Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Külli Arumäe ? 26? Ei, 19 ja 66aastane ühe korraga


Krunt-meeter-majahaaval Tallinnaga kokku kasvavas eeslinnas Kurtnas elab pika hobusesabaga pruunisilmne kaunitar, kes kasvatab kaheaastast pojanööpi, harrastab tipptasemel koolisõitu ning töötab Stockmannis turundus-assistendina. Külli Arumäe (26) ei üllatu, kui öelda talle – kes ta meenutab hobustele pühendununa ka ise sihvakat kergekondilist sälgu – et rohkem kui 19aastane ta välja ei näe. Ka satelliitlinnakese osavõtlikud naabrid pole rohkem pakkunud, kui tõsine ja tegus tüdruk käib aiamaal maltsadele udivadi tegemas. Samas on tema täppis-planeeritud elulaad ja süva-mõttestatud arutlusviis spontaansemate rabistajate jaoks isegi ehmataval küps: kohane vähemalt 66aastaseks kogenud isiksusele.
“Ma mõtlen iga sammu astudes mitu käiku ette – mis sellest tuleneb, milleks seda vaja on,” kirjeldab asjalik piiga. “Elu on liiga lühike ja hinnaline, et teda umbkaudu ja ehku peale sumamisega raisata. Kui kavatsus on üksipulgi läbi kaalutud – siis teen teo kiiresti ja otsustavalt ära. Seni enamasti õnnestunult – ka eksimused ja äpardused, millest vanemad mind asjatult säästa pole püüdnud, on minu ja mu elu arengus vajalikeks osutunud.”

Südamekillud müügiks
Et Tallinnasse tööle jõuda, peab Külli igal hommikul kell 6 tõusma. Siiski ei tee hobuste ja nendega tegelejate veidrustega harjunud neidis välja pisiasjast, et ajakirjanik laekub temaga tutvuma kell 10 õhtul. Veevalajast ema ja isa lapsele kohaselt samuti Veevalaja valitsusajal 2aastaseks saav heledapäine rosinsilmne ja vapustavalt sõnaosav Kevin poeb ladusalt pidzhaamasse ja sukeldub Edgar Valteri uute “Pokulugudega” ema voodisse. Isa on perekonna hüvanguks võõrsil tööl ja pisiperemehe jaoks plats prii.
Teades uue tuttava kohta põhiliselt seda, et neiu on Eestis vägagi arvestatavate tulemuste ja auhinnapagasiga koolisõitja, räägin talle ühise keele leidmiseks poliitik Marko Mihkelsoni äridaamist kaasast Joanne Vaughanist, kes tuli oma Inglise kodumaal sel suvel kahekordseks meistriks daamide külgsadulaga koolisõidus ja parkuuris ning et mul oli au jälgida tema trenni treener Alla Gladõsheva silma all.
“Alla on mulle ka nõu andnud, ehkki päriselt pole mul treenerit olnudki,” tunnistab Külli. “Peale parkuuri, mida Eesti Ratsaspordiliit ainsana tõeliselt toetab, harrastatakse kõiki muid suundi häirivalt väikesearvuliselt. Olgu see siis koolisõit, kestvussõit või kross, mille tarbeks on miel siin Kurtnas väga korralik rada.”
Kui meenutan, et Missis Vaughan-Mihkelson treenib hobusel, kellel on titemähkme nimi… Pampers? Täpsustab külli, et õigupoolest küll Libero ja see on tema enese välja sõidetud hobune. Pärast Tondi ratsabaasi Veskimetsa ümber asunult treenis Külli ruuna mitu aastat ning kinnitus heade tulemuste kohta on nõudliku ja kogenud inglanna ostuhuvi.
“Muidugi olin kohutavalt õnnetu, et mul hobune alt ära osteti, aga ratsaspordis paraku ongi nii, et kui omaniku noor hobune on sinnamaale välja sõidetud, et temaga võiks võistlustele tulemusi näitama minna, müüakse ta maha,” kurdab neiu. “Iga kord on selline tunne, et võõrsile müüdi killuke minu südamest. Nooremana nutsin palju selle paratamatuse pärast, et nii kiinduv, ustav ja vastutulelik olend kodust ja sõpradest lahti rebitakse. Koera ju täiskasvanuna reeglina turule ei paisata.
Lisaks ei jõua Eesti ratsasportlased teenitud tulemusteni, kui pole kindlalt oma hobust. Marlen Vassil täitis küll olümpianormi, aga küllalt tugevat hobust tal suurvõistlusteks polnud. Mina olen sellega leppinud. Tunnen siirast rõõmu, et Liberrol läheb hästi, et ta sai Joanne ja tema beebiga Prantsusmaal koolituses suve veeta ning kolis hobuvaenulike tingimustega Veskimetsast Loole uhiuude talli.”

Kahekesi sadulas
Külli harrastas esimesed 8 aastat takistussõitu, sest eeldas hobustamiselt tempot, adrenaliini ning silmnähtavaid-kõrvkuuldavaid tulemusi. Lõpuks aga ei lasknud selja ja põlvede ülekoormus habrast naist valude pärast öösiti magada. Tüdruk, kes oli alati suurustanud, et ei hakka iialgi koolisõiduga jamama, pidi tunnistama: “Tõsijutt, never say never!”
Ogarusega, mida ilmutab enamus hobunaisi, õpetas Külli noori hopse ka siis, kui juba teadis, et ootab beebit. Võõrast teed pidi treeningplatsile lähenenud sälg ehmatas ja jänestas, käis pikali-püsti-pikali ning kukutas tulevase ema veoautode vahele kruusateele. Veel teistki korda oli vaja koos hobusega külili käia, enne kui ultrahelis nähtud tilluke süda tõi Külli maa peale. Täpsemalt – sadulast alla. Korraga kohale jõudnud emadus keelas teda ratsutamast ka Liberoga, keda jäägitult usaldas – ehkki mõistagi kontrollis: “Laps pani mu tähtsusejärjekorrad paika. Loobusin majanduse stuudiumist tehnikaülikoolis ja hakkasin elukooli uues etapis õppima plaanipära ja punktuaalset ettemõtlemist,” arutleb noor naine. “Täiskasvanuks sõna lõplikus mõttes pole ma senini saanud. Ikka teen ülemeelikuid vigureid.”
Hobuvõhik võib nende hulka arvata ka maimiku kasvatamise tallis. Kevini imikueas pistsid suksud oma tervitavad molud vankrisse, kus beebi põõnas nii pikka und, et emme jõudis ära sõita kolm oma hoolealust hobust. Praegu vudib jõmm ka kahtlaseks peetud hobunate jalge vahel ja mängib maneezhis kui suures liivakastis – õpetades tulisematelegi ratsanikele hoolivat ja arvestavat sõidukultuuri

Unelmate lapsepõlv
Et Kevin ei oleks kodukohalikus lasteaias hommikuti esimene ja õhtuti viimane, viib õbluke emme ta lasteaeda Tallinnasse. Tundes siiski süüd: “Pojake polnud aasta ja kolm kuud minust hetkegi eemal, sest minu meelest ei sünnitata lapsi vananvanematele ega lasteasutustele. Tööpakkumine lahutas meid päevaks – amet Stockmannis sobis mulle vägagi, sest hobundust ma endale lausa elukutseks ei taha. Et sellest sunnitööd ei kujuneks, peab ta jääma hobiks.
Tallis kasvamine aga kujundab minu meelst unelmate lapsepõlve. Ühistest õhtutest Keviniga ma kuigi kergesti ei loobu. Vanaemad elavad küll siinsamas Tallinnas, aga film-etendus-kontsert, kuhu minnes lapse nende juurde viin, peab olema ikka tõesti garanteeritult tasemel. Stuudiumigi jätsin pooleli, et õhtuti kodus Keviniga päriselt koos, mitte peadpidi raamatuis olla.”
Maksimalist, kes teeb kõike täiega, kujundab õnneliku lapsepõlve ka paljudele hobustele. Valdavalt soomlastest omanikele on ta odav tööjõud, kes õpetab sälud välja ja teeb hukkaaetud hobutükid korda: “Koplivabaduse lõppemine sügisel teeb hobud inimlaste sarnaseks – siis sadul uus, uued suulised suus…”
Tihedaimat ja tulemuslikemat koostööd teeb Külli noorukese soomlanna pooleverelise Chaplisega. Ettearvamatu ja pirtsu loomaga ise sõites kukkus tüdruk end eranditult iga kord haiglasse ja opilauale. Ea poolest juba valmis hobuloom muutus Külli käes tundmatuseni – hakkas usaldama, suhtlema ja alluma ning ehkki ta tänavu esmat võistlema minnes silmi punnitas, olid tulemused tõhusad. Külli teab, et teise ratsaniku all võib Chaplis uuesti käest minna, kuid tema tööst sillas sommid jätsid hobuna veel aastaks Kurtnasse: “Nii meeletut tööd, et lisaks klassikalisele koolisõidule temaga muusika saatel tantsida, pole perspektiivikas teha. Selleks peaks olema oma hobune. Keda mu vastutustunne ja tallides pidevalt nähtud traagika ei luba. Lihtne on hobune osta ja siis tema omamisega seltskonnas uhkustada. Tegelikult vajab see sulnis loom lisaks lõpututele rahamahutustele aega ja hoolimist. Liiga palju konutab meie tallides rendiboksides unarussejäetud hobuseid, kellele tallirahvas kaastundest tegevust peab leidma.”

Eraklik külanaine
Neiu Arumäe pühendumine hobutükkidele on sedavõrd sügav, et neile järgnedes ta Kurtnasse koliski. Kaasa kiindumust arvestav ja hobuseid vaid harva armukadetsev mees oli pealinnast 20 kilomeetri kaugusele 2toalisse pessa kolimisega päri sestapki, et mööda maanteed linna sõit käib kiiremini kui ühest mini-metropoli otsast teise ummiklemine.
Külaeluga noorpaar ühinenud ei ole – on oma territooriumi piiranud korteriks ja aiamaaks: “Samas naudin, kuidas siin igas eas inimesed üksteist teretavad. Ka võõrast – mine tea, äkki ta kolis siia eile, eks ole. Külanaistega pingile istuma ma ei lähe. Võin ju vaimselt varaküps olla, 66aastane ma siiski pole. Ja ei sõbrannata ka eriti. Naiste vadinaringidele eelistan omaette mõtisklemist ja plaanide küpsetamist.”
Plaanide sekka käib arvatagi tulevane kodumajake – mida imet Külli kaasa mujal töötades otsibki! – kuid korteritegi hinnad on Saku-Kiisa-Kurtna kursil juba Tallinna “mägedega” võrdsed: “Ju siis tuleb müüa seda, mis on. Seal, kus seda ostetakse auga ja õiglaselt välja teenitud raha eest. Praegu toimub see veel välismaal.”
Samal hetkel saabub sihipärase eraku mobiilile SMS ning ujedalt naeratav näitsik nendib napilt: “Soovib head ööd ja kõike muud ka…”

Rahvusvahelisel tööjõuturul
Külli, kes pole kiir-usaldajast lobasuu, kinnitab, et mees käib piisavalt sageli kodus ning truuduse asjus väärib täit usaldust, sest muidu temaga ei elatakski.
Stockmanni ülemustega ja hobuseomanikega lävimine on vorminud Külli kõnepruugi soomepäraseks. Küll Eestis platseerudes on rahvusvahelisel tööjõuturul nõutud kaup temagi. Lisaks sõnakasutusele-lauseehitusele on heanaaberlik ka aktsent: “Tavaliselt ei öelda mulle otse, et soome aktsent on. Küsitakse, miks ma Eestis olen. Vanemale vennale on tema töökeskkonnast külge jäänud nii tugev vene aktsent, et temalt päritakse, kustkohast ta Eesti nime sai!”
Külli pakub, et ehk on asi selles, et Hiiumaalt põlvnemine teebki inimesed võtulisemaks. Samas räägivad kena eesti keelt kõik Külli soomlastest ülemused ja kolleegid. Häbiväärseks kontrastiks venelastele, kes siin sündinuina upsakas umbkeelsuses kümblevad ja kohalikku keelt ega kultuuri Külli suureks pahameeleks õppida ei taha.

Kramplikkus kammitseks
Aga Külli jällegi ei taha ametlikult abielluda. Enesehinnanguks ja –kindluseks piisab talle sellest, et mees on ettepaneku teinud: “Mitmed sõbrad-tuttavad, kes on oma kümme aastat niisama koos elanud, põrkavad pärast sõrmuste surumist ja paberi kehtestamist varsti lahku. Pruudikimbuga näib kaasas käivat omanikutunne ja loori alt väljub lõtvumine. Tänan, mina ei soovi loedevaks muutuda ega mehele dikteerida, millised hobid ja sõbrad tal üldse olla tohivad.”
Külli on veendunud, et inimene pole ka iseenda ega oma saatuse omanik: “Kuni tahtsin kramplikult last, olin kammitsais, mis ei lasknud Kevinit ligi. Kui hobustelt positivismi ammutades asjad saatuse ja kevade hoolde vabastasin, ta tuligi. Nüüd olen ühtviisi valmis nii järgmise lapse tulekuks kui õpingute jätkamiseks juhul, kui Teine end oodata laseb. Tegevuses aju püsib pikalt õppimisvõimeline.”
Külli loodab, et nii Eesti Ratsaspordiliit, rahakad metseenid kui ka üldsus on samuti õppimisvõimelised. Koolisõidu kui stiilse ja filigraanse ala asjus nimelt. International Horse Show’l, mille üks korraldajaid Külli on, plaksutatakse platsil tantsisklevatele koolisõitjatele küll sõbralikult, ent siis nõutakse jälle brutaalset ja ilmsete tulemustega takistussõitu. Sest nii peenest ja väljapeetud alast nagu koolisõit on raske aru saada: “Sellepärast ei investeerita seni veel ka seda laadi hobustesse, kes koolisõidu tippmarki tegema küüniksid. Vene rikkurid on juba ammu avastanud, et ilus naine, tütar või armuke on kauni hobusega elegantset tööd tehes veel ilusam. Ma usun, et Eesti rahardid saavad sellele tõele samuti tasapisi pihta. Kramplikult sundida ega suruda võimalikke rahastajaid ei tohi – see kammitseks!”


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat