Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Järjejutu 8. osa


“Ei ole mõistlik Eestit ei sööti jätta ega linnastada!”

Kati Murutar

… sellise lause hõikas Keskoman enne autosse istumist ja oma tänuväärse teekonna jätkamist. Muhe ja tegus, parajalt nutikas ja parimais aastais mees oli tulnud meie suurtalunike maid ja võimalusi üle vaatama, kui Isa oli agrokeskusse helistades öelnud, et kõhklusi ei ole, aga kahtlusi on.

“Mõtlesime siin, et igal pereliikmel on meil oma loomakasvatusharu – äkki spetsialiseerukski loomandamisele ja hakkaks neile igat liiki sööta parem ostma,” täpsustas Isa, mis kahtlusi on, kui kõhklusi ei ole.

“Väga kallis tuleb,” ütles Keskoman juba telefonis. “Ütlesite, et müüsite linnas oma majad ja korterid ja lõpetasite kõik lepingud oma edukatel tööpostidel, mis teid kenale järjele olid lennutanud? See on tõelise multifunktsionaalse farmi käivitamiseks väga vägev stardiasend. Te saate kohe ja korraga paljut sellist, mida algusemast algusest alustav rahvas peab järk-järgult liisima ja välja teenima. Aga kahjumiga majandada pole ju teil ka mõtet. Nii rahvuslik-romantilised aatemehed-naised te ju ometi pole, et muudkui maksate peale, et Eesti metsadetagune oleks elus ja ilus. Midagi rohkem teil müüa pole – järelikult tuleb nüüd seal metsade taga taastoota ja isemajandada.”

Kohale sõitnud konsultant oli suure ja ettevõtliku perega ülimalt ühte meelt selles, et söötis seisev maa ei tee ühelegi riigile au ega väge. Peateede kõrval valitsev tühjus pole ressurss ega eksootika, vaid rumal raiskamine, mis jätab maa märkamatult üha jõuetumaks. Linnadesse koonduvad, aina ostvad ja vahendavad inimesed muutuvad järjest abitumaks ja väljavaatetumaks.

“Ei ole jah õigus neil tegelastel, kes arvavad, et Eesti-sugune väike riik peaks kõik see mees linna kolima ja kogu toidu ostma parema kliimaga lõunapoolsetest euroliidu osariikidest. Kliima muutub. Ikaldused käivad mööda maakera. Iga piirkond, kus on vähegi mulda ja päikest, peab raudselt oma majandusliku ise-hakkama-saamise säilitama,” kinnitas Keskoman. “Loomi kasvatav suurtalu on juba ise väga kõva sõna küll – aga sellele sõnale lisab kaalu, kui ta kasvatab ka vilja, heina ja köögivilja ise. Sellist talu ei saa miski ühiskonnakord ega välisjõud ühegi embargoga ähvardada. Vastupidi – sellisel talul on mõistlik lisaks oma arvukate mäletsevate, matsutavate ja krõmpsutavate suude toitmisele saata oma vilja ka turule. Kui juba, siis juba!”

“Meil on olnud agrokeskusest teatud söödaliike ostes selline tunne, et sellega klaarime ühtlasi ära mõned ajaloolised vastikustunded ja pahameeled,” muigas Vanaisa Keskomanile tee sisse oma käega oma vurritatud mett tõstes. “Tead, kui mõnus on itsitada Hruštšovi ogarate ideede üle, kui tõstad loomadele ette Venemaalt toodud rapsikooki, päevalillekooki ja suhkrupeedilõike ning paned siis punkti I peale Ungari söödamaisiga. Säh sulle kogu maa maisifitseerimist!”

“Minul jällegi on just hobustele Soome müslisid pakkudes selline tunne, et Eesti on ikka tõepoolest vaba ja iseseisev Euroopa riik, kus elatakse, nagu muiste,” lisas Vanem Tütar. “Aga need on sellised sööda põhimassi täiendavad emotsionaalsed hetked. Seda sööda põhikogust on tonnide kaupa ja emotsioonideta ka vaja.”

“Agrokeskuse kogemused on näidanud, et neil pole mitte üks põrm õigus, kes väidavad, et Eesti peaks oma kehva kliima tõttu loobuma Lõuna-Euroopaga konkureerimast. Oli siin hiljaaegu Hispaanias ikaldus, ja arvake ära, kellelt väga kena hinnaga kaera osteti? Meilt!” rõõmustas Keskoman. “Mida rohkem erinevaid kultuure mida enamate maade peal kasvatate, seda kindlam on, et mingi alaliigiga just eriti olete igal aastal kenas kallis kasumis.”

Perekond laskiski siis Meistrite Märgi alt saabunud nõustajal lahkesti loetleda, mida agrokeskuse kui turvalise tagalaga koostöös kasvatada võiks. Kuivõrd nendega on liitunud tegijamad seemnekasvatajad nii Eestist kui Rootsist ja Saksamaalt, siis küllap nemad juba teavad. Aitavad vajadusel vilja ka koristada kuivatada, analüüse teha ja turule tulla. Ja Keskoman loetles, millega võiks nii oma talus rehkendada kui kursi kokkuostu võtta: taliraps Banjo ja Dexter, raps Sponsor, Landmark, Trend ja Siesta, talinisu Tarso ja Gunbo, suvinisu Zebra, Estrad ja Vinjett, kaer Jumbo ja Belinda ning rukis Matador.

Kui Keskoman avas väetiste ja taimekaitsevahendite kataloogid, hakkasid suurpere naised sissejuhatuseks jonnima. Tahaks olla ikka täiesti öko ja üleni mahe. Nüüd tänasid mehed õnne, et Keskoman oli külla kutsutud, sest oskaja mees rääkis veenvalt seda, mida arvasid ka omad mehed, ent tegi seda võrreldamatult tõhusamalt.

“Mahepõllundus on absoluutselt in ja hea,” kinnitas konsultant. “Aga iga asjaga tuleb mahtuda mõistlikkuse piiridesse, mu daamid. Kui põllud jäetakse ülimaheduse loosungite all puha väetamata ning vili haiguste, umbrohu ja putukate eest kaitsmata, ei pruugi saaki saada.

Lubage seda peene balansseerimise ja täpse doseerimise teadust võrrelda laste ilmaletuleku ja kaitsmisega. On peresid, kellele sobib lapsi kodus ilmale tuua, kes keelduvad maimukeste vaktsineerimisest ja kes jätavad põngerjad kooli saatmise asemel koju õppima. Ent need äärmuslikult rohelised pered on ikkagi erandlikud. Üldsus toob lapsed ilmale sünnitusmajades, vaktsineerib neid vastikute tõbede vastu, mille vastu on kaitse olemas ning paneb nad erinevatesse, oma pere mõttemaailmaga sobivatesse koolidesse. Viljakasvatusega on täpselt sama lugu.”

Isa, Vanaisa ja Perepoeg kinnitasid, et just-just, tuulde külvata ja eos ikalduda pole mingit mõtet. Naised püüdsid veel õiendada, et jah-aga-keemia…

“Kogu maailm on otsast otsani keemia. Anorgaanika ja orgaanika tegutseb meie sees ja meie ümber nii elementidena kui ühenditena. Elus ja eluta loodus põimub biokeemiliste pidevate seoste, vahetamiste ja koosmõjude taktis,” tuletas Keskoman meelde. “Teie endi laudad-tallid toodavad orgaanilist väetist, mis vajab kõrvalt toetamist professionaalsete lisanditega. Te ise sööte küll tervislikult ja terviklikult, aga vajate ka ju – eriti intensiivsematel ja nõudlikematel aegadel – vitamiine.”

Taimedele pakuti vitamiinideks kellegi Arvi – ju vist sõbralik soomlane! – välja töötatud kompleksväetisi ja kloorivabu väetisi, lisaks vedelväetisi, lämmastikväetist ja erinevaid seguväetisi. Muist sobis eraldi teraviljale, aedviljale ja kartulile, osad olid universaalsed. Testitud ja täiustatud ja uuesti testitud olid nad kõik.

Väetised poputasid taimi nii juure- kui lehetasandil kõigi vajalike makro- ja mikroelementidega, neid sai lisada erinevates vegetatsioonijärkudes, kuna üle ühe-kahe korra neid vaja ei läinud, olid nad ökonoomsed, ning nad olid mugavalt taimekaitsevahenditega kombineeritavad.

Taimekaitsevahendeid, mida Keskoman oli võrrelnud laste vaktsineerimisega, oli valida mitukümmend nimetust. Umbrohutõrje preparaatidel olid efektsed pealkirjad, mis tekitasid igale pereliikmele oma tegevusalaga assotsieeruvaid paralleele. Agil meenutas koerakasvatajast Nooremale Tütrele koerte agility-võistlusi. Arsenal Vanemale Tütrele üht varasemate aegade teenelist sugutäkku, Mustang aga tegi südame sootuks soojaks, Perepojale aga jahirelvade varamut. Vanaemale meeldis nimi Harmony Extra, Ema ohhetas nimetuse Monitor üle, mis ka linnatöölt deserteerudes ja erru tulles, üksnes koduarvutiga piirdudes ikka jälitas, Isale meenus Stompi-nimelise umbrohutõrje preparaadi tõttu Londonis nähtud rütmietendus ning tekitas igatsust lähiajal veel mõnele kultuuriretkele minna. Vanaisa aga nentis, et glüfosaat nimega Ranger meenutab kangesti maastikuauto marki, ju on sama läbiv ja tugev.

Kahjureid võis tõrjuda kataloogist valida oleva kolme preparaadiga. Haigusi ennetada ja ravida ligi paarikümne vahendiga. Puhtimiseks pakuti viit võimalust, neist üks, mis kandis nime Bariton, pani kogu pere mõnusasti muigama. Kasvuregulaatorid, märgajad ja pesuained veel peale – ja oligi täiuslik põllumehe koduapteek koos.

“Mismoodi need preparaadid kahjureid tõrjuvad?” nõudis Vanaema selgitust. “Piinavad putuka surnuks nagu rotimürk?”

“Ametlikult öeldakse näiteks Perfekthioni kohta, et see on kontaktse ja süsteemse toimega sooletrakti insektsitsiid ja akaritsiid,” selgitas Keskoman. “Eks ta lööb kurimutukad analoogselt rotimürgiga rivist välja küll. Aga ärgem nüüd siiski putukate suhtes nii väga suurt kaastunnet ja humanismi ka ilmuta. Putukamürk mõjub imemistüüpi suuorganitega kahjureile nagu lehetäid, lehekirbud ja ripslased, lestadele ning liblikate ja vaablaste röövikutele nende arengu algstaadiumis – kui teid täpsemalt huvitab. Rukkiripslastest kahjustavad rukist ja nisu nii täiskasvanud kui vastsed – nad teevad viljapea üla- või keskosa peeneks ja valkjaks ja terad ei saa valmis. Lehetäid panevad põõna kõigile kultuuridele, hävitatud lehtedega taim küpsetab kidurad terad. Tõrjeaine tungib taimedesse lehtede, varte ja juurte kaudu ning levib mööda juhtkudede süsteemi kõikjale taimesse, muutes ta kahjurile vastuvõetamatuks, ilma et see inimest ohustaks. Me oleme pehmelt öeldes erinevad liigid. Nii vili kui söödapeet, kartul või maasikas jäävad meie jaoks mõnusaks ikka.”

Nõustaja selgitas, et taimekaitsevahendid jagunevadki seemne puhtimise preparaatideks, kasvuregulaatoriteks, äsjakirjeldatud insektitsiidideks, herbitsiidideks ja fungitsiidideks.

“Mis asi on puhtimine?” küsis Vanaema, kartmata oma elumuutuse juures olla lapsik või rumal ja nautides võimalust nii küpses eas õppida asju, mis olid põlisest linlasest vanaprouale seni tundmata.

Tark mees taskus selgitas, et see on seemnete külvieelne töötlemine seenhaiguste vastu. Sajanditevanuse põlduri-oskusena iidne, ka tänapäevaste vahenditega odav, keskkonnasõbralik ja efektiivne. Toimeaine kantakse otse seemne pinnale, kus ta hävitab haigusetekitajad, millest muidu võiks kujuneda fusarioos, lumiseen, tüfuloos, kõrreliste juuremädanik, nisu kõvanõgi, kõrreliste pruunlaiksus, jahukaste, odra triipnõgi või rukki kõrrenõgi ja veel mitmed tüütud tõved. Lisaks hoogustavad puhtimise toimeained tärkavate taimede kasvu, soodustavad juurdumist ja arvukamate võrsete teket, innustavad ainevahetust ja kaitsevad tugevamat taimikut ka lamandumise vastu. Vahendite tutvustustrükistes on haigustest pildid ja võrdlevad diagrammid, kuidas erinevad sündmused põllul, kus suspensioonikontsentraati on kasutatud või kus kasutamata jäetud.

“Kui ennetustöö on tegemata jäetud ja taimedel ilmnevad juba haigusnähud, on ikkagi veel võimalik olukorda päästa fungitsiidide ja teiste arvukalt saada olevate vahendite abil,” julgustas Keskoman. “Iga kasvuregulaatori, insektitsidi või herbitsiidi puhul on taimerohuga kaasas tema kasutamisjuhend – mida kasutatakse enne külvi, mis külvatakse maha koos seemnega, mis tuleb kasutusele alates esimesest, mis teisest kõrresõlmest.”

Ema ja Vanaema, kes muretsesid lisaks viljale emalikult ka kõigi muude kultuuride pärast, loetlesid duetis putlasi, keda siin majapidamises näha ei tahetud: kadugu herneskärsakad ja mähkurid, lehetäid ja ripslased, põgenegu kapsakoid-kärbsed-liblikad-öölased ja ristõieliste maakirbud, ärgu olgu siin asu kartulimardikatel, linakirpudel ega –ripslastel, põrgaku minema porgandilehekirbud ja –kärbsed, hiilamardikad ja maakirbud, kidugu lehekahjurid, õunamähkurid ja õunapuu õielõikajad, siin pole asja ei kaevandkärbestel, karilastel ega hoidlakahjuritel.

Metsamehest Perepoeg lisas, et okas- ja lehekahjurid ning männi terakärsakad  võtku teatavaks, et istikuid on dipitud ja noori puid piserdatud.

Selge oli ka see, et nii palju sadu, et mitte öelda tuhandeid hektareid, nagu meie tubli pere erinevate kultuuridega kattis, ei hakanud ükski tubli Vanaema umbrohust kõplama ega pioneerid, keda nüüdsel ajal skautideks kutsuti, töölaagrite korras kasima. Kultuurtaimede ja umbrohu vahel toimuv olelusvõitlus kes-keda tuli lahendada nüüdisaegsete teaduse ja tehnika saavutuste abil.

Vanaisa loetles umbrohu liike, mille nimetaminegi pani naistel käed sügelema ja jõuetult rüppe langema – kergesti tõrjutavad olid erilehine linnurohi, hiirekõrv, kesalill, kirburohi, nälghein, iminõges, kapsasrohi, kõrvikud, litterhein, lõosilm, magun, sinep, hanemalts, vesihein  ning vales kohas kasvades ka kummel ja rahvuslik rukkilill, raskesti tõrjutavad punand, konnatatar, linnukapsas, põldkannike ja ohakas. Võeh! Vanema põlvkonna perepea selgitas kasulikust kirjandusest välja, et umbrohutõrje ained lahustatakse vees ning taimedele kergesti omastatav süsteemne herbitsiid tungib taimedesse nii juurte kui lehtede kaudu. Umbrohtude kasv seiskub kohe, visuaalne efekt ilmneb paari nädalaga. Vastupidavamad umbrohud ei hävine – nagu ütleb ka vanarahvalik kõnekäänd, vaid jäävad kängu.

“Võrdleksin umbrohu tõrjet vähiraviga inimesel,” selgitas Keskoman. “Ka pahaloomulise kasvaja tekkimisel tuleb inimese organismis kui ühtses tervikus hävitada soovimatud rakud niimoodi, et veel täitsa uus ja kasulik inimene ise jääks ellu. Umbrohu tõrjumine nii, et kultuurtaim jääb ellu ja muutub aina tugevamaks, on täpselt samalaadne asi nagu kiiritus- ja keemiaravi kombineerimine. Kasvuregulaatorid segatakse umbrohutõrje ja haigusetõrje vahendite ja väetistega. Kusjuures nende tänapäevaste süsteemsete ainetega väetamise ja kaitsmise ajal ei tunne ei üksik taim ega põld tervikuna ennast nii hullusti, nagu vähihaige inimene ravi ajal – rukkil ega kartulil ei ole seda tunnet, et nüüd, sunnik, suren koos putuka ja mädanikuga ise kah maha.”

Rõõmsameelne, oma tööst ilmselgelt mõnu tundev konsultant – kes siis Vanaema küpsetatud pirukaid pugides mõnulemata saab jätta, eriti kui Vanaema on pirukate küpsetamist nii kaua edasi lükanud, et segab nüüd kogu oma enese rõõmu ka taignasse – nentis, et erinevalt inimestest ei tunne muidugi taimed ka kahjurõõmu. Viljapea, mis on väetisest rammu saanud kõrre otsas tänu umbrohu ja putukatõrje vahenditele ja haiguste ennetusele suureks ja tugevaks saanud, ei parasta känguvat ohakat ega hääbuvat putukat.

“Jumal ise teab, miks ta on ühe või teise taime, putuka või tõve loonud. Putukad mõistagi lindudele toiduks – ja selleks, et inimesed laisaks ei läheks, vaid kärbseid peletades ja sääski laksates ikka vereringe erksa hoiaksid. Ent haigused tunduvad olevat Loojal selleks peenelt välja töötatud, et loendamatult paljud inimesed saaksid rahuldust pakkuvat ja õnnelikuks tegevat tööd teha. Tuhanded teadlased lasevad looval mõttel möllata laborites ja katselappidel. Välja töötatud väetised, ennetuse ja ravi vahendid annavad tehastele tööd. Iga spets, kes neid süsteemseid kemikaali-kompotte toodab, saab selle eest makstava palga eest kasvatada oma lapsi – kellele tänu agraarsele super-apteegile kasvab võimalikult väikese vaeva ja kaotustega võimalikult vägev ja kvaliteetne toit,” õpetas nõustaja lisaks otsesele praktilisele nõuandele ka üldisemalt, lausa globaalselt mõtlema. “Niisiis võib järeldada, et Jumal lõi tõved-kahjurid-maltsad selleks, et tohutult paljudel erinevate erialade inimestel oleks töörõõmu ja teenistust ka praegusel ja tulevasel ajal, mil nii palju lihtsat ja massilist tööd tehakse ära masinatega ning inimestele on vaja peenemat rakendust.

Kas me saaksime oma kalli Eesti jätta nende imede rakendumisest ilma ainuüksi sellepärast, et lõunapoolsemates riikides on paksem muld ja pikem suvi? Ei saa! Ja kuivõrd moodsa aja põldudel sünnivad nii müstilised keemilised ja tehnoloogilised imed, ei ole ka kogu rahval põhjust ega tahtmist linnade eluvõõrasse ja looduskaugesse karbimaailma kolida.” 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat