Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Varssade ohverdamine


Nimetasin sellesinase kirjatöö siin koduses keskkonnas varssade ohverdamiseks - et oleks hobustega seotud :) Peatselt on meil ees sügisesi retki siia-sinna tallidesse. Olude sunnil paiksenagi anname elumärki. Näitame, mida Horsemarketi-rahvas sünges sügises teeb. Kati saatis just trükikotta Mihkel Ulmani krimka selle osa, kus noor tibi lööb pootshaagiga oma miljokast vanamehe maha. Jüri Aarma ja Hele Kõre. Mäletate. Neljas hakkab olema lugu "Naiste vahetusest" - produtsendile ei piisanud sellest, et rikka pere isa võttis vaese pere udumäe kuningannast pereema õnneks. Reitingunumbrite huvides on vaja eluvõõras kaunishing suisa maha lüüa. Martin Veinmann, Anu Lamp, Tambet Tuisk - muide sealt krimkast saigi see kaunis ja karismaatiline kutt endale sigameeste mängija karmi tee. "Mina olin siin", "Rasputin" ja loendamatud teised võimalused tõpraid mängida. Kes nüüd annaks ühele mu lemmiknäitlejale ometi mõne positiivse rolli?

Mina annan headele teekaaslastele kõigepealt selle Delfi-loo.

Siis jupikese Mihkel Ulmani stsenaariumi samal teemal.

"Ohtliku lennu" kolmandat osa veel ei näita - kui trükikojast tuleb, sirvime.

Kallikalli

*

Kui palju need väikesed kristall-inimesed välja kannatavad?

Kati Murutar. Delfile

Fotol varss, kes ühendab Jõeva- ja Märjamaad - Rangu külas.

*

Elas kord Nele.

Ta elas siis, kui Eestis polnud kõikvõimalikke tõsielusarju veel nii palju, et inimesed oleksid aimanud, kui jõhkraks ja halastamatuks võivad minna nii need tõsielukad kui tagajärjed. Tema osales realitys nimega “Buss”. Meil oli kokkupuudet nii palju, et produtsent Hille Hanso tõi selle seltskonna kaheks päevaks Liusse tegutsema. Esimesel päeval oldi Ojako motellis maalilaagris, teisel tehti minu talus erinevaid orkaanijärgseid töid – kulminatsiooniks parve ehitamine vanadest palkidest. Mulle isiklikult jäi seriaaliseltskonna siinkäik meelde kahel põhjusel. Esimene meelde jäänud tõsiasi on SÜND. Nende siinmagatud ööl sõitsin vahepeal sipsti ära Jõelähtmele oma Bernhardiini-piigat paaritama. Sündinud kutsikad on nüüd juba nelja-aastased. Teine meelde jäänud episood on SURM.

Nelega juhtus tüüpiline asi, mis sedalaadi tõsielukates ähvardab. Ta unustas ajutiselt loodud reality-mulli sees elades avamaailma ja seal toimivad reeglid. Samas tabas teda vangisattunud tunne. Unustus ja vangistus kokku pani ta mõnel väljas-käidud korral liiga palju napsitama, pidureid kaotades mõõdutult flirtima – mis omakorda tuleneb ju sageli turvatunde ja inimliku soojuse otsimisest. Selle bläki peale, kui Nele noormees nägi televiisorist svipsis ja olge-lahked-meeleolus mõrsjat, oli nende lugu lõppenud. Mispeale Nele viskus mobiilimastist alla. Kõik. Elatud.

Siin minu juures mööda mere kallast patseerides ja longerot libistades ütles tüdruk ühe oma viimase avaliku lause: “Ma olen sündinud valel ajal ja vales kohas – tahaksin olla mõisaproua ja lihtsalt niisama elu nautida…”

Ehk järgmisel korral õnnestub.

Milleks on tõsieluseriaalid?

Selleks nad ongi, et inimesed, kes (otsekui) valel ajal ja vales kohas sündinuina oma elust rõõmu ei tunne, saaksid elada liba- ja ase-elusid. Vaatajad saavad tugitoolist tõusmata turvaliselt ja ohutult seigelda, teisi arvustada, samastuda. Ja kõiki komentaariumides surnuks halvustada. Ise ei julge, ei viitsi, ei saa – ja selle, kes julges ja sai, tapaks sõnaga ära. Teate küll. Teie ju nii ei tee.

Need, kes tõsielukate kõhtu sisse ronivad, ise realitys osalevad, väidavad reeglina, et läksid sinna uudishimust – vaatama, kuidas sarja tegemine seestpoolt välja näeb, kuidas tavalisest nii erinev maailm välja näeb. Praegu on enamus osalussarju tehtud kodus – ja reeglina mingit eesmärki silmas pidades, kedagi aidata püüdes (“Võlast vabaks”, “”Üksikvanem otsib kaaslast”, “Tööotsija” jne) 

Majanduse õitsengu ajal viidi need edevad enese proovile panijad, seiklejad ja muidu sõgedad mäletatavasti välismaale. Robinsonaad Malaisias, luksus-mäsu Tenerifel, missid… olid kah kuskil. Telekahjur Keni “Üle piiri” igatahes käis ohver-haaval ümber maakera – India, Brasiilia, Moskva jne.

Elas kord Kati.

Oma rohketest kohustustest, ammendunud asjade seisust ja korraldusest tüdinenud ja eksistentsiaalses koonuses. Kui suli-Saan kutsus Brasiiliasse, siis läks minutise mõtlemise järel. Tegelikult on seesama Kati käinud ka nüüd Jan Uuspõllu filmi võtetel ja Nokitsejate võidusõidul pesupali kujulist veesõidukit testimas, kui Ken kutsub. Sest kuidagi jabur on väljakutsed ja võimalused tagasi lükata ning kõigi nende jaburuste pealtvaatajaks ja sõimajaks jääda. Aga just Keni Brasiilia-saaga näitas mulle seestpoolt selle mehhanismi ära, miks suri Nele, mis tappis Baari-Talise.

Vihkamine, hirm ja kiskjalik õelus.

Mind kutsuti juba kõigepealt sinnagi selleks, et produtsendi tollane naine saaks mu surnuks vihata.  Eesmärk oli mind võimalikult piinlikesse ja abitutesse olukordadesse seada. Kuna ettevalmistustöö oli tegemata ja see ei tahtnud lihtsalt lambist õnnestuda, siis lisati puuduv alandus õela montaaži ja nilbete kommentaaridega.

See tõsielukas oli eetris paralleelselt “Džunglistaariga”, millest olen kirjutanud raamatu “Džungliseaduste vangid”. Kolme Balti riigi Malaisia-saaga toimus ühtaegu nii vihmametsas kui luksushotellis. Kui ajutised kuulsused ilma tülli ei pööranud, intrigeeriti, ässitati. Ja iseäranis leedukate seas oli parajaid tõpraid ka, kellega oli imelihtne õõvastavatesse suhetesse sattuda. Leedu ainus asjalik mees, poliitik Stanislovas on nüüdseks… surnud. Pärast džunglist välja hääletamist ei pääsenud ta enam ka seimi – seepeale jättis naine ta maha ning ta sai alla 50aastasena infarkti.

Kahe reality üheaegne eetrisolek pidi muide ka minu peaaegu tapma. Meeletud paised rändasid mööda nägu, lõua- ja kaenlaaluseid. Hea sõber prof. Hele Everaus selgitas lõpuks sellise elusalt mädanemise mehhanismi: vere valgelibled peaksid puhastama verd ning vaprate kojameestena organismist saasta välja koristama – samas aitavad need samad valgelibled inimorganismil ka stressiga toime tulla. Kui on pidev stress ja õõva-seisund (igal nädalal kaks kurja ja lammutavat seriaali + kummagi kordus) ei jaksa veri enam puhastustööd teha, heitleb ainult tapva närvipinge ja rusutisega.

Minu ellu tulid pärast õnneks orkaan koos oma totaalse puhastuse ja korrektiividega, hobused, talu laiendamine, veel üks laps ja veel hobuseid-koeri. Ent ma võin kinnitada: ka mina olin surmale väga lähedal – mitte Brasiilias ega Malaisias kogetu ajal, vaid just hilisema smoorimise kätte.

Olen üsna vintske ja vilunud tädi, ei surnud.

Ka mu lapsed, kes elasid kaasa sellele, kuidas ema sihilikult sittadesse seisudesse seati, lollitati ja tänitati, ei läinud õnneks kuigi katki. Vähemasti ma tahan nii uskuda.

Aga need lapsed, kes praegu vanemate tahtel lausa tõsielukate kõhtu tõmmatakse, on hoopis rämedamas seisus. On majandussurutis – ja inimesed katkisemad, kurjemad ja halastamatumad kui kunagi varem.

Vanemad lähevad võlast vabaks saama, tõehetkega heitlema ja naist vahetama selleks, et  oma finantsraskusi ületada. Ent lapsed peavad oma tõehetked ja unelmate printsesside ära vägistamised läbi elama koolis ja muudes lastekollektiivides. William Goldingi kirjutatud “Kärbeste jumal” on oma lapsjõhkardluse kirjeldustes kahjuks tõene. Ja koolilapsed võivad seoses sellega, et vanemad oma võlakoormat telekas kokku lugesid või elu edenemise ja probleemide lahenemise lootuses naisi vahetasid, lihtsalt surnuks solvata ja alandada.

Kallis kadunud Luule Viilma väitis, et lapsed valivad endale ise vanemad. Me teame siia planeedile tulles, mida ise õppima tulime –ja mida vanematele õpetada kavatseme. Kes on tulnud abiliseks, kes karistuseks. Kes leiutab töö-, kes tapariistu. Kui see nii on – ja üsna kindlasti on ka -, siis ei pea koos vanematega naiste vahetusse sattuvaid lapsi ja nende tahtmatuid tõehetki haletsema. Seitse põlve järeltulijaid saab vanemate pattude eest – karma puhastub ja põleb – hõissa!

Sellest vaatevinklist võiks justkui üht olulist inimõigust – sõnavabadust ülistada. Las vanemad möllavad ja lapsed lohisevad järel, seda nad selles elus Maa peale õppima tulidki. On üsna õhinas ja asja juures – õpivad elu, saavad kogemusi, viisteist kuulsuseminutit ka ja…

… ja siis ilmuvad telekasti vahendusel meie tubadesse ehmunud imikunäod. Õnnetud väikelapsed, kelle emad kaovad paariks nädalaks kodust. Vaevalt rinnast võõrutatud – keset kaameramehi, sihilikult esile kutsutud intriige ja tülisid. Et midagi vaadata oleks. Et liba- ja aseelu elajad rahul oleksid.

See on nüüd see koht, kus tahaks mingit saatesse minemise, kurja karja kutsumise ja solgutamise piirangut. Seda, et süüdimatud lapsevanemad väikelaste õnnelikku lapsepõlve ära ei rikuks, peaks küll avaliku sõna ja muidu inimeste vahelise suhtlemise liikluseeskiri reguleerima. Ka siin võib öelda, et ju see hing tuligi alla kolme aastasena, mil eranditult kõik jääb külge ja hinge, sellist raju kogemust korjama. Läheb vast vähekese katki ka – ja jätkab maist matka mõlemast spirituaalsest jalast longates. Aga karmavõlg kustub, eksistentsiaalsed intressid põlevad särinal…Maapealne elu ongi põrgu, pärast tuleb paradiis…

Nii võib arutleda.

Aga ma ei saa.

Minu kolme ja poolene tütretiba magab mul kaisus. Kõik välisreisid vaid ühe lühida erandiga on käinud koos Minniga. Mis neetud vägi see on, mis ajab ema kusagile siia samasse Eestisse võõrasse koju sobimatusse elulaadi juba ette aimatavalt põruma ja tülitsema – samal ajal, kui tema tita vahib hirmunud süütute silmadega kaamerasse?

Veel enam. Kui ma mõnel õhtupoolikul kodust ära olen ja 12aastane tütar meie talul ja loomadel silma peal hoiab, on ta juba nelja-viie tunniga täiesti läbi ja vajab pärast eriti suurt ja kanget portsjoni emmet.

Seepärast ütleksin mina igasugustele sellistele telesarjadele ja tõsielukatele, mis lapsi sel kombel lõhuvad, jäiga EI. Inimesed on sageli süüdimatud. Küllap te seda udupäisust ja saasta kommentaariumide põhjal teate – mina neis ei tuhni, aga tean ikka. Inimesed on pahatihti kohutavalt õelad ja halastamatud. Võimalikult koju oma loomade keskele tõmbunult elades läheb mul see sageli meelest ära. Iga linna-eksimine tuletab mõne heleda laksuga meelde. Järelikult peaksid ühiselu reeglid, terve mõistusega arvamusliidrite kehtestatud eeskirjad lapsi kaitsma.

Telemaja uksel on valvur, kes sobimatuid tüüpe majjagi – mis siis veel otse-eetri-stuudiost rääkida! – ei luba. Lastekaitse, sotsiaaltöötajad ning teised kutsutud ja seatud peaksid olema need valvurid telesaadete ustel, kes ei luba imikuid ja maimikuid räsida. Produktsioonifirmades peaks toimima eluterve enesetsensuur ja siseregulatsioon – kui asi läheb käest ära, vajutatakse hädapidurit ja katapulteeritakse lapsed.

Miks seda ei tehta?

Sest laste pisarad, emade nutt ja isade ahastus kogub vaatajaid. Jess, ma tahan näha, kui hullusti teistel läheb – siis on mul kogu oma armetu eluga ikkagi parem kui neil. Vaatajate arvukusest oleneb rahastajate heldus ja reklaamiturg. Järelikult on kangesti kahju loobuda kõigest, mis publikut paelub. Tragöödiad. Julmus. Verd, higi, pisaraid – leiba ja tsirkust!

Nii meil kui naaberriikides on tõsielusarjade pärast juba loendamatuid abielusid lahutatud, on ennast ja teisi tapetud. Millal küllalt saab – millal lapsed telerinde eesliinilt evakueeritakse? Eks siis, kui Nele, Talise ja Stanislovase juurde lendab esimene laps.

Iga asi jõuab kahjuks kohale karmide ohvrite hinnaga

 Mihkel Ulman. Ohtlik lend 4. Stsenaarium lk. 22-27

INT. MADISE KONTOR

 

Madis ja Andres on jutuajamist lõpetamas.

 

                                                ANDRES

Nii et sina ei pannud midagi tähele. Saade nagu saade ikka.

 

                                                MADIS

Just. Kõik, mis vaja on, leiad siit lintidelt. Osa on kahjuks juba üle võetud.

 

                                                ANDRES

                        Ma vajan neid kah.

 

                                                MADIS

                                    (kehitab õlgu)

                        Lase käia.

 

Madis võtab ühe pappkarbi ja laob lindid sinna sisse. Ulatab karbi Andresele.

 

                                                MADIS

                        Kuhu tänan jäi?

 

                                                ANDRES

                        Tänan.

 

Enne väljumist ajab Andres prügikasti kogemata ümber. Sealt veerevad välja lindikarbid. Kõigil märge – Perevahetus.

 

                                                ANDRES

                        Süütõendite tahtlik hävitamine.

 

Ta korjab lindid karpi.

 

Kui ta välja läheb, virutab Madis jalaga vastu seina.

 

                                                MADIS

                        Kurat!

 

EXT. TOIVO MAJA ESINE

 

Rita väljub majast. Lapsed saadavad teda. Liiguvad auto suunas.

 

                                                TANEL

Meie sõidame homme tädi Tiina juurde. Ta elab Tõril…

 

                                                LIIS

                        Türil, mitte Tõril.

 

Rita kallistab mõlemat last.

 

                                                RITA

                        Lipake nüüd koju tagasi.

 

Lapsed jooksevad majja. Rita vaatab neile pikalt järele.

 

Hetkel, kui Rita hakkab autosse istuma, sõidab maja ette teine auto. Sellest väljub noor naine.

 

                                                NAINE

Öelge palun, kas see on Toivo Tuvi maja?

 

                                                RITA

                        Mis asjus te olete?

 

                                                NAINE

                        Ma olen ajakirjanik.

 

                                                RITA

                        Sõitke nüüd palun tagasi.

 

                                                AJAKIRJANIK

                                    (vaatab Ritat kui imelooma)

Teate üldse kui pika maa ma maha sõitsin?

 

                                                RITA

                                    (näitab ametimärki)

Ja nüüd sõidate samapalju tagasi. Kriminaaljälitus. Kui te just ei taha pahandusi.

 

EXT. PÄRNU MAANTEE

 

Andres sõidab Pärnu poole tagasi. Kõrvalistmel lösutab kast lintidega. Ta kuulab muusikat. Äkki tuleb talle midagi meelde. Ta pistab käe tasku ja õngitseb välja paberi märklauaga. Ta voldib selle lahti ja vaatab vastu valgust. Tabamusprotsent on kordi kehvem kui Rital. Ta paneb ohates märklaua enda kõrvale pingile.

 

INT. LASKETIIR. HILISÕHTU

 

Andres laseb ennastunustavalt märki. Muusika. Ta laseb ikka ja jälle. Ta vaatab märklaudu. On juba parem, kuid ta ei jää veel rahule. Raputab käsi, hingab sügavalt, tulistab taas, mööduvad tunnid. Lõpuks jääb ta ühe tulemusega rahule. Ja hakkab rahulolevalt naerma.

 

INT. RITA JA ANDRESE KABINET. HOMMIK

 

Andres ja Rita vaatavad mõlemad linte läbi. Selleks on kummalgi monitorid ja videomakid. Rita tegeleb Toivo ja Siiriga, Andres Linda ja Rauliga.

 

Mööduvad tunnid, kriminalistid sirutavad end ja jätkavad vapralt vaatamist. Aeg-ajalt pistab Rein pea sisse. Vahel lausub üks või teine mõne repliigi.

 

Vahelduvad kaadrid sellest, kuidas Siiri asub Toivo juurde elama ja kuidas Linda läheb Rauli juurde. See toimub muidugi reality show stiilis.

 

Linda on lummatud. Ta vahib üllatunult ringi. Ta pole varem sellises majas viibinud. Raul paneb endast kõik välja. Ta uhkustab ja kiitleb, teeb ka naisele komplimente. Kusagilt ilmub korraks kaadrisse Sten, kuid kaob sealt esimesel võimalusel. Edaspidi on Steni harva näha, ta on alati pahura olekuga.

 

                                                ANDRES

Meie Tuhkatriinu on kuningalossi sattunud ja pahviks löödud. Prints laiab oma Hummeri ja elamisega.

 

Rita monitorist näeme ka Toivo elamist. On näha Siiri kohmetust ja pettumust. Lapsed on rõõmsad. Toivo häbelik.

 

                                                RITA

Meie Kuninganna on seevastu asunud Põllumehe juurde ja on väga pettunud.

 

                                                ANDRES

                        Miks sa teda Kuninganaks nimetad?

 

                                                RITA

                        Ei tea. Tundub selline võimukas daam.

 

                                                ANDRES

Prints teeb Tuhkatriinule üha komplimente. Saab näha, kui kaua see kindlus vastu peab.

 

Näeme lindilt, kuidas Linda armunud pilgul Rauli vaatab. Raul õpetab talle, kuidas köögikombaini käsitseda.

 

Näeme kaadreid sellest, kuidas Raul ja Lindaga sõitma lähevad. Nad käivad kohvikutes ja baarides, teevad poest sisseoste, Linda on väga lõbusaks muutunud, naerab, koketeerib…

 

                                                ANDRES

Tuhkatriinu õpib elu tundma… Kuule, see Prints sõna otseses mõttes püüab tal pead segi ajada… Mis Põllumehe juures toimub?

 

                                                RITA

                        Koorib kartuleid ja vaaritab süüa.

 

                                                ANDRES

Kulubki talle ära – las õpib Teist Eestit tundma.

 

Siiri koristab ja kraamib. Tema tegevus selles põhiliselt seisnebki

 

                                                RITA

Kuninganna on otsustanud oma elamise lossi vääriliseks teha.

 

                                                ANDRES

Seevastu Tuhkatriinu naudib elu. Aina ballid ja väljasõidud.

 

                                                RITA

Tundub, et kumbki on vale mehega abiellunud. Kuninganna on nagu loodud maatöö jaoks. Seevastu Tuhkatriinu sobiks elunautlejaks.

 

ANDRES

Sten on silmatorkavalt isa peale pahane. Kutsuvad teda lõbusõidule, ta ei taha minna. Tundub, et isal ja pojal on kana kitkuda.

 

RITA

Ju ta näeb, millega isa tegeleb.

 

Andrese monitor näitab pilti, kus Linda ja Raul päikeseloojangut imetlevad.

 

                                                ANDRES

Tuhkatriinu hakkab armuma. selles pole mingit kahtlust. Prints on tal pea lõplikult sassi ajanud.

 

                                                RITA

Huvitav, kas lavastaja ja produtsent ei näe seda?

 

ANDRES

Kindlasti näevad. Minu arvates nad lausa kihutavad seda takka. Ma hakkan nüüd aru saama, miks ta linte üle andes nii tõrges oli.

 

RITA

Ja miks Siiri nii vihane mehe peale oli. See kõik tuli ju telekast. Muidugi – kõige intiimsemad kohad olid välja lõigatus.

 

ANDRES

Jah – mees istus nagu oleks munad aiakääridega maha võetud. Mida küll reitingu tõstmiseks ära ei tehta.

 

Äkki Andres vilistab.

 

                         


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat