Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Pirruse lubadused Lõvile


 

Pirruse pildid ja loomad

 

Elasid kord Tont ja Lõvi.

Lõvi on kaukaasia lambakoerast tundmatute naabrimeeste abiga tuletatud koer, kes on oluliselt õrnem ja sõbralikum kui kaukaasikesed.

Tont oli njuufast ristatud ja juuritud koer, kes oli palju graatsilisem ja kebjam kui potsmötsakad vetelpäästjad.

Tont ja Lõvi moodustasid Sassipoja talu musta ja valge koera kaksinduse Läsna külas Lääne-Virumaal. Seal Kadrina valas asub kunstnikepaar Jüri ja Piret Mildebergi talu. Õhuline roheline suurte akendega häärber ja avar, leidlik ja lahe ateljee. Kummalgi kunstnikul oma olemine. Sassipoja sellepärast nimeks, et Jüri isanimi on Aleksander ja tema’p see Sassipoeg ongi.

Sinna Lahemaa servale, kus on nii Eesti suurim ja kuulsaim rahvuspark kui sõjardite polügoon, oh paradoksi, on endale järjest kodud rajanud mitmed Eesti näitlejad. Mildebergidel endil ei lase elulaad ja olustik nii palju kodus olla kui nad tahaksid – ehkki nad mõlemad ainult kodus elaksid ja oleksidki.

Jüri sai eestlaste seas masstuntuks liikuvate logo-animatsioonidega, mille ta ETVle elustamiseks-ilustamiseks aastaid joonistas. Hulga raamatuid on illustreerinud. Aga põhipühendumine on maalikunst, mida ta harrastab rahvusvahelisel turul tunnustatud tasemel.

Piret on illustreerinud emade õhtujutud ja Eesti lasteluule kuldraamatu ja Aidi Valliku raamatud ning tema hüüdnimi ja kaubamärk seesinane Pirrus ongi. Kusjuures endale üllatuseks ja kohatiseks pahameeleks on ta praegu põhiliselt Tallinnas. Lapsed käivad seal koolis. Ja meenutavad Pirrusele igal hetkel, kui väga ta tegelikult oma Lääne-Virumaa kodu armastab ja kuivõrd ta just ja ainult seal olla tahab.

“Eluperioodid on ajutised. Kõik saab valmis ja mööda. Sellepärast ma ei tee praegusest pealinna-perioodist paanikat ega traagikat. Võtan sellest parima – aga tean, et see saab läbi. Peab saama,” loodab Piret. “Kui elaksin nii, nagu tahan, püsiksin kenasti metsade vahel nagu muumimamma ning suhtleksin ainult lillede, loomade, lindude, laste ja oma loominguga.

Aga aeg läheb ruttu.”

Aeg läks Tondi jaoks ära.

Ja see õpetas Pirrusele palju.

“Tont ei armastanud näiliselt lapsi. Nad tegid ta oma räpaka rabedusega murelikuks ja närviliseks. Uje pedant oli ta. Aga kui ta haigeks jäi, siis hoidis just laste lähedus teda kohusetundlikult elus,” meenutab muumimamma liigutatult. “Kas teie teadsite, et kohusetunne ei lase mõnikord koeral surra?

Tervis ja aeg on läbi. Valus ja halb on olla. Aga kuni lapsed on läheduses, ei lase kohusetunne ja truudus tal minna.”

Kui saabus vaikus – lapsed läksid Läsnalt sügisesse linna ja Tont võis lahkuda – sai Piret veel ühe õppetunni. Niisuguse, mida võib jagada vaid loomade ligi hoidmine. Kui koer jääb üksi, siis ta arvab, et on saanud pahateo eest karistada.

“Tont läks ära. Lapsed läksid linna. Mina nende kannul. Jüri sõidab oma näituste ja muude kunstitööde pärast Soome vahet. Ning Lõvi istub üksinda künka otsas ja ulub. Mida ma halba tegin, et te kõik minu juurest ära läksite?” tunnistab Pirrus, et ainuüksi mõtegi halastust anuvale Lõvile ajab teda nutma. “Sellised väikesed sügavad tragöödiad panevad mõtlema mitte ainut koerte koosluse ja truuduse peale. Ka oma elumudeli vaatad tänu neile juhtumistele tõeliselt üle.

Midagi õpetlikumat kui loomade ligi hoidmine, pole maailmas inimlooma jaoks olemaski.  Nutvat ja andestust-halastust paluvat koera vaadates mõistad, kuidas elad ise pidevalt edasi lükatud õnnega elu.

Ma kardan, et selle eest saab karistada.

Kui sinu element ja tõotatud maa on lillede-lindude-loomade lähedus ja looming, siis on iga linnas kügeletud ja kohvikus ohitud hetk tegeliku tee pealt kõrvale kaldumine. See pole õige. Samas – kui seda ekslemist ei kogeks, ei oskaks ju võrrelda ja järeldusi teha, eks ole.”

Pirrusel on Lõvile teade.

Kevadel tuleb kingitus.

Sassipojatallu võetakse kutsikas, et Lõvil oleks, keda hoida ja õpetada, armastada ja kasvatada.

Iseendale küsib Pirrus tulevikult oluliselt suuremat kingitust kui kutsikas – ta loodab sedavõrd normaalselt koju elama pääseda, et saab endale võtta paar poni ja mõned šoti mägiveiseid. Neidsinatseid ihkab tema õigupoolest üle kõige.

“Eks ma tunnetan nendega sarnasust. Suured, karvased, aeglased ja tublid oleme – nii mägiveised kui ma ise,” naerab muumimamma, kes illustreerib hetkel teise endasarnase loovnaise, Aidi Valliku lugusid ja laule. “Kui on külm, siis peab mõtlema kõige selle hea peale, mida me tahame kevadel teha iseendale ja kallitele. Unistus ilusatest kingitustest hoiab kevadeni südame ja jalad soojad.”


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat