi seguneb ta alateadvuses “Õnne” Allaniga, “Piibel kahe tunniga” tegelasega Endlas, “Connecting people” Ollilaga Von Krahlis või mitmikrolliga tänavusuvises “Bussis” – Ain Mäeotsa ja Jan Rahmani pärismus-jandis, mis ajas Tartu Hansahoovis mängituna just Tamme etüüdisoorituste pärast erakordselt põhjalikult naerma. Tema olekusse ja häälde kätketud huumor oli antud juhul Jürgeni tekstiga suurepärases alatoonilises kooskõlas, nii et kena keik.

Võibolla ehk oli filmis pisut liiga palju ratsaspordi ja aretustöö korüfee Raido Kollomi isikukultust. Selle alla pandud ruumi võinuks jagada Gunnar Klettenbergi kui hobu-spordi-isiksuse avamiseks. Ja tegelikult oli puudu ka Oliver Kruuda. Võimalik, et see oli Oliveri enese soov, et teda ei eksponeeritaks – rahastab ta ju ka Keskerakonda ilma, et oleks seepeale ministriks pürginud. Ehkki presidendiks oleks võinud või lausa pidanud küll kandideerima. Oleks päästnud Eesti rahva piinlikust vanainimese nöökimise painest. Ja tegelikult oleks Eesti riik Kruuda kujul ütlemata suutliku ja vägeva presidendi ka saanud. Filmis võinuks tema võimsatest teenetest ja rahajoa suunamisest hobundusse küll rohkem juttu olla – Palladium polnud ju tema ainus hobu ega tegu. Tema investeeringud ja teiste üli-rahardite kaasamised on ju kujuteldamatud. Aga ju ta ise keeldus eksponeerumast.

Küll aga hüüab Ruusi-Jürgeni film epiloogi järele. Asjakohane oleks lõpukaadrid, kus Vanamees Ise keset pimedust valgussõõris triumfeerib, pikemaks timmida, kasvõi ehk aegluupi panna ja lühidalt tema salapärasest lahkumisest võimete ja teenete tipul teada anda. Mis mõtet oli vennal muidu nii dramaatiliselt minna – vananemine ja tasapisine ununemine poleks olnud sugugi nii lööv lõpp.

Päris kindel on siiski, et kui inimesed võivad veel leida pisi-agasid selle filmi vormistamise nüanssides, siis hobuste haldjad kiidavad tegijaid mööndusteta.


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat