Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Järjejutu 11. osa


Olukorrast kartulivabariigis

Kati Murutar

Vastselt käivitatud suurfarmi klannil polnud aega väga pikalt juurelda selle üle, kas Maa tulevikku ohustav osooniauk suureneks aeglasemalt, kui kõik maailma lehmad – nende omad kaasa arvatud – lõpetaksid hapendatud talvesööda söömise ja gaasitaksid selle võrra vähem. Oli vaja õigustada aegadevanust kartulivabariigi aunimetust. Sellesse tiitlisse oli pakitud trotsitekitav aeg, mil Eesti oli nõuka-impeeriumi köögiviljakelder ning toitis ka oluliselt viljakama mulla ja soodsama kliimaga avarustel vegeteerivaid võõr-loodreid. Aga selles nimes peitus ka tunnetuslik seotus indiaanlastega, kelle maadelt kartul kaunite õite tõttu Euroopasse ja meile jõudis. Noorema Tütre koerakasvanduse karvikute kaelte ümber sirendavad Inka-sarja ürgmustrilised kaelarihmad tekitasid samasugust alateadlikku kokkukuulumise tunnet inkade-sumerite-keltide-viikingite ja üldse kõigi olnud hõimudega, kes Maale oma mustrid olid jätnud. Noorema Tütre sagenevate linnaskäikude ja öiste jooksu jäämiste kohta polnud kahe põlvkonna vanematel samuti taktitundetust ega mahti ebaviisakaid küsimusi esitada.

Nii endale kui elajatele oli vaja kartul ja köögivili kasvama saada nii kehvade muldade ja ilmade kui putukate, umbrohu ja taimetõbede kiuste. Teravilja ilmale aitamise asjus nõu andes oli konsulteerima saabunud Keskoman võrrelnud kaitsekeemia kasutamist laste vaktsineerimisega ja vähiraviga. Nüüd oli ta saatnud Noorema Tütrega agrokeskusest uusfarmi põhjaliku tabeli, kus oli selgelt näha toiteelementide eemaldumine mullast seoses kultuurtaimede saagiga ja mulla happsesuse mõju taimede võimele omandada suurt osa Mendelejevi tabelist (N, P, K, S, Ca, Mg, Fe, Mn, B, Cu, Zn). Kui kurk ja tomat, salat ja hernes-uba jätsid mulla veel suhteliselt ellu, siis kõikvõimalikud kapsad, porgandid, peedid, redised, rõikad, naerid ja kaalikad tegid toitva pinnasega isekalt puhta töö. Järelikult oli enne järgmise saagi lootmist ainumõeldav mulda väetada ja tema happesust reguleerida nii, et kartul saaks oma pH 5,5 ja uba 6,5, peet 7 ja laugud-rõikad veel enamgi kätte.

“Armas aeg, ka meie peapiiskop ja teatrijuht on nüüd agrokeskusse tööle läinud!” hüüatas Vanaema, lapates Arvi väetiste vihikut, milles sisaldusid ka vahendajate ja konsultantide kontaktandmed. “Andres Põder ja Indrek Saar nõustavad-varustavad ka nüüd põllupidajaid!”

Perekond sai õhtusöögi juurde sel kombel maitsva suutäie naerda. Selge, et needsinatsed Andres ja Indrek olid nende teiste täielised nimekaimud. Ja Eestis ongi nii koha- kui isikunimede maastikul suisa uskumatut nimekaimlust – uskumatud külanimed korduvad Eesti erinevates otstes, isikunimedest pole mitte ainult ees- ja perekonnanimi paljudel juhtudel müstiliselt kattuv – lausa üleloomulikul kombel on samanimelised kaimud mitut puhku ka samanimelised kaasad leidnud. Nii et kristlikul kirikul ja No-teatril olid omad pead siiski kenasti alles, kapsapeade kosutamist juhtis teine Põder ja muu Saar.

Kompleksväetiste retseptid olid nii Arvi kui Vito sarjas muutunud aga üha täiuslikumaks – suurima osa väetistes moodustasid makroelemendid (lämmastik, fosfor, kaalium, väävel ja magneesium), millele lisati tsinki, boori, mangaani, vaske ja muud. Et nii põhiline kui muu saaks iga konkreetse põllu jaoks õigesti miksitud, tuli mõistagi mullaproovid võtta ja neist lähtudes retsept koostada. Et valmis segatud kallis kraam mulla sisse ka tegelikult kohale jõuaks ja ilmade käes minema ei ujuks, olid väetisesegude füüsikalised omadused molekuli tasandini paika timmitud.

Leedu põllukooli katsejaamas oli kindlaks tehtud, et kartulite mugulasaak kasvas õigesti tembitud väetisesegude abiga enam kui poole võrra. Mis puutub muudesse kultuuridesse, siis eraldi segud olid kaaliuminõudlike taimede väetamiseks – aga kaaliumirikkaid taimi muide ihkab inimese süda, sest nii nõuab inimihu sisene elekter – fosforirikaste ja igasuguste teiste muldade puhuks.

“Nimetused kõlavad mõnevõrra pelutavalt ja peletavalt,” tunnistas Ema, lugedes liht- ja liitväetiste kataloogi. “Kaaliumsulfaat klooritundlike taimede väetamiseks, mille kasv nõuab palju väävlit. Kaaliumkloriid kevadiseks või sügiseseks kasutamiseks. Ammooniumsulfaat enne külvi hajusalt väetamiseks ja mullasse kündmiseks. Ammooniumsalpeeter ja karbamiid – mis ei sobi kaunviljadele!”

“Aga kustkohast sa, hing, tead, mida taimele just vaja oleks? Isegi loom ei räägi, kustkohast tal valutab – mis siis veel taime salajastest soovidest rääkida,” kahtles Vanaisa.

Perepoeg ütles, et esiteks võib iga mullatüübi puhul oletada, millised puudused seal tekkida võivad ja teiseks näitavad siiski ka taimed üsna selgesti ära, mis neil vaja on. Lämmastikupuudus tekib näiteks ülihappelise või leeliselise mullareaktsiooni tõttu, kui on tegemist huumusevaeste kergete liivmuldadega, pinnases on sisseküntud õled või allapanurohke sõnnik ja-või seda kombinatsiooni õhutab takka emb-kumb, kas põud või tugevad vihmad. Fosforipuudust võib karta raskete savimuldade või rauarikka mulla puhul, kui ilmad on jahedad ja niisked. Magneesiumirikkas mullas võib tekkida kaaliumi puudus, kohevate huumusrikaste liivmuldade puhul, mida on liigselt lubjatud, võib külmadel niiskuseperioodidel mangaan otsa saada. Vähese orgaanilise aine sisalduse ja halva aeratsiooniga – vihmaussid, kuhu te jäite?! – muld ähvardab väävli ning lämmastiku- ja kaltsiumirikkad liivmullad põua või külmaga boori vähesusega. Kaltsiumipuudust põhjustab rohke naatrium ja alumiinium happelistes, eriti turvasmuldades ning magneesium kaob vihmaste ilmadega, kui vesi uhub magneesiumi minema – nagu liigne joomine inimese verdki mitmetest elutähtsatest elementidest tühjendab – või on fosforväetisega üle pingutatud. Igal elemendil aga on vähemalt viis ülesannet ja teenet ning puudus põhjustab taimedel erinevaid, kergesti äratuntavaid kiratsemisi-tõbitsemisi.

“Väetamise põhireegel on, et ühe teatava toitaineelemendi suhtes nõudlikke taimi tuleb väetada selle toitaine suurema normi alusel. Enne taimede maha panekut viiakse mulda normikohane täiskogus fosforit, kaaliumit, magneesiumi ja mikroelemente. Lämmastikku antakse põhiväetamise ajal pool või kaks kolmandikku nõutavast kogusest, täiendavate väetamistega antakse ülejäänud kogus, vajadusel väetatakse lisaks ka lehekaudselt. Köögiviljad nõuavad massilise valmimise ajal rohkelt kaaliumi, mida tuleb lisaks lämmastikule täiendavalt anda. Aiataimedele tuleb mikroelemente – boori, tsinki, mangaani, vaske ja molübdeeni anda vähemalt igal teisel või kolmandal aastal. Muld peab olema kultuuristatud ning kobestatud, köögiviljade puhul ei tohi ta olla happeline, paljude aiataimede puhul ei ole soovitavad nõrgalt leeliselised mullad,” tsiteeris Perepoeg spetsialiste.

Hädasid, mis ähvardasid kartulivabariiki ikaldusega, oli küll terve karm nimekiri, aga nende vastu oli ka sama pikk nimistu ennetavaid vahendeid. Kartuli lehemädaniku ja kuivlaiksuse vastu olid kas Tanose või Tattoo vesi-suspensiooni kontsentraadid, mis sisaldasid famoksadooni ja tsümoksaniili ning andsid kontaktse mõjuga kilbi efekti ja lokaalsüsteemse translaminaarse stopp-efekti.

Kaitsva toimega kontaktset fungitsiidi Dithane võis lisaks kartuli kaitsmisele seenhaiguste eest kasutada ka männiseemikute turvamiseks männi pudetõve vastu. Putukamürk Decis oli laia toimespektriga kontaktne isnektitsiid, mis sobis nii põllule, aeda, metsa kui hoidlatesse. See tegi kahjutuks nii kartulimardikad kui lehetäid, ripslased, viljakud, hernekärsakad-mähkurid, kapsakoid-liblikad-öölased, tuhktäid, linakirbud, porgandikirbud-kärbsed, peedikärbsed, raisamardikad, lutsernikärsakad, maakirbud, hiilamardikad, õunamähkurid kui õielõikajad.

Umbrohutõrjeks  pritsiti nii enne kartuli tärkamist kui tärkamisjärgselt, mil umbrohud olid veel idulehe faasis Sencori herbitsiididega. Need mõjusid erinevates pritseprogrammides umbrohtudele nii lehtede kui mulla kaudu. Pritsida soovitati niiske mulla ja sooja ilma tingimustes – kuivade ilmade püsides tuli lisada pritsimislahusele kleepainet. Mõnede kartulisortide jaoks ta ei sobinud siiski üldse, mõnede jaoks oli vastunäidustatud pärast tärkamist – ent see piirang puudutas valdavalt välismaalasi. Eestis aretatud Ants, Ando, Vigri ja teised kodused kartulid olid Sencori suhtes vastupidavad. Küll aga ei tohtinud selle preparaadiga töödeldud alal samal aastal viljeleda teisi kultuure ja veel järgmiselgi aastal mitte ristõielisi – mis on teatavasti kapsas, kaalikas, naeris, rüps ja raps. Tema hajutamiseks soovitati sügisel maad künda.

“Indiaanlaste taime kartuli majandamise tehnifitseerisid vennad Grimmid,” itsitas Vanem Tütar. “Grimme kartulikasvatuse masinate nimi meenutab mulle paratamatult neid muinasjutuvestjaid. Arvata on, et meenutab teistele ka.”

Poolteist sajandit vana Saksa firma oli spetsialiseerunud ainult kartulimasinatele ning meisterdas mitte muinasjutte, vaid kahe- kuni kuuerealisi mahapaneku masinaid, muldajaid, vaofreese, ühe- ja kaherealisi kartulikombaine, mullaseparaatoreid ning ka kartuli hoiustamiseks ja ladustamiseks tarvilist tehnikat.

Eestisse toodi kõigi nende õnnetuseks, kellel on raskusi valimisega, kolme liiki mahapanemismasinaid. Kunagiste ruutpesitsi-ristseliti tarkade teooriate järgimise asemel panid nii 2- kui 4realised masinad reavahega 75 kuni 90 sentimeetrit mugulaid maha nii punaste kui roheliste lusikatega – mõlemal variandil 27 astet. Põhiline erinevus oli siin suuruses – kaherealise variandi punkri maht oli pool tonni, väiksema neljarealise maht tonn ja suuremal koguni 2500 kilo.  Kuna suuremal neljarealisel oli peal ka väetisepunker väetusnormiga 200-2000 kg/ha, oli siinses suurfarmis sellega otsus selle mudeli kasuks kohe ka ära tehtud. Tal oli lisaks standardvarustuses olevatele vaomoodustajatele lisavarustuses reguleeritavate tugirataste poolt juhitavad vaomoodustajad.

Vaheltharimismasinad, mis käisid traktori taha, ajasid kogu oma tõsiduse ja asjalikkuse juure Perepoja siiski täiesti koerpoisilikult itsitama: “Heeeh, vaheltharimise rippriistad!”

Nendest rippriistadest vaofrees vaheltharis vastavalt sellele, millise mudeliga viiest võimalikust tegemist oli, korraga kaks või neli vagu. Nuge oli kavalal riistal 40 kuni 74, lisaks 22 kuni 37 nuga kiviste olude puhuks. Töölaius oli vaofreesil poolteist kuni kolm meetrit ja kaal alla tonni kuni poolteist tonni. Rootori pöörded varieerusid mõistagi vastavalt traktori võimsusele 540 kuni 1000 rootori pööret minutis.

Ka muldajaid oli kolmes suuruses – kahest kuue vaoni korraga, vaovahe kõigil üldiselt 75 sentimeetrit, lisana 50 kuni 90. Poolest poolteise tonnini kaaluv muldaja oli ligi kaks kuni ligi viis meetrit lai ja tarvitas võimsust 35 kilovatist 90 kilovatini.

“Mis viga on, süda?” küsis Ema kohkunult, kui Isa ohkas sügavalt.

“Jah, süda on mul nõrk ja sentimentaalne,” naeratas Isa, kelle kardioloogilised vaevused olid üsna kohe maale kolides järele andnud. Kui linnas oli tal kontorilaua taga kössitades viimasel ajal pea kogu aeg rinnus pigistanud, nii et silme ees virvendas, siis oma uues elus oli mehel nii palju värskes õhus liikumist, et ta peaaegu ei mäletanudki enam, mis tunne see on, kui lähenev infarkt on lakkamatult silme ees.

Nüüd istus pereisa arvuti taha vaid selleks, et oma piimakarja andmebaasi ja lauda töökorraga tegelda, lepinguid ja uudiseid uurida ning kirju vahetada. Igasugustes portaalides surfamisest ja ülemäärasest teabe tuulamisest hoidus mees järjest jäigemalt, sest interneti anonüümsete väravate taha välja valatud hingesaast ja inimliku olemuse kõiksesitem pool kleepus külge ka siis, kui ei teema ega kõnealused isikud absoluutselt sind ennast ei puudutanud. Kloaaki ja vihaventiili oli silmnähtavalt üliarvukatele õnnetutele inimestele üliväga vaja, aga ainult arstil või sibil oli erialast asja nende kurbade hingede laguproduktide hulka tuhnima minna. Enesest hooliv ja oma aega väärtustav inimene ei roninud ju materiaalse mäda ja röga sisse, mittemateriaalsest hoiduda tuli veelgi kindlamalt.

Kui linnaelu oli oma maskide ja pooside, külmade reeglite ja võltside väärtustega Isa nii jõuetuks ja toonusest välja imenud, et ta ei viitsinud end isegi jõusaali ega ujulasse vedada, siis uues kodus oli iga päev otsekui elu terviserajal. Kogu tehnifitseerituse juures. Palju käimist, lausa jooksmist, jäi nende kasina tööjõu juures ikkagi – liiatigi vajas Vanem Tütar vahel abi hobuste juures ja Noorema Tütre koerad tahtsid samuti liigutamist, kui perenaine linnas midagi väga olulist korraldas.  Nõnda siis oli Isa oma pere suurfarmis kui riik-riigis üsna kiiresti veendumusele jõudnud, et on elu jooksul teenitud kinnisvara ja muud rikkused mõisa ja hektarituhandete vastu vahetades teinud suisa superluks investeeringu. Ta on endale välja teeninud täisväärtusliku elu.

“Mulle tuli sügav nostalgia kallale,” naeratas Isa, kelle südame seisukord oli ka sellepärast oluliselt paranenud, et linnast pääsedes julges ta jälle tundeid tunda ning nendest koguni rääkida. “Meenus, kuidas minu paps – ehk siis sina, Vanaisa – siis, kui ma päris väike poiss olin, käsiadra järel käis. Minu vanaisa tõmbas primitiivset atra eest, isa rinnutas kogu raskusega selle käe pideme peal, et teda võimalikult maasse suruda. Kõrvalt vaadates ei saanudki aru, kui raske oli ühtaegu nii suruda kui sirge vagu ajada. Ja see algeline riist nägi välja absoluutselt täpselt selline, et mõõk on adraks taotud, nagu pärast poolesajandise okupatsiooniga lõppenud ilmasõda ju tegema pidigi…”

Nüüd oli elu Eestis sedavõrd teisenenud, et ühedki vennad Grimmid poleks sääraseid moondusi-muundusi ettegi kujutanud. Grimme kartulikombainid olid olenemata sellest, kas tegu oli ühe- või kaherealise mudeliga, inimvõimetega võrreldes üleloomulikult suutlikud ja tootlikud. Nad sõelusid, puhastasid ja eraldasid varred. Neil oli kaks järjestikust sõel-elevaatorit, neist esimesel oli väike tõusunurk ja tagumist ümbritses harv varbmatt, mis võimaldas tasase ja vigastuseta varte eraldamise ja kartulite transportimise eraldusmatile.

Elevaatori ja varbmati kiiruste suhet oli võimalik muuta. Ja edasi tuli kaks järjestikust hüdraulislise ajamiga kallutatavat eraldusmatti. Osadel mudelitel on eraldusmattidel koguni oma hüdrosüsteem ja astmeline eraldusseadme ja noppelaua kiiruse muutmine. Ka punker oli hüdrauliliselt tõstetav ning tühjendamine hüdraulilise ajamiga, nagu ka tiisli ja telje juhtimine.

Kummalgi pool tööd tegevatele inimestele – pere kutsus oma edukad sõbrad linnast talgutele, et need tõelise elu värvidest-lõhnadest-maitsetest vähemalt riivamisigi aimu saaksid – oli horisontaalne noppelaud reguleeritavate astmelaudadega, tema jätku tõsteti hüdrauliliselt.

Peenkartuli eraldajal oli neli reguleeritavat rulli, sahka tsentreeriti automaatselt ning lisavarustusena oli võimalik automaatselt ka sügavust hoida, punkrit optimaalselt täita, telge automaatselt tsentreerida. Lisavarustusena sai kartulikombaini peale tellida veel kivipunkri ja peenkartuli punkri.

Kaherealise hiiglase täiendavad lisad olid eraldusseadmetel oma hüdraulika, tühjendamiseks valitavad kaks erinevat kiirust ning pidurite ja tulede lisandumine. Sel gigant-Grimmel oli ka hüdrauliline teljejuhtimine, ja saha automaatne tsentreerimine ja sügavuse hoidmine ning masina kallutus – kivipunkril oli hüdrauliline tühjendusmatt ning vedu toimus hüdrostaatiliselt.

“Kuidas me küll enne sellise kodumasinata elasime?” naljatles Ema. Tegelikult peitus selle naljatuse taga küsimus, kuidas nad varem üldse elasid. Mismoodi üldse ellu jäädi, kui polnud põhjust koos oma direktoritest-tippudest-eliidist sõpradega kartulikombaini platvormidel kõõluda ja teha midagi tõelist ja tegelikku, midagi ühendavat ja ehedat, mille käigus on aega ja võimalust üksteisele lõpuks ometi pikkade tuhmistumise-juhmistumise aegade järel silma vaadata.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat