Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Palladium Cup Luunja eri


Oli suvine pühapäeva õhtu Luunja pargis. Iidsete pargipuude võrad heitsid tumedaid varje Palladium Cupi viimasele parkuurile – meeter neljakümnele ümberhüpetega. Sel õhtul polnud enam jälgegi reedel kestnud vihmasajust ja tormist, mis oli võistlusplatsi savimülkaks muutnud, nii et lapsed ja väga noored hobused, kes meetristes sõitudes oma oskusi katsetasid, ukerdasid kõrini sopas. Näis, et pühapäevaks oli Ilmataadi tuju paremaks läinud. Viimased sünkjassinised pilved olid taandunud sooja õhtupäikse ees, mille kiired hellitasid PARKUURI. Soomest Eestisse lähetatud rajameister Kari Jalassalo oli üles sättinud meeterneljakümnese raja, mis pani ka kogenud ratsamehed kukalt kratsima. Jah, kõik oli just nii nagu ratsamehed ise olid palunud. Kerget sõitu loota ei olnud.

Eestlastest olid kohal kõik paremad hobused ja sõitjad peale Gunnar Klettenbergi, kes saatuse tahtel viibis kaugel madjarite maal, kus veini voolab ojadena, et võistelda MK turniiril. Sellest hoolimata tõotas eelolev võistlus kujuneda ränkraskeks katsumuseks mehiste meeste, õrnade naiste, tujukate märade ja läti täkkude vahel. Nemad, lätlased olid Luunjasse tulnud lausa hordidena, kokku nelikümmend kaheksa hobust! Eestlastest tõmbas selleks viimaseks sõiduks valged püksid jalga ka Rein Pill, kes lisaks noortele hobustele Pachale ja Indigole ning oma tütre ratsule Poolusele oli seekord kaasa võtnud ka kogenud hüppehundid Rituali ja Ecuadori. Hallipäine Rein võis kanda südames kaunis suurt võidulootust. Sest eks olnud ju tema see, kes on ilmutanud end eriti rasketes parkuurides. Oli ju tema, hall Rein ise, meister meistrite hulgas, kes Eesti esimeselt Saku halli võistluselt ei lahkunud mitte hobuseauto, vaid äsjavõidetud Peugeot’iga. Ja Luunjas oli ta raskes, lausa hammas hamba vastu heitluses võitnud kolmel hobusel kolm kohta esimesest viiest 125 cm avatud klassi sõidus (Poolusel esimene, Pachal teine ja Indigol kolmas koht) ning päev varem oli ta 130 cm-s (tabel C) saanud Pachal esimese ja Poolusel neljanda koha!

Kõik see oli toimunud ju raskes heitluses Luunja suurmeistri Urmas Raagi vastu, kes ilmataadi süngest tujust tingituna pidi enamuse aega ringi käima kummisaabastes, et mitte lörtsida uusi nahkseid Itaalia omi Eesti räpases poris. Saapad saabasteks. Suurmeister Urmas oli meeter kolmekümnes kahel hobusel kaheksa hulgas (Loverboy’ga teine ja Topaasiga kaheksas). Koos Reinuga olid nad kindlalt seljatanud ahne lätlase Girts Bricise, kes tahtis Eesti kulda 125 cm ja 130 cm eest kuhugi Daugavpilsi viia. Meie mehed ei andnud raha käest. Lätlasele jäid osaks vaid mõned haledad kroonid 125 cm teise koha (hobusel Pur Boy) ja 130 cm 6. koha eest (hobusel Liberato H), mida ta hiljem nutuga pooleks Valgas lattideks vahetas. Allaandmiste aeg jäi neljakümnendatesse. Oleme ennegi Riiat vallutanud. Laupäevane 130 cm kõneles selget keelt. Meie ratsavägi naljalt sadulast ei lenda! Heiki Vatsel oli Epicurosega kolmas ja Hanno Ellermann Aprikossal viies.

Niisiis oli Raagil 140 cm-s topeltraske. Olla ühiselt lätlaste vastu ja samas, loota, et vähemasti üks tema kolmest uhkest hobusest – Topaasist, Loverboy’st ja Ironicust pääseb ümberhüpetele. Seal alles võitlus algaks. Aga valmis olid kõik – Prohhorov Opellaga, kes tõmbas parkuuri vaadates võimsaid suitsupahvakuid taeva poole, Ellermann ja Landcruiser ning andekas Xiewel ehk kalliskivi, ning loomulikult tuline mootorrattur, noor, kuid võidujanune Heiki Vatsel, kelle Epicuros on paljudes neljakümnestes sõitudes olnud sama võitmatu kui tema isa Palladium ise. Ärme unustame ka armilist Stanislav Tetre, kes olevat loobunud küll kahemeetritest hüpetest üle müüri, kuid Günter ja Suusk on valmis võitlema ükstapuha mis koha eest kõigis parkuurides. Ja lõpuks, kõigi suurte, hallide ja tarkade meeste selja taga kõndis parkuuri läbi väike Ivo. Peaaegu nähtamatu vaikne rüblik, kes alles koolipingist oli pääsenud, uudistas nüüd meeter neljakümmet uudishimulikul pilgul. Jah, hobused ei olnud tal ju halvad. Eriti võis loota Agrovorm’s Amerigole, kes läbinud sadu raskeid parkuure ja muidugi ka Bristolile, kes kiiretel radadel ei olekski nii hea, sest hüppab otse õhku, nii et maandumine võtab omajagu aega. Aga eks näeb, mõtles väike Ivo. Kaotada ei ole ju ka midagi.

Algas äge võitlus. Rahvas oli hiirvaikne, isegi need, kes vaid õlut jõid ja esimest korda hobust ilma vankrita nägid. Närvid olid viimseni pingul. Iga vale liigutus maksis elu hinda.
Mu jumal, mu Jumal! Ja elud läksid nagu rahvastepallis. Kui pooled võistlejad kolmekümne üheksast nimekirja kantust olid sõidu läbinud, ei olnud ainsatki puhast. Ja siis, saadan teda võtku, tuli esimene puhas hobune ja inimene üle lõputakistusest ja see ei olnud eestlane!!! See oli lääätlaaaane Bricis, raisk! Mitte üldse meie mees tuli meie õule võitma! Ja siis tõusis pealtvaatajate südameis õigustatud pahameelemühin nagu Luunja külje alt möödavoolav metsik Emajõelaine. Kus on meie Tõnisson? Kes on meie Tõnisson, kes laseb lätlaste parve põhja?

Pill? Ei, seekord mitte tema. Ritual oli puhas, kuid tõrkus, vana kits, Ecuador oli juba maha ajanud. Umm? Ka tema mitte. Topaas ajas maha, Loverboy samuti, Ironic tegi seda, mis alati, ja isegi rohkem, nelja asemel kaheksa miinust! Mis see hobune arvab, et ei anta süüa hästi või? Kaua võib nii? Parts ja parts, ise võiks kolme meetrit hüpata. Prohhorov oli puhas eelviimase takistuseni ja peaaegu ei puutundki seda pulka, aga see kukkus! Samuti läks Vatselil (neli miinust), no mis nüüd, kas tõesti kuulame seistes Läti hümni. Meil? Omas Luunja pargis.

Ja siis ta tuli, väike poiss, kes tegelikult ju ragistas Raagi ja Pilliga üldliidri koha eest Palladiumi võistlussarjas. Väike Ivo! Viljandist nagu ma juba ütlesin. Ja mitte Amerigoga, kes soperdas neli pulka alla, vaid Bristoliga, sellesamaga, kes hüppab õhku ja maandub, kui teised juba lõpetavad, – ja oli puhas! Nii puhas, kui puhas saab olla. Bristol hüppas iga takistust kahekümnesendise varuga, väike Ivo kenasti sadulas.
Braavo! Braavo küll, aga ümberhüpped olid veel ees. Meie õnneks hüppas lätlane esimesena ja ajas kuidagi kogemata viimase lati maha. Ütleme nüüd ka ausalt, et lätlane ja ta hobune sõitsid väga kindlalt. Au talle. Kuid väikse Ivo elu oli pisut lihtsamaks tehtud. Ta ei pidanud ajaga kemplema hakkama, mis ei ole Bristoli just tugevam külg. Bristol on ikka rohkem lendhobune, mitte kiirushobune. Ja väike Ivo tuli, nägi ja võitis. Tubli, Ivo! Las sööb nüüd Kalevi komme, niipalju kui jaksab. Ta on selle ära teeninud.

Eelmise päeva meeter kolmekümne kohta võiks veel seda öelda, et Heiki Vatsel andis parema koha ise käest ära. Ta ei startinud neljakümne viie sekundi sees nagu oleks pidanud, vaid ootas pisut rohkem. Tegi sellest hoolimata väga hea aja, millest aga võiduks ei piisanud, tuli kolmas koht. Tegelikult oleks seda aega tahtnud teada. See võis olla ka kiireim. Aga me ei saagi seda teada. Kahjuks.

Kõrgushüppes rekordeid ei tehtud. Võitis Ellermann Xieweliga, kes ületas ainsana 196 cm, teine oli Rainer Hõim Goofiga ja kolmas Triin Bergmann Pontiaciga (ületasid 186 cm).

Ma ei hakka ütlemagi, et harrastajate sõidu võitis Ave Talts Expressil. Harrastajate sõidu võitjat hakkame nimetama järgmine kord alles siis, kui see ei ole Ave, muidu on alati üks ja seesama jutt. Esimese päeva 100 cm harrastajatele võitis Toomas Pai Hismanalil, Ave ei startinud.

Veel võitjaid: Cätlin Vatsel Listraga (noorte 120 cm ja 125 cm), Andris Varna Grand Liberoga (120 cm avatud klass), Annika Veerpalu Primasega (100 cm avatud klass), Mihkel Talvi Logrenil (105 cm 4-5-aastased hobused ja kuni 16-aastased ratsanikud), Girts Bricis (kaksikvõit 120 cm noortele hobustele).

Balti noorte maavõistlus läks paljude tõrgete ka kukkumistega. Võistkondi oli kuus, Eesti esimene võistkond koosseisus Hanna-Liisa Pakosta Bicossal, Vanessa Eelmaa Joonasel, Kertu Klettenberg Barcelonal ja Jüri Sokolovski Le Roil võitis kindlalt ilma ühegi karistuspunktita. Läti esimene võistkond jäi teiseks (15 kp) ja Leedu-Eesti segavõistkond kolmandaks (25 kp). Noored annetasid 30% oma võidust heategevuseks. Ilus! Maarja kooli laste Lallile koguti kokku üle 12 000 krooni.

Ja veel. Luunja võistlus oli Eesti kõigi aegade osavõturohkeim ratsavõistlus, kokku oli kolmel päeval starte 454!

Ees on viimane Palladium Cup Veskimetsas. Õhus on elektrit. Nii palju elektrit, et särtsub. Tulge vaatama. On ikka põnev küll.


Loe kommentaare (4)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat