Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ja juba oskamegi hinnata...


Veel 5 aastat tagasi poleks ma osanud hinnata ei seda hinnalist teksti, mille Peeter Aitai on Liverpoolist järk-järgult saatnud - ega ka Eesti hobuse kaitse seltsi välja antud ajakiri-raamatukest, mille äsja Dietzi-Marika poest Pärnu Härma keskusest leidsin. Otsid kaerata müslit - leiad midagi, mida teistelegi soovitada. Ja mille pärast pöialt hoida, et selts säiliks ja toimiks, kuni majandus tõuseb ja uus, värskeid sälge ja tegijaid kajastav väljaanne valmib.

Ja siit siis kiri Liverpoolist 

Tere, mu pinginaabri väike õde!

 

On juba hulk aastaid sellest, kui viimati kohtusime (enne mingit näitust Pärnu Chaplinis).

Võibolla mäletad, et olin Aarne Vasara pinginaaber ja sõber. Elasin Tallinnas 1972-1975.

Aga ühendust Sinuga võtsin hoopis seetõttu et elad Lius ja oled nii kirjaniku kui isiksusena alati köitev olnud.

Mina olen endine Liu elanik. Koliti mind sinna 1955 aasta sügisel, kui ma veel kaheaastanegi polnud ja seal on möödunud enamus mu elust.

Esimese aasta olime Tammel aga siis sai Kalatsehhi ühiselamu valmis ning kolisime sinna. 1968 ostsime Kuke (see on rannas Keskusest Kavaru poole). Alates 1991 elasin Pärnus, aga maja müüsin vist 1996 või 1997.

Jausat, Sinu talu, ma maletan hästi (seal elas Jausa Ivan) aga läbi käisin lapsena rohkem naabermaja Kalda perenaisega, kes siis (50 aastat tagasi) rääkis mulle kunagisest kirikust, näitas umbes seda kohta – Su oma maja kõrval - ja ka surnuaiast, kus tema lapsepõlves (seega siis vast 100 aastat tagasi) tuul veel liiva seest luukeresid välja ajas ning korjati (leiti) hõberahadest kaelaehteid...

See on tuletornist maa poole umbes seal, kus majakameeste majake (kuur mis oli veel kakskümmend aastat tagasi, ent kas nüüd - ei tea).

Alates oktoobrist 2004 elan mina Liverpoolis Inglismaal. Vaatasin netis Jausa ja muid Liu fotosid ja tuletasin lapsepõlve ning noorust meelde.

 

Peeter Aitai

peeter.aitai@googlemail.com

 

Faktitäpsustuseks olgu lisatud, et oma maja "Kuke" muusin 2000. aastal ja ostjaks oli tollane "Vendre" vabriku direktor.  "Kuke" nagu ka "Kraavi" (seal oli nõukogude ajal velskripunkt), "Välja" (2 majapidamist 2 majakest. ehitasid vennad). See keskusepoolne tuntud ka kui Sargi (elas seal hr. Sark), Kabuna, Russa (järjestatud "Kuke"-st keskuse suunas ehk läänest itta) kõik need majakesed rannamadal olid nn popsikohad. Need ehitati suurtalunike mittekõlbulikule madalale rannaniidule ja elasid seal kalurid. Sama põhjus on ka Jausa madalal olekule. Oletan, et maa kuulus algselt suurtalule "Viru" (asub su naabruses mäe otsas). Vahemärkusena see, et Viru ("vana Viru" oli sealse elaniku hüüdnimi viiekümnendail ja kuuekümnendail aastail) vedas hobustega igal hommikul piima Liust Lindi meiereisse. Pikk kahehobusevanker oli.

Nagu Jausa nii ka paljud teised väikesed kalurimajakesed on ehitatud Liusse ümberasunud saarlaste (näiteks Paju 3 venda Eduard, Oskar ja Aleksander) - ka muhulaste - näiteks Auväärt) ja hiidlaste (Jausa omanik) poolt, sest Saaremaa oli vaene paik elamiseks ja Liu just see koht kus kevadine räimepüük hea... Tuldi hulgi ka nõuka aja algul, sest paljud rannataludest läksid Rootsi, ja Liu kalaostupunkt ootas kaluritelt kala...

Kirjutasin enne Kalda (su naabrimaja) vanamemmest. Minu maletamist mööda läks ta hiljem Rootsi. Majakast keskuse poole on/oli väike maja Sepa. Seal elas vanamemm "Sepa Ann". Käisin neil memmedel poisikesepõlves tihti külas, sest neil olid sugulased Rootsis ja kirjutasid ning mina korjasin postmarke (filateelia oli tol ajal populaarne). Sepast keskuse poole on suurem talu (nüüd vist turismikompleks).

Pajudest veel lisaks, et nii Aadu Hint kui palju teisi tuntud inimesi käisid kulas just Paju Eedul (saarlane, kalur, sõjaveteran, kellest tehti Lenini ordeni kavaler, ent kes siiski hoidis oma poegi komsomoli astumast...)

Salme Paju (Eduardi naine, Liu kohalik) oli erakordselt lahke ja heasüdamlik inimene.

Eduardil (Eedul) oli Salme teine naine.  Esimesest abielust olev poeg Jaan Paju kolis kuuekümnendail ka Liugu (Liugu = Liusse) ja elas oma Valvega saeveskist mööda minnes väikeses majas vasakul (nõuka ajal oli meil kartulipõld otse nende maja juures). Jaan oli loruvõitu ja jota. Neil oli 2 last. Poeg kelle nimi oli kah Eduard (mingi aeg elas Lius 3

Eduard Paju) töötas Pärnus optikapoes (suri mõned aastad tagasi).

 

Mõni sõna ka Kukest. Omanik oli Paalberg. Noored põgenesid ära Rootsi ent vana Paalberg jäi. (Lapsed käisid kakskümmend aastat tagasi korra Lius ja ka minu juures Kukel).

Üürnikuna elas seal ka Saima Koitla (Eduard Koitla naine), kes oli mu esimene õpetaja Järve koolis 1961-62 (1962 kool suleti).

Hiljem sai omanikuks Eduard Koitla ja peale lahutust ta müüs maja maha. (Me ostsime selle 1968).

Vahemärkusena see et Järve koolis oli 2 õpetajat. Teine (ühtlasi ka direktor) oli Leida Strikholm, kelle maja (talu) on merepiiril sadamast Pärnu poole teine (esimene on Taggodele kuuluv merest kaugemal olev väike majake).

Vanasti oli kasutusel tee mööda mereranda, ja tee laks Strikholmi maja ja mere vahelt (ka Oja taludest (Ojako) mere poolt. Samuti Kavaru poole oli tee mereranda pidi ja läks läbi Kuke õuest.

Aabrami kuulub praegu Aivar Pärnale? Kas see on keskerakondlane Aivar Pärn või see on isamaaliitlane Aivar Pärn kellel on Pärnus Papiniidu tn. Baltic Truck Trade firma?

Viimatinimetatud mehe isaga olin koos ühe aasta Lavassaare vanas asulas ja seal on ka Aivari maja (suvila). Kui Lavassaarest Pärnu tagasi läksin ja Papiniidu Kinnisvaras

maakleriks hakkasin, selgus, et see on Pärna firma.

Vahemärkusena see, et üks maakler ostis talle maja ka Manilaiul...

Nüüd aga kultuuriloost ja konkreetsest hoonest.

Klubi ja kolhoosikontor ühes majas. Hoone sõjajärgne (väljast valge silikaattellis, ent sisu mäda, vähemalt nii väitsid asjatundjad aastaid tagasi, kui mu kinnisvaramaakleriks oleku ajal selle Pärnu Kalurilt 350 000 eest müüki sain).

 

Esimesel korrusel paremal olid 2 korterit. 2 akent fassaadi poole oli korter, kus elas Voldemar Palu (puugiinsener, kalurite boss) oma naise ja 2 tütrega. Samas kõrval hoovi poole oli kolhoosiesimehe Kaupo Raidna korter (naine Helju, poeg Andres, tütar Reet). Mõlemad pered

kolisid hiljem Pärnu, kuhu ehitasid majad (Raidna Voorimehe 2 ja Palu Voorimehe tn taha poole).

Maja teisel korrusel samas tiivas oli kolhoosikontor ja ka väike raadiotranslatsioonisõlm (traadiraadio oli igas majas ja riigiraadio saadete kõrval edastati kaluritele ka kolhoosi teateid). Hoone merepoolsem külg oli kultuurimaja "klubi". 1. korrusel oli kinosaal. Mu koolieelseil aastail (viiekümnendate lõpus) näidati kino 2x nädalas ja kõigepealt olid lastefilmid ning siis 2 filmi täiskasvanuile. Saal oli sageli nii täis, et polnud istekohti.

Teisel korrusel oli saal korraliku lavaga. Pool sajandit tagasi toimusid seal igasugused kultuuriüritused. Viiekümnendate lõpus oli üks eriti hakkaja kultuuritöötaja, kes suutis joodikutest kalurid kooris laulma panna, toimusid isetegevuslikud teatrietendused jne.

Oli ka mudilaskoor, kuhu ka mind pandi, ent mis mulle ei meeldinud ja ma olin õnnelik, kui sain oma perega koos proovi asemel metsa seenele minna.

See aga lõppes ja uued tegijad enam ei suutnud.

Mingi aeg oli kulturnikuks Sulev Luige isa (kes aga oli joodik) ja mõne aja parast nad lahkusid. Käisin Suleviga koos Pootsi koolis. Olime samavanused, ent kuna ma jäin 3. klassis istuma, siis tema klassijagu eespool. Olid ka Sulevi vanemad õed-vennad, õde Ene ja vend Kalev.

Kalev Luik oli Aadi Paju klassivend (hiljem on ta kogu elu olud Pärnus linnapea autojuht.

Kui Pärnurand ja Audrurand ühinesid (Pärnurand oli suur kolhoos ja Audrurand Lindil väike - ent nimeks jai Audrurand kuna neil oli oma konservitsehhi tarbeks selle nimega konservisilte (etikette) suures koguses valmis trükitud). Kuna Audrurannas (Lindil) on suurem klubihoone ja kuna kultuuritöötajaks jäi Audruranna proua Milvi Andres, siis Lius igasugune klubitegevus lakkas. Samuti viidi Liust ära raamatukogu.

Hiljem klubi 2. korruse saali tehti kontoriruumide vaheseinad. Vahepeal mingid aastad sai tühjas saalis lauatennist ja koroonat mängida.

Kino (viimasel perioodil 2x kuus) näidati veel kaheksakümnendail. Kui kolhoosiasi lõppes, siis tuli klubi paremasse tiiba teisele korrusele mõneks ajaks baar (sinna, kus varem oli kontor). Näitlejate riietusruumis oli lühikest aega ka poeruum. (Kavarust Udo Rand, endine elektrik, ettevõtlik ja korralik mees pidas).

Tagasi pöördudes klubi tegevuse juurde toon esile selle, et Liu ja Audruranna (Lindi) klubide üritused erinesid täiesti. Lius olid õhtu algul saalis vaid naised istumas seina ääres ja mehed jõid õues.

Audrurannas aga olid alati kõik saalis ja kogu aeg tantsiti.

Kuuekümnendail akordioni muusikaga ja seitsmekümnendail tegid kohalikud bandi (Arvet Põldeots jt.) Tähelepanuväärne on, et ei toimunud kaklusi. Kuna peol olid aktiivselt ka keskealised mehed siis alati, kui poistel mingi probleem tekkis öeldi otse, et kui ei taha peol

olla siis lase jalga... (see toimis).

Liu elu muidugi oli pisut erandlik, sest külas oli kaksikvõim (kolhoosikeskus ja ka riiklik kalakombinaat. Sageli mees kalur ja naine kalatsehhis tööl).

Foto sain Sirje Palolt, kes on trepil istumas (pildistatud vast paar aastat tagasi).

Sirje on minust aasta vanem. Ta noorema õega (kes on minust aasta noorem) Merikesega käisin ühes klassis Pootsi koolis 8 kl. lõpuni 1970.

Kolhoosikontor ja kõrval olevas Möldri talus elanud Paju Eedu omad olid esimesed, kes said televiisorid. Inimesed käisid siis klubis telekat vaatamas. (Mina Pajupoiste sõbrana tavaliselt Möldril).

Transpordist.

Transport käis peamiselt Järvelt Liugu tuleva maantee kaudu. (Üks harutee läheb Järvele ka Kotimäelt). Viiekümnendate keskel, kui mu vanaema oma mehe ja minuga Liugu kolis

siis käis buss vaid Lindini (meiereini). Paari aasta pärast hakkas käima Järveni.

1961 hakkas buss sõitma Liuni ja mina olin esimene aastakäik, kes sai hommikul bussiga kooli (varem käidi jalgsi).

Ümbruskonna lapsed käisid kõik Jarve Algkoolis (oli kaks liitklassi – I ja III koos ning II ja IV koos.

1961 sügisel oli I klassis vist 7 last.

Koolis olid Leida Strikholm (dir.) ja Saima Koitla (õp.). Talvel käis Strikolm koolis hobusega (reega) ja hobune oli kooli õuel laudas. Koolihoone on Järvelt Liu poole keerates kohe sadakond meetrit Audru-Tõstamaa maanteest kurvi peal vasakut kätt kuuseheki taga (nüüd

Malinovskite suguvõsa kaes).

Mul on jäänud selline mälestus, et vahetunnid kestsid justnagu nii kaua, kuniks lapsed metsast jälle välja tulid... poisid otsisid metsas linnupesi :)

Peale kooli tavaliselt sai jalgsi Liugu mindud. Kavaru lapsed läksid otse läbi metsa. 1 km teeristist Liu poole on suur kurv vasakule. Sealt läksid nad otse läbi metsa, kuni Lembra küla põldudeni ja sealt mere poole.

Tol ajal oli tavaline, et autojuhid, kes sõitsid Liu poole, pidasid ise kinni ja võtsid lapsed peale...

1962 see kool suleti ja tuli hakata käima Lindil. Enne 1962 a. oli Lindil 7klassiline kool, ent alates sellest aastast mindi riigis üle 8-klassiliseks ja Lindile jäi 4klassiline Algkool (ka liitklassidena 2 klassitoas). Sel ajal ja palju kümnendeid hiljem oli direktoriks Linda Mulk.

Mina õppisin seal halvasti ja III kl 1964. aastal jäin istuma. Peale seda võeti mind Lindilt ära ja pandi Pootsi 8-klassilisse.

Vanemad lapsed käisid siis kõik Pootsis. Pootsis oli ka internaat, kus keegi suurt olla ei tahtnud. Liust sai Pootsi hommikul 7:12 bussiga, mis tegi Järvelt kõrvalepõike Liugu. Tagasi sai Tõstmaalt Pärnusse sõitva bussiga Järvele ja Järvelt peale mõningat ootamist  Pärnu-Liu

bussiga koju.

Alles seitsmekümnendatel, kui sai valmis tee Liust Audruranda, hakkas buss käima Audruranna kaudu.

 

 

Sinu olemasolust rääkis Aarne mulle alles siis, kui sa juba Tartu Ülikoolis ajakirjandust studeerisid ja Pärnus praktikal olid (Aarne tegi siis su raamatule kaanepilti).

 

 

Püüdsin meenutada, mida Jausa Ivan tegi, aga täpselt ei mäleta. Minu

arust oli ta vist Liu majakavaht. Majaka kohta niipalju, et selle Liu tuletorni mereterminoloogiline nimetus on mitte majakas, vaid tulepaak.

Vanasti (peale sõda) töötas see gaasiga. Siis oli igal tuletornil oma vaht, kes õhtul sisse lülitas ning kontrollis. Poisikesena sai igale pole ronitud, ent Liu tuletorni otsas käisin vaid

paar korda (see oli keelatud ning oli arvata, et majakavaht tuleb kohe õiendama...) Hiljem asendati gaasilamp elektrilisega ja majakavahti hakkas asendama automaatika (tuletorni juurde ehitati country stiilis putka, mille seinal olev fotoelement lülitas õhtul automaatikaga tule sisse). Mäletan, et kui gaasituli asendati elektriga, siis tuli plinkis teisel režiimil ja kustus mitte nii järsult kui varem.

 

Kuuekümnendail ehitas sõjavägi Liugu geodeetilise trigonomeetria märgi. See oli kolmejalgne puutorn (kasutati vanasti maakaartide täpsustamisel orientiirina) ja asus paaditöökojast mööda vasakut kätt künkal (umbes nagu paremat kätt teest on nüüd saeveski, nii vasakul

sama kaugel asus see torn. Sinna sai otsa ronida ja ümbrust vaadata.

 

Mainisin ühes kirjas Mikk Paju (oli tööl paadiehitustöökojas), ent elas siiski vist Kalda (mitte Jausa) majas (eks Pajudega kontakteerudes kuuled täpsemalt).

 

Nüüd su isast.

Kui ma peale Tallinna asumist 1972 sattusin uude keskkonda, kus veel sõpru polnud, siis algul vaatasin huvi pärast igasugu restorane.... Ent siis hakkasin teatrites käima. See muide muutis mu elu üsna oluliselt.

Mäletan, et esimene vaadatu oli "Mees, naine ja kontsert" Draamateatris - ja siis tuli "Mees LaManchast" "Estonias”. Su isa Harry laulis seal, ja see jäi mulle väga eredalt meede. (Samas laulis ka Harry tollane naine, Aarne ema, Viivika, ent teda ma ei märganud. Alles siis, kui juba Aarnega tutvusin, märkasin, et ka Viivikal on ilus hääl). Muide samas etenduses, millest su isa mäletan, laulis ka Katrin Kumpan. Tema oli ju Kihnu tüdruk ja nüüd juba ammu jälle Kihnus kultuuritöö peal.

Seos on selles, et Katrin oli Joel Sanga naine ja Joel (August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg) oli Tallinnas 1974-1975 mu XI kl kirjandusõpetaja (see elulooline seos sai mulle teadmiseks alles hiljem).

Käisin Aarnel vahetpidamata külas ja vahel (kuigi harva) juhtus ka Harry sinna tulema. Oma elu lõpu poole tegeles ta aktiivselt ainult oma nukuteatriga ja Aarne maalis talle lavakujundusi...

 

Nüüd sinust.

Eile klõpsasin Googli korraks sinu nimega pildiotsingule ja leidsin midagi olulist. See pole esimesena näidatav aktifoto ega ka pilt sõbratar Andega (keda ka olen teadnud), vaid lahutus. Vabandust, ma ei kavatsenud su eraelus tuhnida...

Liu on suht hea koht hakkamasaamiseks. Küla loob turvatunde. Kui oled normaalne inimene ja elad külas pikalt, siis tead, et vajaduse korral on igaüks valmis sind aitama... (see tunne, teadmine, on ise hakkamasaamisel olulisem kui kindlustusfirma poliis).

 

Muide su sõbranna Ande (kes vist on nüüd hobusekasvataja on Erich Meriranna sugulane ja Erich oli mu klassivend Pootsi koolis. Erichi pere asus elama Lindil meierei vastas olevasse viimasesse majakesse metsaserval tee ääres. Enne seda oli selles majas telefonijaam (siis kui mina Lindi koolis käisin) – koht, kus telefoniühendusi tegid naised telefonitraate ühendades...

Üle tee meiereis (sinna vedas Viru vana Liust hobustega piima) tehti juustu (käisin seal kooli-ekskursioonil).

 

Mõni sõna Liu mustlastest. Õigemini kull inimestest, kel pisut mustlaste verd, ent muus mõttes ikka tavaeestlased.

Üks elab kalatsehhi majas ja temast pole nagu midagi kirjutada. Teine on Oja talus (Ojako naaber) Kotimäe poolses majas. Seal elab (elas?) Leida Poobus. Elas seal koos oma vabaabielumehe Juri Jakovetsiga. (Juri oli kolhoosi metallitöökojas lukksepp). Leida on mustlasverd

Tal on ka vend (nime olen unustanud), kes elas mingi aeg Lavassaares. Leidal on 5 last.

Vanim on Lembit (minuvanune, lõpetas Pootsi kooli aasta enne mind) töötas viimati Vana-Pärnu rannaniidul olevas suures külmhoones.

Ja siis 4 tütart. Vanim tütar Pille (sai külge perenime Järvinen). Nõuka ajal oli Vana-Pärnus Maratis tööl. Nüüdse riigikorra ajal sai tast Audru valla kultuuritöötaja (lindi (Audruranna) klubi). Järgmine õde elab Haapsalus.

Kolmas õde õppis kunagi Viljandis kultuurharidust. Kui ma Riia mnt. 3 KomKa poodi pidasin siis sel ajal ta töötas Pärnu Vangla kultuuritöötajana ja kord vedas ka mind sinna mu New Yorgi reisimuljeid rääkima. Noorim õde oli Pärnus Elisabeti (luteri) kiriku kantseleis mingi asjapulk...

Leida Poobus oli vaga tragi ning töökas naine, kes suutis nii palju rabada, et 5 lapsega hakkama sai (Juri oli rohkem selline napsimees, mis tuletab kangesti meelde sulast saatest "Õnne 13").

 

Rohkem Lius mustlastega pistmist pole olnud. Viiekümnendail käis küll mingi mustlane hobusevankriga Lius (riiklik sekundaartoorme (vanapaberi ja kaltsu) kogumine).

Mõni sõna kirikuasjust.

 

Lius peale kirikunukil kunagi asunud kiriku enam rohkem kirikuid polnud ja mujal olevad luteri kirik Audrus ja õigeusukirik Kõpus - Järvelt mitu kilomeetrit Tõstamaa poole. Kirikus tavaliselt ei käidud nõukogude ajal isegi mitte jõululaupäeval, sest oli kaugel. Kirikuga olid seoses tavaliselt vaid matused ja mingi väiksema osa inimeste puhul ka lapseristsed (viimased siiski mitte kirikus, vaid kodus).

Maeti enamuses Kõpu surnuaeda (see on Kõpu kirikust kilomeetri jagu metsa sisse) või Audru kalmistule. Minu vanaema Kõpule üldse ei tahtnud, sest sinna ei satu keegi tulema.

Matsingi ta Audrusse. Külas oli vaid üks pisut fanaatiline usklike pere. Mees oli jehovist, tööl Liu tsehhi väravavahina. Elas oma naisega poolel teel Liu ja Järve vahel Koti kulas (seal, kus läheb tee kunagise karjalauda juurde) Naine oli tal ka väga usklik ja aegajalt hullumajas...

Minu koolieelsel ajal elas ühiselamus ka mingi naine, kes oli baptist aga elas Lius lühiajaliselt.

Mis usku keegi on või millises koguduses pole Lius viimastel sajanditel tähtsust omanud.

 

Marksa kulas Kotimäe bussipeatuse ligidal vasakut kätt mäe otsas on Rummu talu (elamu põles paarkümmend aastat tagasi maha ja ehitati uus) elab perekond Nurm. Nõukogude ajal oli koduväiks tulnud Peeter Nurm tööl Liu metallitöökojas. Naine Helgi. (Peeter Nurmel on Pärnus turul kalapood). Nende lastest Tarmo oli huvitatud maailmanähtustest ja

õppis konsistooriumis. Mingi aeg oli ta tegev pisut aega Audru kirikus, aga rohkem armastas püüda kala ja nüüd on Tõstamaal EELK Maarja koguduse õpetaja.

 

Mina olen ka ristitud ja kogu elu olen arvanud, et luteri kirikus aga nüüd momendil pole ma selles enam nii kindel (võibolla ka et õigeusu?) - vajab kontrollimist. Mäletan, et kui perestroika aeg tuli ja kirikus võis jälle vabalt käia, siis Aarne ja Mall käisid ka leeris (vist ristimine ja leer korraga). Aarne ütles, et kindlam elada...

Kõpu kiriku taga paremat kätt metsatuka sees on mu venna esimese naise ema kodu.

Muide see kirik oli nõuka ajal peaaegu kogu aeg suletud ja niivõrd kõrvaline, et ühe matuse ajal avastasin, et isegi mingi vabadussõja-teemaline tahvel oli seinal (nõuka ajal!!!).

Teisel pildil on Pootsi mõisa/kooli hoone. Nõuka ajal ehitati 2. korrus peale. Internaat oli kõrval (otsaga maantee poole). Hoone taga on ilus park. Käisin seal koolis 6 talve. Kui mõisahoone tagastati, siis oli kool veel selles internaadi hoones, ent nüüd vist üldse

likvideeritud.

 

Mõni sõnna Kuke endistest...

Koitla Eduard kes abiellus Saimaga elas seal lühiajaliselt ent Saima oli korteris juba varem. Peale lahutust Eduard (hüüdnimi Kukk ) läks elama oma vanemate majja kula keskuses risttee kõrval. Saima läks kaugemale.

Neil oli 2 last, Urve ja Aivar (kumb vanem kumb noorem ei mäleta, ent nad olid nii palju minust nooremad et me eriti suurt läbi ei käinud).

Peale Liust lahkumist hakkasid nad aktiivselt ratsaspordiga tegelema ja mäletan, et mingitel ratsavõistlustel Audru kiriku kõrval võttis Urve ka osa...

Vaatasin just netist, et Urve Koitla on lõpetanud Ühisgümnaasiumi (1.KK) 1979. Viimati nägin teda aegajalt Pärnus, kus ta oli baaridaam Rüütli kasiinos (selles, mida vaatab lehte lugev Jannseni kuju).

Aivarist ei tea, ent väga võimalik, et ta on see Aivar Koitla, kellel on Koitla Varahalduse OÜ.

Vaatasin netis, et Saima Koitla (see kes oli mu esimene õpetaja) on 1999 kinnistanud maatüki Pärnus Uku pst. 39, aga minu mäletamist mööda elas ta kas Kõimas või Kihlepas (kusagil

sealkandis). Kohtasin teda sageli Audruranna kultuuriüritustel. Ta oli algusest peale tegev näitemänguseltsis "Adru" ja nüüd estraaditeatris "Naerukajakad".

Eduard kes nooremana oli väikse puust kalatraaleri kapten, töötas hiljem kalatsehhis. Viimastel eluaastatel oli Jõõpre vanadekodus (sel ajal kui mina Lavassaares talvitusin). Vahemärkusena olgu öeldud, et peale lahutust otsustas ta elust lahkuda, viies kaasa ka oma juba vanad vanemad ja pani vanematetalule öösel tule otsa. Sisse siiski ei põletud (ma enam täpselt ei mäleta, ent kindlasti jäi elu ema). Eduard mõisteti vangi. Hiljem ehitati Eduardi õe abiga vana talu kohale väike maja ja peale vabanemist asus sinna elama ka Eduard (paljudeks aastateks). See talu on sadama poolt keskusse sõites vahetult enne ristteed paremat kätt.

Koitla on sugulane Mäesoo suguvõsaga, kelle talu (nüüd järel vaid uuem elamu) on Audruranna (Kotimäe) poole suunduva tee alguses vasakut kätt vist kolmas maja. (Esimene on Peenoja, teine Ruhnu saarelt tulnud Põllu. Mõlemad uued elamud, mitte vanad talud, ehitatud ca 40 aastat tagasi).

Mäesoodest tunned kindlasti Aivar Mäesood (ärimees ja Pärnu Linna Volikogu liige). Nooremad on vend ja õde.

 

Mari pood oli ühiselamu maja keskusepoolses otsas selles korteris, kus elasin mina.

Alguses elasime korteris vasakule vaatavate akendega ja siis kolisime teisele poole koridori, sinna, kus oli viimati Mari pood. Elasime seal kuni 1968 Kuke ostmiseni.

Mu vanaema oli ühiselamu komandant.

Pood oli tegelikult vaid tillukeses köögiruumis (tuba kas tühi või laoruum). Kogu nõukogude aja oli ETKVL pood selles suures (Tani) majas, mis kalakombinaadi taga. Kaupmeesteks perekond Vana (Kusti = August ja Asta, kes tulid Saaremaalt). Neil oli 3 tütart. Vanim on Juta (elab Tallinnas - ja nemad ostsid suvilaks - Kabuna poest 200 m edasi). Keskmine tütar Maire (Aadi Paju klassiõde) on Pärnus Aia tn. Kesklinna lasteaia direktriss (Maire Lulla). Noorim tütar Erika (minu klassiõde) elab Tallinnas (neil on ostetud talu Kavarus. Kauplusehoone peale tagastamist??? oli müügis väga odavalt ja ostis selle Tolli Peet, mees kes kunagi varem oli metallitookojas treial, ehitas mereranda Liust Audruranna poole stiilse vanaaegse rookatusega palkmaja (ent müüs maha ja lahkus aastateks). Nüüd siis vist selles

Tani majas (eestiaegne kula suurmaaomanik, Kortsi talu Hansonite sugulased).

Vaatasin just Liu pilte ja leidsin kv kinnisvara muugilehel ka vana kalakombinaadi ühika (just minu koduuks).

Mu vanaema Ida Paulus (vabaabielumehe nimi oli Harald Rebane ja vanuigi nad veel abiellusid ka ametlikult. Ida (sündinud Ida-Julie Weber) muutus siis Paulusest Rebaseks. Harald oli tast 17,5 aastat noorem) oli seal komandant.

Tani maadel olid ka kõik need kalurimajakesed, mis Kukeni välja. (Vastavalt erastamisõigusele said majaomanikud ümbritseva maa erastada.

Kabuna ja Sark Arvo naisele kuuluiva Välja vahel jäeti küll osa maad Sargi järglastele müümata ja sai selle lapi omale maa-ameti direktor Klaassen kes oma kinnisvaramaaklerist pojaga ehitasid sinna maja (mida mina pole nainud). Ehitusmaterjal oli Klaasseni sugulastele (4 sugulast välismaal) kuuluvatest hoonetest, mis Riia mnt. 3 põlengu järel saadi maha lõhkuda.

 

Lisaks Sarkidest niipalju, et majas elas minu lapsepõlves Sark Karl oma naise Leidaga. Nende tütar Helju oli kolhoosiesimees Kaupo Raidna naine. Poeg Arvo oli joodik, ent mitte halb inimene (mingi aeg töötasime koos). Ta abiellus vanuigi ja võttis 3 juba suure tütrega

naise. See naine Elvi nüüd ongi omanik.

 

Mõni sõna ka Hansonitest. Neil on Kõrtsi talu (esimene suur maja mere ääres kalakombinaadi poolt). Ilmselt on seal siis kunagi kõrts olnud, kui selline nimi. Käisin lapsepõlves seal pea iga päev piima ostmas.

Nende käes on nüüd ka Kõrtsi talu maade servas olnud Santsu. Santsu on uuem kahekordne kivimaja sadamast keskuse poole sõites enne Audruranna teed vasakut katt. Minu lapsepõlves oli seal vana lobudik ja elasid mõned kalatsehhi naised (maja oli kalatsehhi kasutuses.) Hiljem ehitas Kõrtsi vanem poeg Taimo/u sinna uue maja. Noorem vend

Valvo jai Kõrtsile elama.

Taimo naine Maie laks minema. Taimo oli kalur (Valvo ka). Siis juhtus, et Valvo naisest (H)eleli sai Taimo naine. Valvo aga võttis siis uue naise Aime (vist oli neiupõlvenimega Roosileht). Minu lapsepõlves oli Kõrtsi majast kalatsehhi poole veski (pukktuulik), mida siiski enam ei kasutatud. Hiljem kukkusid tiivad küljest. Siis ostsid mingid lätlased selle (ilmselt vist mitteametlikult) omale suvilaks.

Eks see elu selline seal on olnud.

(Rahvas räägib ka et Taggo poiss on Valvo poeg (mina vaikin J )

 

Muide samast kohast kus Santsu maja ette keerab, saab ka Uilule. See on

talu vasakul enne teeristi. Mäletan vana suurt talumaja, millel oli muldpõrand. Elas seal Uilu

Ärman (õige nimi vast Herman?). See oli väga tagasihoidlik mees (kalur). Suviti olid ka mingid lapsed seal, poiss Vambola (polnud just hea poiss) ja mingi aeg ka tüdruk Sirje. See Sirje oli minust vanem ja ma mäletan, kuidas kord klubihoone juures ta meile laulmist õpetas. See

plika armastas väga laulda. Tal oli klaaspudelis kivikesed, millega tegi rütmi ja laulis "oo mulle meeldib USA, kus neegripoisid paljajalu .... tantsivad...". Hiljem saigi ta tuntud lauljaks. Ma ei maleta täpselt - ent kuna selleealisi teisi tuntud lauljaid pole, siis vist Sirje Puura. Küsi Pajude kaest (Möldri ju Uilu naabrid).

Hiljem võeti Ärmanile naine ja nad said poja Urmase, kes peaks seal (uues majas) ka praegu elama.

Möldril on kunagi veski olnud, ent minu ajal juba enam mitte. Siiski mäletan, et nende keldri kõrval olid suured veskikivi-rattad.

Elu läheb edasi, ent on vahel hea ka ajalugu meelde tuletada (eriti kui on viitsitud seda talletada).

 

Mõni sõna geoloogiast jm.

 

Kunagi vaatasin Eesti radioaktiivsusfooni kaarti ja märkasin, et Lius on üks väga kõrge kiirgusega piiratud rajoon. See on just seal, kus elad sina. Tegemist on mitte saastatusega, vaid loodusliku fooniga. Tuleneb vast sellest, et seal on ilmselt jää-aja lõpus settekivimilasum (sette paksus aluskorral on seal ca 50 meetrit) kuhjunud suurema radioaktiivsusega kive. Näiteks graniitkivi radioaktiivsus on paar korda kõrgem kui lubjakivil jne. Kuigi tegu paigaga, kus oluliselt kõrgem radioaktiivsus, poe see siiski midagi niisugust mille pärast peaks muretsema (ka see oluliselt kõrgem kiirgus on tegelikult röntgenites tühine ja ei kujuta riski).

Kiirguse asjaga olen pisut kursis ajast, mil olin huvitatud Sorgu majakavahi majast ja teades, et Sorgu tuletorn töötab (töötas) tuumapatareiga, käisin seal kiirgust mõõtmas.

Oleme harjunud teadmisega et lubjakivi (settekivimikihi (paekivi) tükid (need valged kivid rannas) on kohalikud ja graniitkivi (tumedad kivid) on jää-ajal jää poolt Soomest siia toodud.

Ent on ka kivimeid mis pärit soojast troopikamerest. Õigemini peab täpsustama, et kunagi on olnud Eesti alal soe troopikameri (väga kauges minevikus, kui Eesti ala asus ekvaatorile ligidal). Sellel ajastul kasvasid meie meres korallid. Neid korallitükke on rannas palju (olen

leidnud nii Kirikunukil (eriti Saare taga), Kuke rannas kui ka Manilaiul.

Pealtnäha paistavad tavaliste hallide settekivimitukkidena, ent kui vaadata ligemalt, siis on näha mesilasekärge meenutav struktuur. See kärg on kull märksa tihedam kui mesikärg, ent üldjoontes sarnane.

Kividel tavaliselt valge lubjana. See kärg on korallipolüüpide ümbris. Peale korallide surma on lubikestast kärg täitunud setetega ja kivistunud (meie ranna kividel on see setetest tekkinud kivim kärje seest pisut hallim kui korallikärg ise.

Nii et huvitavaid kive leiad oma rannas (ilmselt kull nüüd vast alles kevadel :)

 

Mõni sõna lisaks majaka juures elanud inimestest.

Elas seal (õoenaoliselt vist Kaldal) perekond Pära. Jaan Pära läks kooli igatahes juba Lius


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat