Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Aga mina sain Tom Sawyeri käest peksa?


Oi, kui kuradi hapu on olnud viimastel päevadel viimsest kui Eesti ajalehest lugeda, kuidas Koit Tikk ratsa ja ilma sadulata eesti tõugu Aabrami seljas Kassarist Viini kõnnib. Õigemini Alpides asuvasse Linzi.
Sellepärast, et mina tahtsin ka. Mitte nüüd just et igas väljaandes figureerida, aga seda pikka retke kaasa teha tahtsin küll. Väga.
Kui mullu Ken Saani korraldatud Brasiilia-segaduselt ja Ruudu “Džunglistaari” avantüürilt Malaisiast tagasi jõudsin, mõtlesin küll, et nii peagi enam kuhugi ei lähe. Nagu eelmisel kevadelgi tegelikult mõeldud sai – mu raamatus “Džungliseaduste vangid” seisab see kirjas. Et mõtlesin veeta kena koduse suve ja siis panin järjestikku Ladina-Ameerikasse ja Kagu-Aasiasse. Aga kunagi sügisel ilmus “Eesti Ekspressis” Madis Jürgeni nupukene selle kohta, et austerlane Felix Kern ostis tosina eesti aborigeene ning läheb nüüd nendega jalgsi koju, et ühest küljest meie tõu vastupidavust tõestada, teisalt oma kundedele 2500-eurost ekstreemturismust pakkuda.
Mina pakkusin ennast ka. Mees, pere ja muud loomad leppisid üsna kiiresti – harjunud juba ju! – mu teatega, et kavatsen vähemalt kaks kuud jälle kodust ära olla ja setuka selgas Austria poole astuda. Kavatseda ju võib. Jumal naerab, kui inimene plaani peab.
Kassarisse helistades sain sügisel kõigepealt torule Linda Tiku – emanda, kes nüüd kuude kaupa üksinda ligi saja hobesega talu peab ja lastekarja joones hoiab. Tema arvas, et küllap Koit ja Felix mu kaasa võtavad – kirjutan reisikirja, filmin mõned saated ja mis kõik. Koit – see karvane, keda peetakse mõnusaks metsaliseks – leidis ka, et ehkki me pole küll tuttavad, ei näe tema ära, miks Felix ei peaks tahtma Eesti hobukirjamoori kaasa võtta.
Felixiga ma rääkida ei saanud, sest ta ei oska inglist ja mina ei jaga saksat. Meie vahendajaks oli üks sakslannast tulehark-ninatark Sibylle, kelle kohta mul praegu veel vaid kurje neljatähelisi leidub, sest ehkki mul on väga äge ja lühike viha ning sügav, aga see-eest kiiresti mööduv solvumine, pole ma seni maha- ja ilmajätmisest üle saanud. Eks ikka sellepärast, et ajalehtede esiküljed aina raputavad soola mu haavale.
Rääkisin Sibyllele, et kirjutan reisikirja ja filmin saatesarja. Ja et kuna mu ooperilauljast noorem vend Lauri Vasar, keda Eestis eriti keski ei tea, aga kes mujal Euroopas ja ka Ameerikas megalt tegija on, elab just nimelt Linzis, võib oodata melodramaatilist kohtumist. Kirjanikust õde kappab omamaist tõugu hobusel Mozarti maadele, edelweiss kõrva taha – ja kohtub liigutusest nõretades oma kuulsa ja andeka vennakesega…
Sibylle teadis küll Laurit, aga see ei aidanud. Ta ütles, et saksakeelse reisikirja kirjutab ta ise, eestikeelne ei ütle ega paku neile kui suurrahvale midagi. Nagu ka mitte saated miskis Eesti telejaamas. Lisaks ei kõlvanud neile minu inglise keel, sest grupi ainus ja üldine suhtluskeel pidi olema saksa. Koit ei pidavat kah eriti saksat panema – järelikult said austerlased kusagilt ikkagi teada, et mu vanaisa oli juut, muidu poleks mind nii totaalselt välja praagitud.
Ahjaa, igal nädalavahetusel käisid nad treeninggruppides ka. Konflikte ennetamas ja psiffoloogilist rühmatööd tegemas, mitte ratsutamas. Nii et isegi kui – A. oleksin Koidult ekstra hobuse laenanud ja 13. hobusena kaasa läinud – B. see kuradi kaks ja pool tuhhi euri pappinud, ikkagi poleks ma psühhodraamakursustel käimata kõlvanud.
Äri, puhas äri on see, ütlesid asjatundjad. Mis ei tee mind oluliselt rõõmsamaks. Ent samas – tõepoolest, Jumal naerab, kui inimesed plaani peavad. Majapidamise pärast poleks ma tegelikult vist nagunii minna saanud. 9. jaanuari orkaan käis minu Pärnumaa elamisest nii totaalselt üle, et viimasel neljal kuul olen ainult oma majapidamisele elanudki. Kõigepealt kuivatasin-tuulutasin-kasisin. Kuna põrandad läksid ikkagi pahaks, võtsin need üles. Tänu millele sai ka seinavahesid luhvtitada. Seejärel uue põranda panna. Ja ikka üle päeva iga ilma ja teega Tartu-Pärnumaa vahet voorida.
Kui juba nii totaalne kaos kujunes ja kodu nagunii kummuli oli, võtsin törtsukese pangalaenu juurde ja lasin katuse alla lastetoad ehitada ja uue kõrvalhoone kah. Arvatagi, kuhu vana jäi. Et ilmad on olnud, nagu nad just on olnud, sai kaks hektarit totaalset laga ja mere toodud pahna, ehitus- ja lammutusjäägid alles volbri-nädalavahetusel suurte talgute ja traktori abiga likvideeritud.
Pannuks ma, kabjad kuklas, Austria poole, ei juhataks keegi ehitust, ei korraldaks talguid ega teeks õigupoolest ka igapäevast ajakirjanikutööd, millega pangalaenu-diislit-telefone tasuda. Inimest lihtsalt on üks.
Ja ikkagi – mingid upsakad-rahamaiad-eesti keelt alavääristavad austerlased ei tule otsustama, kas mina saan kaasa teha ja jäädvustada Koidu pääsemise Guinnessi rekordiraamatusse või mitte! Kui ma nüüd selle avantüüri kohta kirjutatud artikleid lugedes sisimas urisen ja kiunatan, meenub mulle alati Mark Twaini Tom Sawyeri saaga. Seal oli üks poiss, kes kiitles, et sai Tema Enese käest peksa. Mina võin kuulutada, et olen kah selle retkega seotud – olen see, keda kaasa ei võetud.
Kas sellise asjaga saab lõplikult leppida? Ega ikka ei saa küll. Kui nüüd Koidu jutus, et ta järgmiseks hakkab Jeruusalemma poole astuma, vähegi tõtt on – kui see nüüd läbinisti hiidlase nali pole, mis inspireeritud sellest, et hobuse nimi on Aabram – tahaksin küll olla käsi. Või õigemini tagumik. Selleks ajaks, kui metsmees Alpidest tagasi, on minul ehitus valmis, viha üle – ja pealegi on mu vend just sel ajal, kui matkajad Linzi jõuavad, hoopis Eestis! – ja võiks hakata seda Siinai poolsaare plaani pidama. Et Jumal naerda saaks.


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat