Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Järjejutu 4. osa


Piim kui elus vedelik udarast elusana poodi

Kati Murutar

Oma uhiuude lauta tehnikat valides jõudsid maale kolinud, suurtalu asutava pere naised ja mehed kõigepealt eluterve ja progressiivse vaidluseni. Mehi huvitas põhiliselt tehnika, naisi – eriti neid kaht sellest perest, kes olid lapsi ilmale toonud – pani muretsema naiste ja laste heaolu. Et kõik sadakond lüpsilehma oleks hästi hooldatud ja õnnelikud. Niivõrd kui see on mõeldav umbisikulise suhtumisega suurfarmis, kus erinevalt tädi Maali ainsast Mustikust, lehmaga kui sõbraga südamest südamesse ei räägita.

“Nii, pesuseadmed…” laotas Isa laiali materjalikuhilat, mille abil kavatses oma uhiuue ja väga vägeva lauda tehnika ja varustuse komplekteerida.

“Kas lehmade pesu?” nõudis Vanaema, kes teadis nõukogudeaegse kogemuse põhjal, kui kole on, kui äsja sünnitanud naist ei kohelda õrnalt ja aupaklikult.

“Vanaema!” ohhetas Isa. “Lehm ei ole sünnitusmaja patsient, vaid põllumajandusloom, kes tuleb tänu poegimisele lüpsma! Aga need Envistari kolme tüüpi täiselektroonilised pesuvee soojendusega pesumasinad on – tsiteerin! – “täiuslik süsteem mistahes suuruse ja keerukusega lüpsiseadmete pesuks, alates torusselüpsist kuni karussell-tüüpi lüpsiplatsideni. Pesumasin on varustatud elektroonilise juhtimismooduliga, mis võimaldab programmeerida pesutsükli kõiki parameetreid, kontrollib pesu toimimist reaal-ajas ja salvestab minutilise täpsusega esineda võivad vead – näiteks voolukatkestus või pesuvahendi lõppemine.” Ütlevad veel, et masin on täiesti ohutu, sest väljastpoolt on ta jahe. Ja lollikindel, sest kaalub elektrooniliselt pesuaineid. Ja kokkuhoidlik, sest pesuvett saab ka korduvalt kasutada.”

Perepoeg naeris: “Miks me üldse endale kööki nõudepesumasina ostsime – laudas oleks saanud ka oma nõud sujuvalt puhtaks!”

Vanem Tütar aga märkis, et naljatamisi öeldakse sageli kõige tõsisemad tõed, ja sellises ühitamises polekski tegelikult midagi kurioossest – tema sõbrannal on tänini pesumasinad tallis. Paigaldati sinna, kui tall oli juba valmis ja elumaja alles ehitati – on inimestel mõnikord sellised tähtsuse järjekorrad! – ja seal nad nüüd ongi. Pesu pesemine ühitatakse talliskäiguga. Kõik on lihtne ja loogiline, sest suures peres tuleb mõlemat mitu korda päevas teha.

“Leidsin!” hõiskas Ema. “Udara tervis!”

Ema ja Vanaema teadsid, kui kole on halva hoolduse tõttu põletikuliseks läinud rind ja lõhenenud tulivalus nibu. Nad kandsid inimlikud kogemused ehtnaiseliku empaatiaga sõralistele suguõdedele üle ning otsustasid neid – olgu nad pealegi massilised põllumajandusloomad, ikkagi naised! – säästa hädadest, mida on võimalik vältida.

Agrokeskus pakkus pea meetrise nimekirja Westfalia udarahoolduse tooteid. Ettevalmistamiseks rätikud, niisutatud paber ja paberrätikute ämber ning paberihoidja. Puhastuseks kuus erinevat ainet kuni 200kilostes pakendites. Lüpsjale kindad, eellüpsi kruus, testiplaat, nisakannu tropid, vahedesinfitseerijad. Ja pärast lüpsi tarvitamiseks nisadesopudel, piserduspudel, kümme erinevat hooldusainet, udarakreem ja palsam.

Kui Isa oletas, et sellest arsenalist peaks nüüd küll kuhjaga piisama, teatas Vanaema, et vaja on ka looduslikku udaravilla.

Vanadaam loetles: “Udaravill puhastab ülihästi, sest tal on väikesepooriline struktuur, mis võimaldab teda ka säästlikult väikestes kogustes kasutada. Udaravill masseerib, stimuleerib nisasid – mis stimuleerib piimateket ja lehmadele ka meeldiv. Ennetab nakkusi, on absoluutselt looduslik ja keemiliste lisanditeta. Lisaks saab ta sujuvalt komposti- või sõnnikuhoidlasse visata ning on sestap nii kuivalt kui niiskelt kasutatavana hästi lihtne ja käepärane vahend.”

Perepoega huvitas väga loogiline küsimus: naised saavad omavahelise solidaarsuse ja empaatia najal üksteisest alati üdini aru, ent kuidas korraldada saja sarvilise “naise” lüpsmine ning piimakuse ja piima kontroll niimoodi, et kogu laut ühtses rütmis töötaks?

Selle jaoks oli agrokeskusel välja pakkuda 21. sajandi nime kandev lüpsihaldussüsteem. Metatron koostöös Dairyplaniga, mida tootjad ja turustajad ise nimetasid lauda managemendi tulevikuks. Hulga auhindu ja medaleid oli see süsteem juba saanud.

Tutvustusmaterjalide kohale kummarduv perekond sai teada, et selline metatron võimaldab lisaks lüpsi juhtimisele saada praktiliselt kogu informatsiooni looma kohta ilma lüpsikohalt lahkumata. Koerakasvatusele pühendunud Noorem Tütar täheldas: “See on siis tundlik nagu koeranina – koerad saavad ju ka üksteist nuusutades teada, kuidas on tervis, toitumine, viljakustsükkel. Isegi teist koera nägemata teavad koerad lõhna järgi kui suur ja mis seisundis teine loom on.”

Tundliku aparatuuri võrdlemine koera ninaga polnudki liialdus – see mõõdab läbivoolu põhimõttel piima kogust ning samas mõõdab ka lüpsi ajal pidevalt piima elektrijuhtivust, mis võrdleb piima kvaliteeti 10 eelmise lüpsi näitajatega ning annab lüpsjale kohe veateate. Lisaks juhib aparaat ka nisadele mõjuvate pulsaatorite tööd, võrdleb piimakoguseid, juhib lüpsiriista alt ära võtmise seadet, võtab piimaproovi ning tema lisavarustuses on ka lõpulüpsiseade.

“Kujutage ette, selline tark riist teatab juhul, kui lehmal on tulemas mingi planeeritud toiming nagu näiteks seemendus!” naeris Isa. “Eurooplased on välja töötanud masina, mis saadab lehma pulli juurde! Miks naistes nii teaduslik-tehniliselt huvi ei äratata?”

Ema pahandas, et esiteks ei ärata masin lehmas miskit huvi, vaid lihtsalt annab teada, et seemendamiseks on paras aeg – ja pullist ei tea hulgipeetav farmilehm tuhkagi, tema pulmitab ju teatavasti seemenduskindaga, ja kogu armastus.

“Vähemasti seesinane metatron-dairyplan suhtub lehmasse individuaalselt,” ohkas Vanaema, kes lootnuks maailmalt midagi romantilisemat kui jutuksolev. “Näe, ta juhib iga looma lüpsi individuaalselt ja selekteerib vajadusel loomi. Nojah, ja mõõdab väga täpselt iga lehma toodangu rasva ja valgu sisalduse.”

Metatroni abil saadud andmeid töötleb Dairiplan Windowsile sobiva programmi abil reaalajas ning arhiveerib ja töötleb ühtaegu nii lüpsi, söötmise, kasvatuse kui tervisekontrolli andmeid  - programm uurib ka majanduslikku tasuvust, tal on eraldi registrid lüpsilehmadele ja noorkarjale ning raportid saab arvutist soovi korral kätte graafilise pildina. Programm on kohaldatav karjagruppidele suurusega 30 kuni 3000 lehma ning sellele on võimalik lisamoodulitega lisada ka erioperatsioonide jälgimine – kaalumine, indlemise jälgimine, eraldusväravate töö juhtimine.

“Üks, mis kindel – lausa robotite peale meie oma laudas ei lähe,” teatas Isa. “Elektroonilised mõõtesüsteemid ja nendega saadud tulemuste analüüs arvutis on üks asi. Teine asi on, kui ka lehmadega ümber käimine läheb lüpsiroboti kätte. Seda tahan ma siiski ise teha. Võimalik, et veel suuremas laudas õigustab robot ennast. Aga mina tulin selleks linnaliku äri karussellilt maha, et ennast väga teistlaadi tööga maandada ja teostada. Nüüd panen ma hoopis lehmad karusselli peale!”

Perepoeg vaidles, et ühes telesaates nähtud iselüpsmise robot-mehhanism tundus ju ometi igavesti vahva – lehm, kes tunneb, et udar pakitseb ja on aeg lüpsta, läheb ise lüpsiku juurde ja laseb end mõnusasti kergendada. Isale kui vanamoodsale, inimfaktorit rohkem usaldavale härrasmehele meeldis siiski inimese poolt korraldatav-hallatav rotaator, sujuv lüpsikarussell üle kõige.

Kaootilises liikumises sibelev kari allus väravatest lüpsiplatsile sisenedes nutikale süsteemile – ühest väravast juhatati lehmad karussellile – sinna mahtus korraga kaks tosinat lehma -, kus nad eelkirjeldatud metatroni valvsa pilgu all ära lüpsti ning keerutati teise värava juurde, millest vissi juhatati karusselli pealt maha. Mäletsedes uut piimakogust tekitama.

Vanaisa ütles, et samavõrd kui lehmalaut kipub tekitama feministlikke mõtteid, viib lehmakarja vaatlemine üld-eksistentsiaalsete arutlusteni: “Iga inimene, kes ennast kui üksik-indiviidi üle tähtsustab, peaks mõnda aega jälgima lehmakarjaga toimuvat. See piirab väga tõhusalt isekust ja ülemäärast egot. Üksik-isikud on tegelikult siin ilmas kui molekulid, keda targem jõud suunab lüpsikarussellile.”

“Või tehakse rivi,” itsitas Perepoeg. “Eriti teeb mulle nalja lüpsirivi tutvustuse ingliskeelne pealkiri: Comfortable milking for cows and personnel – lüpstakse mõnusasti nii lehmi kui personali!”

“Me võime endale sellist tõlke-nalja lubada – oleme ise nii tööandjad kui –võtjad, nii omanikud kui teenistujad, nii et keegi pole sellisest mugavast lüpsmisest ära solvatud,” itsitas Vanaema, kes armastas iseenda üle nalja heita.

Lüpsirivi süsteemi kiideti sellepärast, et nii lehmadele kui inimestele mugav ja ladus lüpsikorraldus oli laia väravaga, iga lehma koheldi puhtalt ja individuaalselt, torustik oli ülimalt paindlik ja turvaline ning pärast lüpsi pääses vissi vaid kaks sammu ette astudes juba välja – ja palun järgmine! – kusjuures nii sisse kui välja sai juhatada lehmi individuaalselt ja ühekaupa.

“Uskumatult puhtad lehmad…” uuris Vanem Tütar mõtlikult fotodel valendavaid visside nette tagajalgu. Ta oli harjunud entusiastliku hobusekasvatajana lehmade igi-kakaste kintsude üle naerma. Ent lautade ja tallide puhastamise süsteemid, mida temagi kasutama hakkas, jätsid moodsal ajal ka laudas külitavad lehmad puhtaks, nii et naerda polnudki enam millegi üle.

Vanaema jäi aga enda juurde – ükskõik, kas karussell või lüpsirivi, lehmal peab hea tunne olema, kui teda lüpstakse! Tema tahtis tingimata teada, mis masin kogu selle tehnilise lüpsi müsteeriumi taga tegelikult ikkagi on.

“Üks olulisemaid sõlmi lüpsitehnikas on vaakumpumbad!” tsiteeris Vanaisa oma umbuskliku kaasa rahustuseks klassikuid, ehk siis agrokeskuse spetsialiste. “Korralik vaakumpump tagab ühtlase vaakumitaseme lüpsi ajal ja piisava vaakumivaru ka lüpsiseadmete pesuks.”

Westfalia tegi neid pumpasid koostöös ameeriklaste Surge’ga. Kõik RPS tüüpi vaakumpumbad olid varustatud tilguti tüüpi õlitussüsteemiga, mis tagab vajaliku õlikoguse pealevoolu laagritele ja labadele – keskmine õlivajadus on 4 tilka minutis ühe tilguti kohta. Õlitusniplitel on kuulklapid, mis kontrollivad läbivoolava õli kogust ning tilgutitel on vahetatavad filtrid. Komplektis on ka õlipüüdjad koos väljalasketorustikuga ja tagasilöögiklapid ning üks või kaks summutit. Tulemuseks on puhas õhk ja vaikne müra.

Vaakumi reservuaar on 30 kuni 100 liitrine ning sellel on automaatne põhjaklapp. Kusjuures sellised vaakumseadmed paigaldatakse koos töötunnilugejaga, mis aitab hooldusgraafikut koostada. Lehmad pole ka seni protesteerinud – ju siis tunnevad nemadki end Vanaema rõõmuks ja rahustuseks sellise masinaga ühendatult hästi.

Ent kuidas tunneb end välja lüpstud kallihinnaline piim pärast lehmast eraldumist? Läheb kas Westfalia ja Surge ühistöö Kryos-jahutisse või Atlasesse, mis muud! Nii see elus vedelik elusana poodigi jõuab. Westfalial on noid Atlaseid kahes suuruses – 100 kuni 30 000-liitrine keskmisele ja 12 000 kuni 30 000-liitrine suurtootjale.

Meie pere piirdub mõistagi mõõdukama variandiga. Olenemata suurusest on jahutid super elliptilise kujuga ning laserkeevitatud aurustiga, mille kanalites liigub piima kogu jahuti pinna ulatuses jahutav aine. Moodsatel jahutitel on hügieeniline tihendita kaas, suur teenindusplatvorm, isolatsioon, mis hoiab piima külmana ka elektrikatkestuse puhul ning elektrooniline juhtimiskeskus.

Westfalia-Japy jahutid vastavad näiteks B-II kategooriale – 35kraadilise piima jahutamiseks 4kraadiseks kulub 32kraadilise välisõhu puhul maksimaalselt 3 tundi.

Nagu kõigil tänapäevastel piimanduse masinatel, on ka jahutitel ülimalt tõhus pesusüsteem, millesse kuuluvad automaatsed pesuainete doseerimise pumbad, pöörlevad pesupead, vertikaalne pesuvee ringluspump, pesuvee taseme sensorid, neli pesutsüklit pluss eel- ja järelloputus ning pesuvee soojendus. Neid omadusi uurides küsisid pere naisliikmed taas, milleks oli üldse vaja majja nõudepesumasin osta, kui laudas on sedavõrd vägevad pesurid.

Noorem generatsioon oli aga vaimustatud Expertise-tarkvarast, mis jahuti juurde käib. See programm jätab meelde jahuti töö analüüsitaval perioodil, annab temperatuuri kõvera igal ajahetkel, hoiab kursorit parasjagu käsil oleval tegevusel, jäädvustab veakoodi ning trükib selle vajadusel ka välja.

“Agrokeskuse omad soovitavad jahutid varustada plaatjahutiga,” märkas Perepoeg. “Mis need on?”

Isa juba teadis – need on piima eeljahutamiseks sellisel põhimõttel, et toimub soojusvahetus piima ja jahutusvee vahel. Kusjuures plaatjahutist väljunud soojenenud vett on võimalik kasutada muudeks laudatöödeks – eriti hästi sobib soojenenud vesi lehmade jootmiseks.

Mehed  unustasid end uurima Westfalia-Surge ühistööna valminud jahuti tehnilisi üksikasju – milline sulgemissüsteem ja milline platvorm, milline kompaktne jahutusüksus ja milline 76millimeetriline liblik-klapp suure kiirusega pumbatava piima mistahes koguse kinnipidamiseks ning lisaks sellised välimise ilu komponendid nagu roostevabast terasest jalad ja külgtiivad, mis annavad tollele eriti suurele purgile struktuurilise tugevuse.

Naised pöördusid aga selle igihalja küsimuse juurde, mis neid inimesi, kes pole (seni) lehmandusega kokku puutunud, ikka huvitab ja muretab:  mida söövad vasikad, kui nad lehmadest eraldatakse ja lehmade piim läheb kas karusselli või lüpsirea vahendusel vaakumpumpade abil jahutitesse ja sealt edasi kombinaati?

Et summutada naiselik-emalik sentimentaalne ninnu-nännu-jutt juba eos, anti neile tutvumiseks vasikate automaatjootja tutvustus. Need masinad, mis asendavad tänapäeval rokaämbrit, ulatavad sobiva toidusegu sõralisele maimukesele kätte nii õigest kõrgusest, et tema koon ja kael on kõige õigemas asendis. Põnnide toitmist kontrollib samuti DairyPlan süsteem ning segud kombineeritakse vastavalt vajadusele kas piimast või pulbrist või mõlema segust. Õige segu miksitakse jootja sisemuses, soojendatakse küttekeha abil parimasse soojusse ning antakse loomalapsele kätte. Nii automaadid kui segud varieeruvad vastavalt vasika vanusele – nimetusedki väike, suur ja superpoiss. Ja selleks, et segamatult kunst-luttida, saab vasikas teistest eralduda kerge joogiboksi sisemusse. See imiteerib vasikale ilmselt eraldatust lehma kõhu all ning annab talle söömiseks vajaliku privaatsuse.

“Mulle meeldivad just sellepärast lihaveised rohkem, et nende vasikad on emade juures – pole nii, et on automaat-amm ja kogu armastus,” jonnis Ema.

“Ja mulle meeldib nii sise- kui kaelafilee,” muigas Isa. “Ei ole kerge linnainimese õõnsast sentimentaalsusest vabaneda ja talupoja mõtlemine omaks võtta.”

Vanaisa lohutas, et ega vasikas ju ei teagi, et midagi on tema elus puudu. Mida ei ole saanud, seda ei tea tahta. Isa aga arvas, et ka hulgi-veiste elus on ilmselt peremehe patsutus kui päikesepaiste: “Mida parem on laudatehnika, seda rohkem aega on oma “tootmisüksuste” patsutamiseks ja seda parem tuju nii peremehel kui karjal.”


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat