Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Prototüübi hoiatus - peatage orjaaeg!


 

Ants Pokasaar: "Ärge jätkake 700 orja-aastat!"

Kati Murutar, ajakirjale Naised

“Kes ei jaga seda, mis tal on – see saab karistada!” teab tipp-klassi laevaehitaja Ants Pokasaar (47). “Kui sinu kogemused ja teadmised aitaksid teistel vigu ja õnnetusi vältida, siis on ülimalt eetiline ja inimlik, et jagad neid.

 

Mina tahaksin oma rahvuskaaslasi kõige rohkem hoiatada enese orjaks andmise eest välismaale. Olgu kui halvad ajad tahes – 700 orja-aastast Eesti ajaloos piisab. Enne meeleheitlikku võõrsile tormamist uurige hoolega tagamaid – ja võimalusel vältige Eesti firmasid, kes raja taga töötavad. Nendelt saate 99% kindlusega tünga.

Olen esimese hariduse poolest meremees. Vanematekodust Treimanist lahkusin selle kutse tõttu juba 30 aastat tagasi. Kui nõukogude aeg otsa lõppes ja traallaevad tulid Atlandilt maha, siia Balti merre loksuma, siis minul sai isu otsa. Ma polnud selles kambas, kes oleks osanud Pärnu Kaluri varad mugavalt ümber kantida ja rantjee elu alustada. Mõnusad mehed on nemadki. Aga ma ise õppisin uue ameti.

Esimese merelt maha tuleku hooga läksin tööle plaaditehasesse, siis läksin õppima. Sain torujüriks – ega pea seda ametinimetust sugugi alavääristavaks. Mu amet ühendab mind Eesti nimekate tegijatega - olen ühendanud trassiga sinu enese kunagise Raeküla maja, Aivar Pärna residentsi Lius, Cardo Remmeli häärberi ja Si-Si restorani.

Soomes olen olnud suurema osa uuest aastatuhandest. Teen suurfirmas JMT ookeani-kruiisilaevade masinaruume ja muud torustikku. Peen ja hullult vastutusrikas töö – et ei juhtuks järgmist Titanicut. Laeva nimi, mille masinaruumi ma praegu just teen, on “Oasis of the Sea”.

Mul on Eesti mõistes ülikõva palk – aga see jaguneb ka päris suure pere peale. Mu poeg esimesest abielust on natukene hellikuvõitu, nii et teda ja tema väikest poega peab aitama. Koos kaasa Üllega üles kasvatatud lapsed vajavad tiivalt toetamist. Ja Ülle ise on ka praegu kodune. Eneseteostuse mõttes on see muidugi nukker – aga minule meeldib kangesti koju Sinti tulla, kui naine on pühendunud pesa hoidmisele.

Kõige pikem aeg, mille olen Sindist ära Turus jutti tööl olnud, on seitse nädalat. Ja kõige pikem aeg, mille päris Soome-mineku alguses kohanemisraskuste ja paratamatu meeleheite tõttu maha jõin, oli kaks nädalat. Viinanina pole mina tegelikult kunagi olnud. Üsna alguses sain teada ära, kuidas see oleks, kui oleks. Küll aga olen kõrvalt näinud kõiki võimalikke hävingu-variante, millele Soome tulnud lihtsameelsed järjest ja järjest alla jäävad. Tervise tapmisest surmani välja. Lõputu nõiaring.”

 

Naisena sündinud

Ants Pokasaar ütleb, et Itaaliasse või Skandinaaviasse prostituudiks minek pole tegelikult üldsegi kõige hullem, mis rahahädas ja tööpuuduses eestlannaga juhtuda võib. Ta arutleb, et nii mehed kui naised lähevad võõrsile tööle enda meelest hästi ajutiselt. Olenemata sellest, kui purustav ja turvamata see välismaine töö on – iga koristaja, plaadipanija, prostituut või ehitaja loodab, et see on vaid ülilühike aeg, koju pääseb enne kui päris katki minnakse – ja kui koju pääsetakse, ei saa keegi teada.

“Kui prostituut just lausa aidsi ei saa, nõela otsa ei satu või kui teda töö käigus ära ei tapeta, jääb tema tervis ju üldjoontes korda. Nime poolest ausalt koristajaks või abitööliseks läinud naine võib aga väga suure tõenäosusega igaveseks tervise kaotada,” hoiatab Ants, kes näeb sealsamas laevatööstuses päevast päeva raskusi tassivaid ja mürgist tolmu sisse hingavaid naisi. “Sellise toksilise mürgi kiud kleepuvad hingamisteedesse. Raskused omakorda rikuvad seljad ja naistevärgid ära – nii et üleüldine lammutamine. Kuna naised on loodud pesapunujateks, mitte rändlindudeks, siis on neil seal väga kiiresti närvidega asjad halvasti. Hakkavad jooma ja suitsetama. Mis paneb hädaga orjatööle läinud noorte naiste – aga ka vanaemade! – tervisele omakorda lisapõõna.

Mul on endal väga lähedalt võtta kurb kogemus sellest, kuidas naist lõhub vale elu. Mu esimene naine oli lastetoa poolest täielik hellik – kuna tema isa oli meremees, lubas ja võimaldas maailma meredelt harva koju pääsev isa talle kõike. Kui abiellusime, eeldas Merle kõigi soovide täitmist ja pidevaid tasuta lõunaid nii minult kui kogu ülejäänud maailmalt.

Me ei saanud tema vanematega koos elades iseseisvuda – nii ei õppinud ta ei emaks ega tööinimeseks. Töökohtade pidamise asemel hakkas tujutsema, tujude tasandamiseks jõi üha regulaarsemalt. Läksime laiali – ja tema läks laiale teele.

Mina leidsin õnne abikaasa Üllega – Merle aga hääbus 36aastasena Uulu kalmistule. Aasta pärast oma isa ja aasta enne ema. Meie poeg kasvas meheks minu juures ning võiks olla nüüd hariduse poolest mööblitisler. Ainult et õrnas eas omandatud mudelid on tedagi mugavaks muserdanud. Saame üle.

Mul on väga hea meel, et sedalaadi sündmustest inspireerituna on kirjutatud raamatu “Naisena sündinud” peatükk “Mannekeen”. Tegelikkust tuleb kirjeldada ja inimesi peab hoiatama. Su ilust ja andekusest pole kasu, kui sa neid raiskad. Ja su valusatest kogemustest pole tulu, kui sa neid teistele hoiatuseks ei jaga. Kui ma oma tööpäevad kusagil torusid monteerides-keevitades veedan, siis seda avalikku kasu tahan endast küll jagada, et olen raamatus – ja hoiatan rahvuskaaslasi siin ja praegu.”

 

Torujüri

Raamatu “Naisena sündinud” üks prototüüpe Ants Pokasaar “Mannekeeni” peatükist ütleb, et jälgib alati hirmu ja kaastundega kõrvalt, kui praeguste põlvkondade noored naised jätavad haridustee pooleli ja püüavad tõsiste töökohtade asemel oma ilu ja seksikusega elatuda. See kõik on kaduv – ja kipub üsna kiiresti ja kindlalt tapma.

“Üleüldine seaduspära on, et Eestis häbenetakse igasuguseid auväärseid meistriameteid ja tõsiseid töid. Mind on küllalt torujüriks tituleeritud – ja sama moodi alahinnatakse ja alavääristatakse siin Eestis paljusid teisi ameteid, mille puhul ei kujutata ettegi, kui palju õppimist ja kogemusi need eeldavad. Samas minnakse võõrsile ränka ja musta tööd tegema – sest see on kusagil abstraktsel välismaal ning loodetavasti ei saada kodus teada, milliseid raskusi kodus nii nõudlik ja upsakas olnud inimene välismaal tassib. Ja milliseid mürke sisse hingab.

Mina, torujüri, olen valmis nutma ja karjuma, kui näen selliseid lugusid, nagu just äsja juhtus. Tuli Eestist ilus tüdruk, kaks last jäid koju – koristas meil laevatehases valmiva laeva peal raskeid ja mürgiseid jäätmeid. Õhtuti libastus üha sagedamini korgi peal – kuni leiti ihualasti karjäärist. Pilditu, vägistatud ja eluvaim vaevalt sees. Kas ta suudab selle lõhkumise ja alanduse alla neelata ja kodus helge ja puhas emme edasi olla? Kui ränk võib olla raha hind?”

Ants tahaks loomulikult ka ise olla rohkem oma naise Ülle, bernhardiinitüdruk Brenda ja lapselaste juures. Ta tunnistab, et Turus tööle asudes olid tal alguses sedalaadi tagasilöögid, mis on suuremale osale välismaal ehitavatele või muid – sageli mõistatuslikke – töid tegevatele inimestele üldomased. Piisas ühest korrast, kui kuupalk oli sellepärast oodatust ja võimalikust poole väiksem, et pereisa uputas poole ajast meeleheidet – ja enam ta ei tahtnud. Kodust ära tööl olemine on nagunii suur ohver. Kui sa seal veel aja ja raha maha ka jood, pole elul enam üldse mõtet. Seda enam, et iga lisanduva aastaga kannatab tervis teatavasti järjest vähem loomkatseid.

“Nii mehi kui naisi, nii arste kui ehitajaid painab neil orjatöistel äraolekuaegadel kõige enam ühika meeleolu. Selge, et arst või euroametnik elab soliidses korteris ja ehitajad-koristajad kümnekesi ühel pinnal. Aga põhimõte on sama. Sa keedad võõra pliidi peal purgisuppi ja kogu su elu piirdubki ainult rahateenimise rakkes ringiga – koju, koju, koju!”

 

Orjade vastuhakk

 Ants on kogenud, et spartaliku säästurežiimiga harjub. Osa sinust jääbki koju naise juurde, kuni teine osa raha teenib. Ent üldjoontes on selline pidev elamise edasi lükkamine kohutavalt alandav ja muserdav.

“Hoiatavad näited põrutavad pildi jälle klaarimaks. Näe, võttis siin üks leedu pereisa koos Eesti laevaehitajatega viina. Vajus ära. Tassiti ühikas voodisse ja jäeti välja magama. Mõne tunni pärast selgus, et tema süda oli üles öelnud. Väikesed lapsed jäid Leedumaale isa ootama,” kirjeldab Ants süngelt. “Minu kogemused hoiatavad lisaks kõige teravamalt veel Eesti oma tööandjate eest. Kui skandinaavia firma teenistuses olemine tagab vähemalt palga ja sotsiaalsed garantiid, siis eestlastest orjapidajad peavad sul iga kohvipausi palgast kinni ning ületunnid unustavad elegantselt ära. Sul pole garantiisid – ja kuna mitu säärast orjapidajate firmat on praegu Eesti maksuameti huviorbiidis, võid kogu oma palgast ilma jääda.

Niisugused asjad saavad juhtuda tänu sellele, et meie riik ei tegele absoluutselt oma kodanike turvalisusega. Ei kodus ega väljaspool Eestit. Võõrsil oma suva järgi inimesi lennutavate orjapidamisfirmade vastu hakatakse huvi tundma siis, kui maksuametiga või kapoga lähevad asjad väga hapuks. Seni ei huvita Eesti riiki, mida nende kodanikega teisel pool piiri julmalt tehakse.

Kuna mina töötan Soome firmas, olen nagu vana jumala selja taga. Aga mina jällegi ei taha Eestisse tagasi tulla. Samal põhjusel – riik ei kaitse meid kedagi mitte millegi eest.  Meie riik vaatab tuimalt, kuidas võõrsil orjadeks käijad elu ja õnne aina edasi lükkavad. Õigemini ei vaatagi. Siin on kõik jälle ametis valimistiks valmistumisega ja oma tooli säilitamisega. Las avaliku saladusena kestev orjaaeg piiri taga kestab muudkui edasi.

Mul on endal torujürifirma, mille riistaparki olen ligi pool miljonit investeerinud ning mis saaks ilmselt tänu sellele päris kenasti töid ja tellimusi, t olen nii Eestis kui Soomes tuntud inimestele ja firmadele head tööd teinud. Aga ma ei kannata välja seda, kuidas Eestis praegu arveid ei maksta. Kõik on kõigile võlgu – ja maksmisega venitamine on täiesti talutamatuks seaduspäraks muutunud. Mina olen oma esimese abielu kurjade vitsade, võõrsil töötamise ja eks ka mitmete ise tehtud valede otsuste tõttu nii palju närvirakke juba hakkama pannud, et ei kannataks sellise orjameelse rahuga seda välja, et mulle võlgu ollakse, nagu kõik siin Eestis kannatavad.”

Ants ütleb ühtaegu nii eemalseisja kui seesolija pilguga, et kogu selle tööpuuduse, koondamiste ja maksmata palkade-arvete kaskaadi juures jätab võõrsilt siiapoole vaadates kõige kummastavama mulje meie “partei ja valitsuse” käitumine. Riigikogu ja ministrid peaksid kogenud laevaehitaja sõnul koos ülejäänud rahvaga proportsionaalselt oma palkasid ja hüvesid vähendama. Kui üldine tendents on, et praegu saavad need õnnelikud, kellel veel töö on, kolmandiku mullusest palgast – siis ei tohiks ka riigikogulased täistuuridega priisata.

“700aastane orjaaeg kestab nii võõrsil tervist lõhkumas käies, räpaste tüssamistega leppides kui selles, et rahvas lepib oma kutsutute-seatute hoolimatuse ja ahnusega,” pahandab Ants. “Mul on nii kahju ja valus seda vaadata. Ehkki mu enese elus on hetkel ainus probleem see, et bernhardiini-tüdruk Brendal on jooksuaeg ja kosilasi tuleb Sindis aia tagant laiali ajada. Mul on kahju, et ülehomme jätan oma Ülle jälle üksinda siinset eluvõitlust pidama – aga teisiti ma lämmatavast orjaaja jätkumisest puhta ja toore nahaga välja ei tuleks.”

Alljärgneval pildil on Antsu ja Ülle koer Brenda kuuvanune.

Seda, et koer on siinkirjutaja bernhardiini Tobiase tütar, ütles Ants alles lahkudes - stiilis "ah-jah-muide". Sellest pesakonnast kasvanud koer on Ivo Otsa talu aia taga, Söödi-nimelistel naabritel Pärstis. Ja Maila Kukel,nagu paar päeva tagasi selgus. Selline ristirästi seotus ongi kõik kokku Eesti.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat