Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Vombat vannitoas ja neeger-rammumees sugupuus


 Eesti Draamateatri etendusel "Vombat" on hobustega vägagi pistmist. Rahvakirjanik on tekstisse põiminud umbes kümme arhetüüpselt eestlaslikku väljendit, mis on seotud hobustega. Jõud, töökus, kannatlikkus. Teate küll. Meeldejäävaim koht, kus hobune ses lavastuses figureerib, on kiimakotist kehken-naabri järjekordne visiit selleks, et tellida endalehobusega sõitmise kostüüm - eridisain. Ta on ostnud talu - et kõik oleks, nagu peaks. Toomas-Hendriku kuue on ta moekunstnikult tellinud. Jahikostüümi on tellinud. Nüüd tellib riietuse hobusega sõitmiseks, sest üks õige peremees peab ju ometi hobusega oma maid pidi sõitma. Kas ratsa või vankriga, seda pole ta välja mõelnud. Sest hobust ju veel pole. Teda ennast ka mitte.

Kui alljärgnev jutt heast etendusest teid kurvaks teeb - Tallinn kaugel, pilet kallis, aega vähe - vaadake homme, reede õhtul telekast "Keskea rõõme". Ma ei ütle seda tögades. Kaie Mihkelson mängib seal täpselt samasugust tegelast nagu Kivirähu uus-menukis. Kõik siin maailmas on seotud - ja juba olnud.

 Merle Karusoo lavastatud Andrus Kivirähu “Vombat” käivitab mäluvood – positiivsed ja maitsekad, kusjuures järelmaik läheb aina paremaks. Eesti Draamateatri lavastus toob esile Jaan Rekkori helgeimad küljed ning Ita Ever ei naerata kordagi. Kujutate ette?

Kes muu kui Eesti mäluteatri esisuurus Karusoo oskaks nii peenelt toimima panna teksti, mis selgitab, miks Linda (Ita Ever) ei naerata ega mäleta. Eestlased tahavad paaniliselt keegid olla. Võimalikult muud kui matsid. Oleme suisa wannabe-rahvus. Meie uhkus põhineb saksa ja rootsi kolmel veretilgal. Venelane ja juut käib hädaga kah. Neeger ei kõlba. See-eest Tasmaania vombat või Vietnami minisiga sauna majasõbra roose sööma kõlbab vana hea kodu-oskari asemel samamoodi, nagu tänase väljarände-laine harjal Austraaliast ja Tenerifelt ennast ja õnne otsida. Ei sealt leita midagi õnnelikumat kui ikka seesama kaasas olev segavereline mina-ise.

Seepärast on parem vaadata nii nostalgilis-tulevikuliselt tabavat ja delikaatselt paljastavat lavastust nagu “Vombat” – mitte sõita kuhugi-ei-tea kuhu. Kuuldavasti on Peep Vainu koolituste tüüpi isiksuse-raputustega sedamoodi, et ärkvele-hüüdmise järel on paar päeva pauer laes ja kumm täis – ent järeleproovinud väidavad, et järgnev

aukukukkumine on sügavam kui iial enne. Sa ei suuda kuitahes uue ja tugevana oma senist voolusängi üksinda ümber keerata – teised loksuvad ju endiselt peepvainamata.

“Vombati” vägi on selles, et ta ei muuda, vaid näitab – avab naerdes ja ohates meile kõigile tuttavad mustrid. Andrus on visandanud pehmete joontega, seekord vähimagi labasuseta meie ühine nostalgia ja sisemine teadmise, miks vanaema ei naerata.

 Mis puutub nostalgiasse ja naeratusse – kas mäletate noore Jaan Rekkori naeratust, oo eestlannad, kes te kõik temasse armunud olite? “Vombatis” on just See Naeratus tagasi.

Legendaarsete hiilgelavastuste “Soo”, “Tõlkijad”, “Metskass” ajal tahtis noor Jaan olla huvitav karakteriga kolemees. Ja on nüüd on ta saanud tuntult heaks ja kindla peale minevaks keskeakriisi kehastajaks (“Othello”, “Reispass”, “Ohtlik lend”). Kivirähu loodud koomiksikunstnik Elmo on parem kui Rekkori tuntud headus. Ta on liigutav. Armastav mees, kellel on salakesi kapis kelmikas 25aastane armastuslaul ja süvamälus värske kirega assotsieeruv portugali keel. Üle piinavalt pikkade aegade koju jäävat naist võrgutades Jaan oma kaubamärk-karismaatilise naeratuse tolmust puhtaks klopibki.

Ta on mõistev isa, kes teab, et poja tõmme Tolkieni haldjate genealoogia poole on täpselt sama tegelik ja austust väärt, nagu eestlaste endi sugupuurimine. Ta on hell poeg, kes keeldub ema ka sel juhul maha laskmast, kui ema tõesti neiueas oma metsavennast isa üles andis – surm ja armastus kõrvalisi nõuandeid ei kuula ja hinnanguist ei hooli. Nagunii ei julge vaene vanaema mäletada muud kui seda, et perekonnale avaldatakse armastust praetud vorstide ja rutiinsete pannkookide keeles.

Kogu lugu ongi maheda patsutusega lohutav ja mõistev kulgemine – teed aga oma igapäevase rutiinse koomiksi valmis ja lähed väga ebatäiuslike, aga Omade joodikboheemidega mättale või Kukusse õlut libistama. Ja suudad vombatist inspireerudes oma peret leebelt kaitsta sugupuise inkvisitsiooni ja rassistliku mannetuse, naaber-keigari alaväärselt pealetükkiva puusanõksu eest ammugi.

Kes ei ole teatrisse mahtinud või mahtunud, võib reede õhtul riigitelest filmi “Keskea rõõmud” (1986) vaadates ära näha ka Kaie Mihkelsoni vombati-rolli-joonise. Teadjamehe juurde sõitval Orleans’i neitsi fännil ja sugupuurival tõepaljastajal on ülimalt sarnane obsessioon – me tõepoolest ei muutu, vaid lihtsalt vananeme. Kes nooruses inkvisitsiooni vastu võitles, sellest enesest kehastunud inkvisitsioon saabki. Kui tõulooma passis on sugupuu hädatarviline isendi iseloomustus, siis inimeste vastu pöördub ta, nagu tõestab Kivirähk, kurjaks üdipuurivaks relvaks.

Tänu Karusoo ja näitlejate peenele koostööle on lisaks sõnumile selle lavastuse väärtus ka sekundiliste pilguvahetuste ja viivu-pikkuste liigutuste sõnatu kõne. Siin on peidus armastuse ja inspiratsiooni anatoomia, ülemlaul nostalgiale. Elulugude ja ajaloosündmuste lavastamisele spetsialiseerunud Karusoo tegi seda materjali lavastades erandi – ja see on meie wannabe-rahvale hinnaline kingitus. Karusoo kingib meile vabastava naeru.

Kavalehe koostaja Ene Paaver lisab omakorda koju kaasa väikese teatmiku, mis on mõistlik koduarhiivi asemel kasutamiseks käepärast jätta – seal on esmane andmebaas sugupuu uurimise põhitõdedest ja teenusest ning mäluvärskendus madu-kõdu-kõõm nimetuste süsteemist. Elamus lavastusest läheb järel-laagerdamise käigus üha paremaks ning selle paistel on muhe meenutada, et oled ühtaegu sõsar, sõtse, nadu, nõbu kui lang. Ja oma hõimu sa ilmselt targu uurida ei lase. Rahaga on ju ka praegu nii, nagu… ikka on olnud ja alati on tegelikult just täpselt jätkunud.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat