Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Saku hall 2011. Kalameeste160 cm


Saku hall  2011. Kalameeste 160 cm

Mart Kivastik

 Laupäeva õhtul Saku hallis peetud MK-etapi soojendussõidust (145 cm) tuli puhtalt läbi vaid kolm ratsutajat, mis oleks rajameistri (seekord Lätist pärit Ivo Mikelsons) pidanud sügavalt mõtlema panema. Kui 35 stardist on vaid kolm puhast, kellest ainult kaks – Kivisild Torreroga ja Beletskiy Rocketmaniga – mahtus normiaega, mis siis teha pühapäevaõhtuse MK-etapiga? Tavaliselt arvatakse ju, et umbes neljandik sõitjatest võiks pääseda ümber hüppama. Seega oli rada seekord võistlejatele ilmselgelt liiga raske! Igati loogiline oleks olnud latti alla lasta ja pidada MK-sõit mitte 160, vaid 130 cm?! No see oleks olnud siiski piinlik lugu. Kuidas sa seda siis ikka enam MK-etapiks nimetad,  seda enam et auhinnaraha on 25 000 eurot? Rajameister ei saanud siiski 145 cm tulemustest hoolimata midagi teha. Kui on MK, siis on MK. Põrugu või kõik läbi.

Kõigest hoolimata oli veel terve öö ees. Midagi oli veel võimlik ehk parandada?  Nii mindigi üheskoos ööklubisse aftekale. Minu arust on ka nii, et kui miskit enam ei aita, siis ööklubis tekib ikka uusi mõtteid. Meil Tartus minnakse tavaliselt Maasikasse. Hiljem on mehed nagu ümbersündinud, new born – pole kuulnud, pole näinud, mis toimus, ah? Tallinnas käidi...

 Nüüd siis maailmakarika juurde.

Kalameeste sõiduks nimetan ma seda seepärast, et seekord rääkis kommentaator ka kõigi võistlejate hobidest ja enamik neist olid kalamehed või siis kalameeste sõbrad. Vaid vähesed ei teadnud kalapüügist tuhkagi. Nende hulgas oli ka Rein Pill, kes armastab hoopis tennist ja korvpalli ning mis tuleb välja – oli ka ainuke puhas! Nii et visake oma sikuskad kus seda ja  teist, haarake reketid. See aitab.

Nagu juba öeldud, Kalameeste 160 cm sõidu ainuke puhas oli küll Rein Pill koos Virgin Expressiga,  aga temagi tõrkus ja teenis kokku kuus miinust. Puhas ebaõnn. Muidu ilus sõit, kuigi Rein ise pidas seda ikka parajaks punnitamiseks, aga Virgin hakkas enne hüpet kõrvalasuvat veetakistust kõõritama ning siis muidugi tõrkus. Kui Rein oma sõidu lõpetas, oli päris kurb tunne. Kena sõit läks untsu ja kuue miinusega ei oleks tohtinud küll üheksanda startijana enam suurt lootust olla auhinnaraha teenida, rääkimata poodiumikohast.

Reinu järel läksid asjad ainult halvemaks. Gunnar Klettenberg tegi Ulrikega -8! Põhjus võis olla ka selles, et ta alles kolis tuppa sõitma (Gunnari kodutallis on lõpuks ometi valmis tuliuus sisemaneež, mida on aastaid igatsetud). Alles nädal tagasi võitis ta, küll teise hobusega, väljas Moskva GP, mis oli kahtlemata suur sõit. Seekord aga tuli kaks latti alla. Mis on pisut murettekitav, kui mõelda, et kahe nädala pärast läheb Gunn võistlema Helsinki Horshe Show’le, kus GP ei ole kindlasti väiksem. Pigem raskem kui Tallinnas. Aga tal on kaks nädalat aega maneežiga harjuda. Hoiame pöialt.

Pärast Reinu miinus kuut ja Gunnari kaheksat arvasid vist paljud, et ega asjad enam hullemaks minna ei saa! Miinus kaheksaga ju auhinnaraha ega rosetti ei teeni. Vähemasti senimaani pole eriti teenitud. Aga võta näpust! Ka miinus kaheksa oli sel kalameeste õhtul ülikõva tase. Sest sõitude keskmine oli miinus neliteist pluss neli katkestajat-tõrkujat, ja miinus kaheksaid rohkem ei olnudki, nii et Gunnarile neljas koht, Reinule kolmas, auhinnarahagi omajagu! Igatahes need vabatahtlikud, kes olid platsitöölisteks sattunud, kahetsesid oma saatust. Pulki sadas alla iga kell. Platsiabilised rügasid hullemini kui galeeriorjad. Ühte punast lattaeda nurgas aeti maha ilma hüppamatagi (Kiva!), see jäi lihtsalt jalgu. Tribüünil arvati, et seekord oli pandud meistrite rada, aga meistrid ise polnud kohale tulnud.

 Aga paljugi, mis võõrad tegid. Meie omadest oli järgmine Urmas Raag. Tema tuli starti Axeliga, kelle jaoks 160 cm pole teab mis kõrgus. Seekord polnud nad muidugi kõrgvormis, mis oli ka ette teada, sest ega nad polegi eriti trenni teinud. Hüpanud paar korda meeter kakskümmend. Kõik muidugi teavad, et Urmas kukkus väga raskelt suvel Luunja karika ajal. Ta ise ütles, et tunne on nagu sünnitajal. Sest kui  inimene sünnitab, siis juhtub tema vaagnaga täpselt sama, mis Urmase omaga, kui hobuse alla jäi. Jube valus on! Ja pärast lamad kaks kuud, hambad ristis, midagi teha ei saa. Ainus vahe sünnitamisega on see, et last muidugi ei saa. Ei mingit rõõmu, ainult valud. Ometigi on meil nüüd mees, kes naisi mõistab! Urmase nö „sünnitusjärgne“ tulemus  oli – 21…

Arvestades võistluste käiku ja asjade üldist seisu, pidi seekord kindel võitja olema Tiit Kivisild just selle hobusega, millise ta ise põhisõiduks valib. Seda enam, et Tiit läks võistlema viimasena 23 startijast ja enne teda ei olnud ühetegi puhast! Oli küll kaks miinus nelja – soomlanna Rosa Ruutsalo ja venelanna Anna Gromzina – tundus, et kindel võit. Pealegi Tiit ON kalamees, kes aeg-ajalt käib Belgiast kodus vaid haugide ja ahvenate pärast. Minu teada on nad Raagiga käinud kuskil talli taga jõe ääres või isegi Saksa juures. Saksal olla eriliselt hea koht. Kohe, kui alla jõe äärde minna, ja sada meetrit paremale. Nii et ratsutaja ja kalamees, Eesti ratsutamise lootus Tiit Kivisild pidi võitma... Aga ei! Tiit Kivisild tegi Torreroga miinus 12! Ta oli küll kiireim miinus, aga miinus kaheteistkümnega kiirus tavaliselt ei loe. Kuid meie ajaloolises sõidus tuli ta ometigi kuuendaks ja teenis isegi 1850 eurot. See oli siiski kiire ja ka väga kallis -12.

 

Kokkuvõttes tuleb öelda, et polnud Eesti päev. Ümber hakkas hüppama hoopis kaks miinus nelja. Võitis Anna Gromzina 0,05 sekundilise eduga Rosa Ruutsalo ees. Mõlemad ajasid ka ühe takistuse maha. Rosa Ruutsalo jaoks on see teine koht elu suurim võit. Palju

õnne Rosale, õnne ka Stanislav Suusk Tedrele, kes kõrvuti Rosa isaga on suur osaline  sellise tulemuse sepistamisel. Selles mõttes Eesti ratsutamine seekord päris tühjade pihkudega ei jäänud.

Lõppude lõpuks on meil ikkagi põhjust ja lootust tulevikku vaadata, sest uusi ja vanu noori on ratsutamas terve hulk. Osad endise noored, nagu Paul ja Ivo on vahepeal küll kolmkümmend saanud, aga nagu Rein Pillist näha, läheb ratsutaja aastatega aina paremaks. Nagu vein. Ja lõpuks on olemas ka päris uus ja noor Eesti meister Kätlin Sehver, kes võitis ka Sakus ühe sõidu (130 cm noortele ratsanikele). 

 PS

Kahju oli, et puudusid poolakad ja sakslased, kes vanasti võistluse alati põnevamaks tegid. Soomlasi oli ka vähe. Ja paremaid neist muidugi polnud üldse. Aga noh, on nagu on. See eest oli kohal Rein Lang – ja mitte lihtsalt, vaid isana! Ja mitte lihtsalt isana, vaid Kätlin Sehveri isana! No kes oleks võinud arvata, et kultuuriminister ise nii otseselt Eesti ratsutamise tuleviku eest hoolt on kandnud!? Sel juhul pole meil karta midagi! Valitsus hoolib asjast.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat