Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Saaremäe passioon kolmnurgas Rakvere-Iirimaa-Vietnam


Rakvere teatrijuht Üllar Saaremäe on Eesti teatrimaastiku üks karismaatilisemaid keskealisi. Selline karm ja paheline justkui. Salapärane. Jõmm ja juht. Seikleja ja anarhist. Tegelikult ka poisikeselik aareteotsija, müstik ja romantik ning ka hobuninimene ehk lihtsalt Kentaur. Selles, kuivõrd näitleja üldse keskealiseks kõlbab, paneb kahtlema tema äsjane Vietnamis seiklemas käimine. Kogu tema anarhia on aga uuemal ajal pigem filosoofiline kui vanal viisil pungitsev. Ühtegi asja ei tee ta nii, “nagu kõik teevad” aga üheski eluvaldkonnas.

Seikleja ja anarhist
Miks elab Üllar Rakveres koos Tiina Mälbergiga “kõigest” korteris, samal ajal kui kasvõi näiteks pärnakatest kolleegid Rekkor-Seeman-Vlassov-jpt on end sisse seadnud kenades väikekodanlikes eramutes? Teatrijuhtimise-lavastamise-seiklustega ametis Saaremäe selgitab: “Maja ei saa seiklema minnes niimoodi maha jätta nagu korterit. Kui oma ärahüpetelt tagasi tulen, on mul tuba ikka soe, mitte hanged toas ja ukse ees. Ma ei oska ega taha ka sedamoodi raha teenida nagu ärimehemad kolleegid. Mul ei ole ansambleid “Kuldne Trio”, “Kala” ega pidevalt pappi pritsivaid reklaamiotsi. Minu bändi “Lihasööja Bakter” ei kutsuta sülti soojendama, aga selle eest on ta “Sex Pistolsi” tõhus kloon.
Mis puutub seksi, siis sellega on mul täpselt samamoodi nagu seiklemise ja reisimisega: teen seda nii tihti kui võimalik. Heheh, üks nooruke ajakirjanik küsis hiljuti – ilmselt mingile naisteküljele – “kui tihti te seksite”. Ma siis ütlesin, et nii tihti kui võimalik. Tütarlaps punastas ära.”
Vietnami ära läks Üllar sellepärast, et tahtis elusat sotsialismi ära. Kuuba olnuks seni, kuni Castro seal loob ja lehvib, ehk markantsemgi, aga sinnalend poleks mahtunud kahe nädala sisse, mida teatrijuht ja projektide hing endale lubada võis.
“Eks ma kibelesin lisaks filosoofilisele sotsialismi kogemisele eksootilises kohas ka talve lõpetuseks sooja. Aga mitte mingil juhul niimoodi nagu need uimased ja ettevõtmatud, kes viskuvad mõnes Sharm el Sheigis kõhuli ja käib küll. Lichtfeldt-Saar on “Õnne 13-ga” seal küll mitu korda käinud, äkki on väga mõnus?” kahtleb Üllar. “Mina tahan midagi muud kui lebotamine ja turismus. Tegutseda! Ja selle jaoks on mu sõber Sven Shois võrratult asendamatu seikluskaaslane.”
Luunja ratsakooli omanik ja hobuseparisnik Shois otsis reisivalus põledes internetist marsruudid-kontaktid ning mõlemad mehed olid kokkuvõttes õnnelikud, et kaks algselt veel kaasa sõitma pidanud meest ära kukkusid ning seiklusse erisuunalisi sihte-tujusid-eelistusi ei tekitanud. Kui Üllar tahab ühe ärakukkunud miljonäri 60tonnise võla asjus avalikult häält tõsta, manitseb alalhoidlik-positiivne Sven teda pigem kihvtide reisimuljete seedimisele-nautimisele häälestuma. Üllar taltub – ning seesugune teineteist käivitav ja tasakaalustav tandem nad just ongi.
Sven iseloomustab Üllarit kui reisikaaslast ülimalt vähenõudliku ja heatujulisena: “Ta ei kaotanud meie ettearvamatu päevakava juures kordagi närvi ja head tuju ega jonninud millegi pärast. Me ei teinud kokkuhoidlikkusest küll elustiili, aga tänu nappide vajadustega ööbisime-sööbisime üliodavalt. Mida vähem on kaaslasi, kelle maitsega arvestada, seda soodsamad lennukid ja muud sõiduriistad saab valida.”
Vietnamis, millest eestlane teab riisi, kolmnurkseid kübaraid, jänkide sõda kommunismi vastu troopilises džunglis ja “Miss Saigoni”, ootas tandemit ees eesti poiss, kelle Sven leidis internetist. Läks leheküljele trip.ee, sealt edasi Aasiasse ja Vietnami ning leidis Ralf Urbanovitsi, 23aastase Mediaglobe’i töötaja.
“Poiss polnud paar aastat eestlasi näinud, sest siit ei minda nii tundmatusse kohta seiklema. Vietnam kõlab sama utoopiliselt nagu Kuu,” naerab Sven. “Kui kohale jõudsime, sain napilt kempsu minna, kui ta juba helistas – tehke mulle ruttu ja palju eestlast!”
Tänu Ralfile pääseti suurlinnades kohtadesse, kuhu turist minna ei taipa, leiti elamuslikke väikelinnu, seigeldi Mekongi deltas ja džunglis, uuriti napilt kohalikku kuurorti, jälgiti elulaadi ja suhtumisi ning kaifiti võimalust olla Suur Valge Massa.

Lapsemeel ja aareteotsija
“Sotsialism peitub tegelikult põhiliselt koolides ja pioneeride paraadides,” tunnistab Üllar, et kommunism jäi leidmata nii temal kui Marxil ja Leninilgi, erinevalt Pipist, kes Spunki otsides selle ka leidis. “Lapsikult lihtsameelsetel rahvastel on vaja distsipliini ja dressuuri. Ent täiskasvanute peale mõjub punarežiimist ilmsemalt religioon. Ühiskond ise tuksub loogilises varakapitalistlikus rütmis. Põhilised tegijad on perefirmad.”
Vietnamlaste lapsemeelt, mida on seoses nende ülima arvukusega vaja ohjeldada ja suunata, iseloomustab Sven parodeerides. Mängib mõnd neist kümnetest vietnamlastest, kellega ta ennastunustavalt lobises, samal ajal kui Sven üha korduvatest dialoogiskeemidest juba sada korda tüdinud oli. Kordus midagi sellist pudi-ingliskeelset, mida Üllar meganaljakalt esitab: “Ui, näitleja? Ollivuud? Johnny Depp tiad? Ui? Poisid, see mees siin näitleja – tiab Johnny Depp! Ui, näitleja!”
Üllar oletab, et Depp on ilmselt ühtaegu nii piisavalt vietnamipärane kui temalik, et lapsemeelseks ühenduslüliks sobida.
Sõber Sven teab oma kogemustest – koos ratsastaar Urmas Raagiga viibisid nad pikalt Brasiilia peredes – et erinevate maade lapsemeel on siiski vägagi erinev: “Kui brasiillased on avalikult ja üleni usklikud, siis vietnamlased on seda varjatumalt ja vaiksemalt. Ehkki vastavalt rahvaarvule on nii katoliiklasi, budiste kui moslemeid tohutu hulk. Sarnane on nende lapsemeelsete rahvaste puhul keeleoskamatus – brasiillased, väljaarvatud Rio de Janeiro turistiteenindajad, ei oska midagi peale portugali keele. Et Vietnam pole üldse mingi eriline turistidemaa – vene rändureid seal siiski leidub – oli täielik imelugu, et esimene taksojuht, kelle palkasime, mäletas tänu diktatuurile kooliajast vene keelt!”
Üllari ja Sveni eneste ühine lapsemeel väljendus aareteotsijana selles, et Sven filmis suurema osa Üllari tegevusest üles. Praeguseks kokku monteeritud must materjal näeb välja täpselt nagu mõni “Päikesepüüdja” või “Üle piiri”. Selle vahega, et midagi ei reklaamita ega kedagi ei mõnitata – lihtsalt hästi filmitud lõbus pildiriba on. Sisaldab ka üht lõiku Üllarist, kes sügavas džunglis loomajunnihunniku juures mõtiskledes esitab perfektse ja pööraselt naljaka paroodia Tõnu Kargist “Džunglistaari” see-on-kõik-mehena. Üldsusel on lootust seda näha, kuna Üllar kavatseb Sveni filmitu üheks tihedaks telesaateks punuda.
Enese jaoks on Üllar kõigist maailma paigust enim aardeid leidnud tegelikult hoopis Iirimaalt. See on tema hingemaa. Ütleb, et sinna jõudis nii esimesel kui kõigil järgnevatel kordadel asjade loomuliku käiguna. Tema armastatud muusika ja luule (Yeats&co), näitekirjandus ja ulme (Joice&co) ees ning Üllar järel.
“Eesti ja iiri filosoofias ja isegi vabadusvõitluses on väga palju sarnast. Selle vahega, et mis Tallinnas jäi poolikuks, selle tegi Dublinn – see ongi algupärane kirjapilt – ära. Midagi sarnaselt veriselt viikinglikku on kasvõi selles, kuidas Püha Patrick iirlasi usuteele pöörates juhmidel, kes asjale pihta ei saanud, pead maha raius ning suures ristimistuhinas mõne üliku kogemata varbaidpidi odaga maa külge naelutas,” irvitab Üllar. “Paraku tungib fucking englishman ja jänkide tuules globaliseerumine ka Dublinna. Sihuke üldine needus, millest ei jää puutumata keegi meist.”

Müstik ja romantik
Puutumata on Üllarist jäänud nii iiri punapeameerid kui Miss Saigonid: “Meil oli Sveniga abiks sihuke slõugan, et I-m-catholic-no-drugs-no-prostitutes! Eks ka seoses sügava tahtmatusega on võõramaa naised jäänud minust puutumata.”
See puutumata-värk on tsitaat luuleridadest ning seoses äsja esietendunud “Johannese passiooni” lavastamisega kipubki reeglina nahka riietuv mees üha Juhaneid panema, Liivi, Viidingut ja Smuuli tsiteerima.
Kuna tema, Erik Ruus, Toomas Suuman ja Urmas-Boob-teab-Lennuk mängivad Juhaneid Rakvere teatri ülimalt müstilises väikeses majas, on kogu see romantiline – ja samas küüniline – vaatemäng keskmisest kõvasti salapärasem. Alates kasvõi sellest, et Tallinnast mööda lõputult üles songitud maanteed Rakvere poole sõites ütleb üks pisike silt alles Tapa teeristi kandis väga sosinal, et kusagil olevat Rakvere ning teine viit annab otse pöörangul vihje. Pst! Vaid väljavalitud teavad, et seal on vana linnuse ümber üks linn, mida üks endine punkar ei pea sugugi väikeseks ega provintslikuks, et seal oma töid ja väljalende sooritada.
“Juhanite lugu on sõna otseses mõttes välja joodud idee,” muigab Üllar. “Võtsime Suumaniga neli aastat tagasi kõvasti viina, sest tal olid järjekordsed armujamad. Ta hakkas oma nutulisuse üle ilkudes kaeblikult Liivi lugema. Mina vastasin Viidinguga. Hiljem, kui Tom enam üldse ei joonud, lisandus Smuul ning kolme mehe pingpong, mille käigus samade teemade ümber arutletakse, kakeldakse ja lepitakse.”
Eht-üllarlikul kombel käib see romantiline eksistentsialismus iga mehe oma risti meenutava telefoni-verstapostide all kaitsevärvi tiibadega kaitseinglite ja gestapolikult sähvivate tulede saatel. Sedasorti müstitsismi, mis oleks otsekui mõeldud üksnes väljavalitutele, on mees näidanud ka oma, Margus Kasterpalu, Jaan Söödi, Jelena Karpova ja Jüri Marrani ühisprojektis “Carmen”. Seal oli mäletatavasti nii, et müstiline mees, kes tappis kirest, näitas ööl enne surmaotsuse täide viimist, kuidas siis on, kui kirg tapab. Sedasorti romantiline vaimne vabamüürlus on nii Üllari kui tema kamraadid vähemalt mõneks ajaks ka omadega hobuste juurde viinud.

Hobuinimene ehk Kentaur
Üllari algatuse ja Sveni hobuste ümber kogunes üle kümne täiesti ootamatu isiksuse – teiste seas ka näiteks Karl-Martin Sinijärv(!) – kes vähegi sadulas seisid, hobumeelsete inimeste ühendusse Kentaurid.
Hobuinimeste performance’ite-happeningide jaoks hobuseid jaganud Sven meenutab, et ratsutamisest vaimustunud Üllar innustas kogu sõpruskonna sadulasse ning tiris nad väga vaimukatesse ja lõbusatesse seiklustesse: “Sellise spontaanse ratsa-möllu sära vajus tasapisi ära, nagu Üllari enese hobusepidamine – must täkk jäi kõigepealt boksi jõude seisma, siis võeti tal tema rahustuseks munad maha ning lõpuks sai teine juba ruunana sootuks maha müüdud. Praegu on kõik oma sädeme suunanud elukutsesse. Nüüd ei tehta midagi vaimustusest ega hasardist – kaine arvestus käsib süttida ja liikvele minna vaid raha eest. Aeg on selline. Pärast tulevad ehk jälle teistsugused ajad.”
Sven ajab just praegu Üllarit, kes on meeltes-mõtetes ikka endiselt Kentaur, jälle sadulasse. Hobustesse investeeriv kommikunn Oliver Kruuda on oma mustale trakeenile pühendatud Palladium Cupi seeria jaoks tellinud vaatemängu-rüütliturniiri, mida läbi suve kõikjal Eestis Sveni hobutükkide osavõtul näha saab. Analoogset rüütliturniiri näidatakse ka salapärase linna Rakvere päevade ajal linnuses ning Shois lausa nõuab, mitte ei palu, et selle linna staar ka ise sadulasse roniks.
“Ma ei mäleta, millal ma viimati üldse ratsutasin,” õiendab Üllar. “Ma ei oska, kukun ja teen margi maani.”
“Igasuguse tulemuse, kasvõi kipsi kukkumise, võib nimetada taotluslikuks ja sisse lavastatuks,” veenab Sven. “Sina oleksid selle turniiri vapiloom, tõmbekas ja meediamagnet, kes veaks uudishimulikud massid kas oma triumfi või kukkumist vaatama ja ületaks uudisekünnise!”

Jõmm ja juht
Mitte ainult seikluste ja avantüüride, vaid ka terve teatri juht Üllar ütleb rakverelaste menutükis “Täismäng” teistele töötutele seppadele, kes olukorda strippamisega lahendama asuvad: “Mehed, nüüd on nii – lähme! Minge ees, mina tulen järele…”
Era-Üllar on ses mõttes oluliselt jormim jõmm, et tema on alati esimene, kes tulle viskub. Välimuski on tal ju selline hirmuäratavalt needitud, kitsahuuleline-kullipilguline… ainult et kui metsik mees naerma hakkab, siis on tal muhedad põselohud, mis isast kangelaslikkust mõnevõrra mahendavad.
“Ma olen tegelikult tükati nii nõrk, et pean ettevaatlik olema,” tunnistab jõmm ja juht. “Tõsieluka “Baar” laupäevaseid otsesaateid juhtides panin kohe pärast eetri lõppu Tallinnast kodu poole tulema. Ei jäänud vaatama, kuidas R.I.F.F.is asi laivis edasi ruulib. Muidu oleksin Tallinna loendamatutesse baaridesse kroolima jäänudki ja elumere lainetesse uppunud.”
Hetkel ei saa Üllar ei Eestist ega Rakverestki niipeagi minema, sest algas suvelavastuse meisterdamine. Nagu teisedki Eesti teatrid, on sealkandiski senistelt pateetilistelt rahvuspanoraamidelt absurdi pöördutud. Pärnu Reiu jõekäärus lavastatavale Piiblile seavad nemad seal vastu “Rosenkrantz ja Guildenstern on jälle surnud”. Üllar ja Marko Matvere mängivad Hendrik Toompere juniori lavastuses peaosi, Ene-Liis Semper kujundab ja see kõik juhtub Padise kloostris. Golfikepid käes…
Sõber Sven paristab seni hobuseid ja tuhnib minekuhimus põledes internetis: millises suunas lendu minekuks Üllar järgmiseks sütitada ja näiliselt ta enese välja mõeldud meeletustele meelitada. Mehed tunnistavad, et tuttavad on imestanud, kuidas nad ikka naised koju jätavad ja nendeta maailma vallutama tormavad: “Kui abielu toimib ja suhted on tegelikud, siis ongi niiviisi õige, et üks – mis teha, et enamasti on see mees! – käib rändamas ning tagasi tulles on muutunud ja arenenud nii mõlemad kaasad kui ka abielu. Niimoodi see suhe elus ja uus püsibki. Kusjuures kui naisi kaasa ei võta, pole võimalik ka nendega retke ajal riidu minna – et meestel-naistel on erinevad eelistused, huvid, rütmid ja nõudmised, on ju sedavõrd selge, et seda pole küll vaja teisele poole maakera proovima minna.”


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat