Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Line-tants Sassi tallis ? tantsivatest rasedatest, ratsutavatest papadest ja elundidoonorlusest rahvaste peoni


Eks nii palju ikka oma alateadvusega kontaktis olen, et tean, miks pole vaatamata sellele, et Kaie Seger on juba kuus aastat Audru kandis Sassi talus oma linetantsu festivale korraldanud, ise naaberkülla tantsupeole läinud. Selle talu tall seostub sunnitööga. Pidasin mõnda aega seal oma hopsi. Et mitte üliarvukale trennirahvale jalgu jääda, käisin iga päev teda liigutamas siis, kui teised sõita ei tahtnud. Südapäevase leitsaku ja parmude käes. Nii et hobune hakkas mind lollakaks pidama, kolis ära Soome ja vahetas igaks juhuks nimegi. Toona seal treeneritena toimetanud vennad Indrek ja Marek – need, kes sõitsid pärast ennast Sven Shoisile saanud ning nüüd ammu edasi müüdud Gvido ja Happyga – käisid ka vahepeal hobumaailmast ära, mootorrataste seljas. See harrastus osutus aga hullult kulukaks ning nüüd on tüübid oma hopsidega Sassis tagasi. Sõidavad neid välja ja müüvad edasi.
Tänu neile on seal Sassis ometigi natukegi eestlasi. Ja mehi. Rootslasest ärimehe Thorbjörniga elav Malle on terved suved Rootsi Kuningriigi alamatele välja müünud. Ratsalaagrites on nii palju sealsamas muhedates onnikestes elavaid kuningkundesid, et mõned hobunad peavad päevas kolm vahetust sõitma. Kui vanasti oli Mallel võimalik suveks lisahobuseid laenata, siis nüüdseks on hobumaastik paika saanud. Ses mõttes, et igaüks on oma üleliigsed setukad maha müünud. Rentimine on omandanud üldtunnustatud hinnad. Sellised, et pole mõtet rentida. Osta ka mitte. Esiteks on turg odavatest trööbeldamise hobustest tühi. Korralikud ratsud pole trööbeldamiseks ja on ajutiseks ostmiseks liiga kallid. Seda enam, et talvel pole neid nii hulgi vaja. Nendel süüa aga on igal aastaajal vaja. Sellepärast ei saakski nii mastaapset tallisüsteemi pidada, ilma et Mallel polüfunktsionaalne Thorbjörn kõrval oleks. Läinud talvega sõid hobused õblukese kaunitari Malle paarisajatuhandesse kahjumisse. Eks mõneti orkaani abiga – Sassi talu on ju otse Pärnu lahe kaldal – ja juurdeehituste tõttu lükkub kasum samuti õnnelikku tulevikku. Ehk.
Maneež on neil absoluutselt kobe saanud. Võrreldes Saha-Loo Maša muinasjutuga küll hästi askeetlik ja lakooniline. Aga väga asjalik ikkagi. Seda enam, et Pärnu-lähiste ainus ta nüüd ju ongi. Tolle tall sulgus. Tori on kaugemal. Kuidagi teisiti kui läbi aasta aktiivsena hobuseid ära ei elata.
Sassis on juurde ehitatud ka suure kobeda köögiga pubi. Toasiseste varikatustega, mis toetuvad roigastele ja kaetud on rooga. Hästi muhe ja tuletab õhustiku poolest miskipärast Edgar Valterit meelde. Sama kandi emandana loodan, et Malle ei mõtle tõsiselt seda, mida linetantsu pidustuste ajal hobuvõidusõidu ennustusvõistluse 25krooniseid panustamisi müües ütles. Et pubi on mõeldud ainult hest-svenssonitele, kes onnikestes elutsevad. Audru-kandi Kuldlõvi on ainus siinne söögikoht – seegi müügis. Valgeranda kavandatav on alles kavandatav – katastroofijärgne kaoski rannast veel koristamata ja golfiopakate lähedus väga ei tõmba ka. Seda leevendab vaid Valgeranna üksildane parkuuriplats. Pisut. Tõstamaa tee järgmine lähim söögi- ja seltsielu koht ongi Tõstamaa ise. Nojah, Maria talu kah, aga see justkui samuti pigem oma kundedele.
Talveõhtuti võiksid ju kohalikud ja möödujadki saada Sassis kõrsi nokas ja nokkasid koos hoida. Selge, et see on tüütu. Lisaks tegusatele möödakäijatele kogunevad siis kahtlemata kohalikud, kellel ei ole midagi teha, seda sinna tegema. Läbi aasta toimivat keskust jällegi teisiti ei saa. Ja seda ütles Malle ka, et lisaks suvisele, juba legendiks saanud linetantsupeole hakkab ta tänu maneeži võimalustele nüüd ka talviseid avantüüre tekitama.
Linetantsu värk aga meenutab tiba sektantlikku liikumist – nagu väga entusiastlikud kooslused-hobid-veendumused ikka. Toidulisandite söömisest Coelho lugemiseni. Läbi aasta käiakse Kaie Segeri tundides – Pärnu Nooruse majas ja Tallinnas kusagil kah – kantrimuusika saatel harjutamas sellist rivitantsu, mille puhul igaüks paneb ettenäidatud kombinatsioone ise ja üksi, teiste andunud kantrifännidega ühtses rivis ja partnerit vajamata. Segeri-mutt ise on seda lustakat rivitegu nii hästi harjutanud, et tuli jänkide endi ees maailmameistriks. Ja teisi nii entusiastlikult nakatanud on, et valiti mullu Pärnu Aasta Naiseks.
Tõsine naisetükk on ta selleski mõttes, et pärast mõnda aastat kahe poolkera vahelist visiitabileu kobis ta Ameerikasse ja tõi oma mehe koju ää. Lindi-kandi talu pole mehe toeta pidada mingi nali. Tuled Tallinnast tantsu õpetamast, aga tuba on külm ja lumi ajamata puha. Mees teeb tal nüüd Pärnu mereäärses tennisehallis asuva sisustussalongi juures mööblit ning naisel on hoopis teine tunne sadu ja tuhandeid inimesi rivitantsima õpetada.
Festivalile kogunenud fännid panid erinevate õpetajate juhendamisel tundide kaupa mitmesajakesi päikeselõõsas üha uusi ja uusi kombinatsioone. Keskendunult ja mõnuga. Mõnel naisel tittki kõhus aegsasti kaasa keksimas. Tantsufanaatikutest naiste mehepoolikud libistasid samas vilus õlut, edevad kaabud peas ja buutsid jalas. Lõbus. Seda enam, et laagrirahvas ööbis ju sealsamas – naaberkülade kohalikud olid need õnnetud, kes jäid laupäevaõhtusele kantripeole lõksu. Varasematest aegadest on harjutud mis-tahes-seisundis simmanilt koju tranduulima, aga nüüd – nagu Pärnu-kandis muide pea igal õhtul! – oli seal lauskontroll “Kõik imevad”. Kuna enne esimeste suhusaanute-vahelejäänute hoiatuskarjeid ei taibatud kuiva seadust järgida, jäädi väga tantsuõpetlikku lõksu. Mitte midagi muud ei jäänud ju üle kui tantsides promillid endast välja rahmeldada.
Mis puutub hobustesse, siis Kaie ei ratsuta, tema tütar aga küll. Sassi talu hobuseid aga sai lisaks svenssonite tavatrennidele festivali ajal ka tunniks maastikule laenutada. Skandinaavia ja festivaliväärsete oi-mis-hindadega. Mis on mõistetav. Päris õhtul esitasid hobunad ka väikese volangilistes kleitides ratsanikega vaatemängu ning toimus totalisaatoriga võiduajamine kaheksa hopsi vahel.
Üks nendest, kes 250 krontsa eest tunni Sassi talu maadel kappas, samal ajal, kui tema naine mööda tantsploštšatkat keksis, oli Tartu Ülikooli farmateadlane ja elundidoonorluse guru Toomas Kivastik. Kirjanikust hobuiimese Mardi noorem vend ja mu mehe pinginaaber ühtlasi kah. Kiva Noorem sattus paduküpses eas hobumaailma mitte sellepärast, et tema vennal on hobune ja ratsakirg. Sellepärast, et tema tütar Maria tegeleb viievõistlusega. Selle alad on ratsutamine, ujumine, vehklemine, laskmine ja… ee… nojah, üks ala veel. Vanematele tähendab see lõputuid väljaminekuid. Iga ala trennid, laagrid, täisvarustus, oi jeh. Aga selle eest saab laps täieliku valiku oskusi, mida üks endast lugupidav inimene vallata võiks. Isa saab omakorda kõigist oma senistest harrastustest lahti. Tom armastas varem ujuda ja tennist mängida. Kuna nüüd veab ta tütart Luunjasse, on tal jõude ootamise asemel mõttekas endalgi ratsutada. Ja seda ta täie pühendumisega teebki. Et see õilis asi just Saksa tallis toimuma peab… nojah, jäägu see.
To ise teeb aga kõike tohutu andumusega. Parajad pujäänid on vennad Kivastikud ju mõlemad. Tänu temale on meie perel rahakottide vahel doonorikaardid. Kui muud ei ole, siis asi seegi, eks ole… Seal on kirjas, et kui meiega peaks midagi juhtuma, lähevad kasutamiskõlblikud jupid loosi. Neerud ja maks, silma võrkkestad, maks – ja mida veel kõike teistele edasi kestmiseks juba siirata osatakse. Kui inimesel enesel on doonorikaart kaasas, ei teki omastega vaidlemist. Lähedase kaotanu on niigi šokis, mis ei lase teiste hädadele ega vajadustele mõelda. Kaotusvalu ei lase sellestki aru saada, et kirsus ei paista mitte ühegi elundi võetus absoluutselt välja. Kuna leinajate taluvuspiir on ületatud, ongi õigem endal seda teoreetilist dobrood kaasas kanda. Kasvõi selleks, et vastavalt Murphylikule tagurpidisuse paradoksile tänu sellele ei juhtukski pauku, mis su varuosadeks jagab. Neid doonorikaarte saab minu teada apteekidest ja polikliinikute registatuurist. Kui on kaasas, siis te end sel suvel sadulast juppideks ei kuku!
Ahjaa, üks lubadus sai siin ajakirjas kevadel ka jagatud. Kui ratsa-rasta Kaire-Maali Lõhmus sõitis oma unelmatemaale Jamaicale, lubasin kirjutada, kuidas tal sealse hobuelu avastamisega läks. Ta lootis suuremates hobukesustes võistlustel kohtunik olla ja mis kõik. Aga värvilistele kohaselt ei kontakteerutud ega informeeritud. Nagu sedasorti rahvastega ikka see jama on. Omal käel leidis Kaire-Maali vaid ühe kuuehobuse talli. Lapsikult rõõmsaks maalitud seintega. Üli-rootsud ja äbad loomad sees köides, skubiduu! Selle eest aga sai pliks loendamatutel kontseridel-karnevalidel käia, loendamatuid komplimente, uusi tuttavaid, keda ka Eestisse esinema toob – ja otsusekindluse elumuutusteks. Kolis vanematekodust erakasse ja läks Tallinna Sadama infokapist välja, Domina reisibüroo eksootiliste reite giidiks. Tänu sellele on tal lootust giidina uuesti Jamaicale pääseda – või siis vähemasti kirves piletiraha ise kokku teenida, et omal kulul uuesti Kariibi mere keskele pääseda. Näiteks õpetajaks. Neid vajatakse sinna tohutult. Raha säästmise nimel ning kogu aega musta ürgmuusika alasele rahvavalgustustööle pühendades pole tal võimalust ratsutada. Kohe üldse mitte. Kord kuus pole ju mõtet lihaseid valusaks teha – kuivikutest ja õuntest aga toitub raha koguv, helget nunna meenutav missionäär ise, skubiduu!


Loe kommentaare (4)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat