Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Kuldne energiapomm astelpaju ? Eesti Nokia


Eestlased on aastaid oma Nokiat otsinud ning üht või teist pooletoobist nähtust eksikombel selleks pidanudki. Nüüd, kus 300 meie astelpaju kasvataja kuldne toodang on kinnistunud paljude maade turgudel, hakkab selguma, et see vist meie Nokia ongi: sobib Eesti kliimasse ja tingimustesse kasvama, on vähenõudlik ja üldse mitte töömahukas, pakub korjeperioodil meeldivat tööd sadadele inimestele ning aitab peaaegu kõigi hädade vastu nii sees- kui välispidiselt pruukides – mõistagi eelistatavalt enne nende hädade teket.

Tüüpiline lugu

Professionaalsed astelpaju kasvatajad muigavad selle peale, kui kirjeldan oma esimesi ja üsna kiiresti lõppenud kogemusi astelpajuga. Läbinisti linnatüdrukuna kohtusin umbes kakskümmend aastat tagasi maale külla sattudes lisaks kapsastele-kaalikatele ka astelpajudega.

Kitsaste lehtede vahel oli palju okkaid, väikesed marjad, mis kõige õrnemagi puudutuse peale katki läksid ning pärast valusat ja vaevarikast – okkad ja purunenud marjade hape – korilemist soovitati mul saak moosiks keeta.

Paari aasta pärast olid need puud, mida ühtaegu austati ja kardeti, välja surnud ning kahjutunne segunes kergendusega. Tänased astelpaju kasvatajad selgitavad sellise tüüpilise loo peale nelja lihtsat tõde:

-          tegemist oli Siberi sordiga, mis Eestis üle paari aasta vastu ei peagi, Eestis on välja aretatud kümmekond oma sorti, igaüks erineva valmimisaja ja omadustega,

-          marjad läksid katki sellepärast, et nad olid üle küpsenud

-          korjates oleks tulnud kätte panna puuvillased kindad, mille peale on tõmmatud kummikindad, sest hape närib läbi ka vapraima korileja näpunaha

-          mitte kunagi ei tohi astelpaju marju mingiks povidloks ega dzhemmiks keeta, sest siis kaob suurem osa tema imelistest omadustest nii vere kui vaimu puhastajana – kõiki organeid väestab ja ravib värskena kasutatav või külmutatud astelpaju.

Nojah, tookord meil veel kuigi laialt sügavkülmikuid ei leidunud ja kummikinnastega oli samuti kitsas…

Mahlakannuga Lauri

Sõmerpalu mõisas elab noor mõisahärra Lauri Aaspõllu, kes erinevalt teistest nüüdismõisnikest elabki oma valdustes, kasvatab seal Eesti suurimas kalakasvatuses forelle ja karpkalu, tori ja eesti tõugu hobuseid ja mis peamine – astelpaju.

Kõik minu külaskäigud Lauri juurde on õpetanud tema nime assotsieerima kuldse mahla kannuga. See seisab alaliselt nii tema kui tema tööliste laudadel. Mahl on sumeda napilt magusa ja jumeka maitsega, kui kauaks klaasi seisma jääb, koguneb viljaliha pinnale, sest toormahlad käituvadki niimoodi.

Lauri juhib Eesti astelpaju kasvatajate ühendust A-Mari ning tumekuldsete marjade, millest igaüks sisaldab sama palju kasulikke aineid kui terve apelsin, maailmaturule ja meie kodusesse toiduainetööstusesse viimist peab väärikalt tagasihoidlik mõisnik olulisemaks kui kala- ja hobusekasvandust. Sellepärast, et neis marjades peitub meie rahva tervis ja energia, abi iga tõve vastu juba enne, kui tõbi tekkinud.

Samas on tegemist esindusliku kaubaga, mille kvaliteet maailmaturul on kindel ja mis ei lõpe iial, kuna neid muhedaid põõsaid kasvatatakse Eestis aina rohkem ja professionaalsemalt. Härra Aaspõllu sõidab lisaks A-Marja koosolekutel nõustamisele pidevalt ka mööda külasid ja peab nõuküsijatele asiseid loenguid alates sellest, kuidas põõsaid istutada ja oksi koolutada, kuni selleni, kuis saak kokku korjata ja sõmerana külma panna.

Tõnu ja Marjasoo

Sõmerpalust saadud istikud kasvavad ka Tõnu Tamme maadel Leigo järve maadel. Järvemuusika kontsertide aegu kõndisid mitmed noored inimesed värske mahla anumatega publiku seas ja pakkusid muusika kuulajatele kuldset kosutust.

“Issand, kui kallis!” ahhetasid mõned linnasaksad, kes ei osanud arvestada, kui palju maksab nende inimeste töö, kes kuldse energiapommi turule toovad ning küsitud 20 kroonist eriti midagi kasumiks arvata ei saa. Ent mahla maitsnult nad enam ei arvanud, et väärt jook õllest odavam peaks olema.

Leigo ääres sekundeerisid Tõnu kasvatatud astelpajudele ka Võrtsjärve äärsest Marjasoo talust pärit suured kultuurmustikad. Maasika suurused, seest valged – suud järelikult siniseks ei värvi – ja eestlastele seni paraku tundmatumad kui skandinaavlastele.

“Sul on keel kommist punane!” pahandas Marjasoo talu peremees Toomas Jaadla, kui astelpajudele tõmmut kontrasti pakkuvatele mustikatele hinnangut andma kippusin. Oli jah, ja selle pärast oli piinlik kah – ülemaailmse keemia asemel tuleb maiustada tõesti kodumaise väärtmarjandusega. Seda enam, et Leigol toetasid marjad väärtmuusika kontserte  ning korjeperioodil pakuvad nad tööd sadadele inimestele, kes muidu meie külades hädas oleksid.

Padar limusiinide sitaga

Suure osa oma maadest Võrumaal Navi külas on astelpaju istandusega katnud ka endine põllumajandusminister Ivari Padar. Kasvatab kuut erinevat astelpajuliiki sestap, et nendel on erinevad omadused.

Erilist vaeva eksminister oma kuldviljaliste põõsastega nägema ei pea, kuna tegemist on vähenõudliku taimega, mis kasvab rõõmsasti heina sees ning mille kohtlemisel on ainus oluline töö okste alla koolutamine, et marjad õigele oksaküljele kasvaksid ja talgulistel neid hõlpsam korjata oleks.

Ivari majapidamises ilmutab end ka ses mõttes eluterve aine ringkäik looduses, et tema kasvatatavate lihaveiste, keda ta hellitavalt limusiinideks kutsub, sõnnik sobib astelpaju väetamiseks ideaalselt.

Padari ja tema sõpruskonna eeskujul on kasutamata seisvaid maid astelpaju istandustega katma asunud kümned inimesed – turg on ju järjest avaram ja teadlikum ning üha enam inimesi on kogenud kuldse energiapommi igakülgselt toniseerivat toimet.

Suhu ja kappi

Oma kogemustest võin kinnitada, et astelpaju toormahla võib juua lõpmatuseni. Kangesti maitsev on ning lihtne valmistada on ka. Marjade söömisega tuleb olla pisut ettevaatlikum, sest nende ülima vitamiinisisalduse tõttu võib ühelt maalt tekkida hüpervitaminoos. C-vitamiin pissitakse kahjutult välja, teised vitamiiniread kipuvad organismi depoosid moodustama ja see pole hea.

Pärast peotäie kuldsete marjade nahka pistmist olid igemed pisut hellad, ent see möödus järgmiseks päevaks. Küll aga ei möödu meie pere talv ilma astelpaju marjadeta. Pakkisin nad paari peotäie suuruste puntidena kilekottidesse ja sügavkülma. Igal õhtul panen ühe kotitäie sulama, nii et hommikul saab sellest kiiresti toormahla teha. Varem eelistasid lapsed kodustele sõstramahladele, mida on omavahel öeldes jube tüütu aurutada, poe apelsini-viinamarja-ja-mis-kõik-mahlu, ent nüüd ruulib astelpaju täiega. Nagu teismelised väljenduvad.

SIDEBAR:

Tulundusühistu A-Mari allikatest:

Tulundusühistu A-Mari asutati 2000. aastal ning koondab ligi 90% Eesti astelpajukasvatajatest. Tänaseks on ühistus liikmeid üle 300 ning selle näitaja poolest on ta suurim mahetootjaid koondav organisatsioon Eestis.

Tänu loendamatutele kasulikele omadustele on astelpaju nõutud kaup kogu maailma farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstuses ning astelpajumarju on õppinud hindama ka Eesti oma toiduainetetööstused, kes valmistavad sellest arvukalt tooteid.

Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud juba Tiibeti kroonikates 800 aastat e.m.a. Oma ladinakeelse nime Hippopae Rhamnoides on astelpaju saanud selle järgi, et hobuste karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima. Astelpaju taasavastati 1930ndate Venemaal.

Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Ainuüksi C vitamiini on ühes marjas sama palju kui terves apelsinis. Lisaks vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide.

Astelpaju värsketes viljades on ka rohkesti koliini, flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Viljad küpsevad augustis-septembris. Valminud marjad on ere-oranzhid ja suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5% ning orgaanilisi happeid umbes sama palju.

Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ning seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste puhul, ka pärast operatsioone ja traumasid ning kurnatusseisundi või mürgituste korral. Samuti tarvitatakse astelpaju reuma ja podagra puhul, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, lisaks klimakteeriliste ilmingute vähendamiseks.

Astelpaju kiirendab kudede taastumist, teda soovitatakse suuõõnehaavandite, mao- ja kaksteistsõrmiku ning soolehaavandite ja pärakuveeni-komude ravimiseks.

Välispidiselt sobib astelpaju naha ainevahetuse korrastamiseks ja ka põletike vaigistajaks naistehaiguste puhul. Õliga on saadud häid tulemusi samuti maksa ainevahetushäirete – näiteks alkoholimürgituse – ravimisel.

Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi.

Nende marjade kasvatamine ei ole kuigi keeruline. Põõsad sobivad hästi meie kliimasse ning erinevalt enamikust põllukultuuridest ei tule vaeva näha energiamahukate mullaharimistöödega – istandused rajatakse murupinnale. Kuna astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, jääb ära ka igasugune kemikaalide pritsimine.

Astelpaju peaks kuuluma meie toidulauale sama loomulikult kui õunad või kartul. Seepärast peavad need marjad ja neist valmistatud tooted olema mõistliku hinnaga kättesaadavad kõigile.

Head astelpaju mahla saab vastavalt kasvatajate soovitusele nii:

Võta 2 liitrit vett ühe liitri marjade kohta.

Purusta värsked või külmutatud marjad mikseris ja sega hoolikalt vees.

Saadud segu kurna läbi sõela ja lisa 250 grammi suhkrut.

Vee ja suhkru kogust võid vastavalt maitsele varieerida


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat