Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Koju! Eesti intellektuaalid on käivitanud noorte perede küladesse aitamise projekti ERARE


Pildil on Rasmus Raamat. Piiri talli ja ratsatarvete poe perenaise Piia poeg. Tunneb numbreid tuhandeni, oskab kõiki tähti, saab sügisel kolme-aastaseks ning elab koos emme ja vanaema ning tallitäie hobustega. Selle nimel, et kolida maale, rajada oma tall ning rakendada Luunjas Urmas Raagi kõrval ning Soome tippsõitjate tallides kogutud oskusi, töötas Piia armastatud ratsastaja-treeneri töö asemel turvanaisena. Ostis Vana-Vastseliina - kus oli mullu ka üks Palladiumi sarja etapp - talu, rajas piiri talli, seejärel Vastseliina linnuse servas asuva legendaarse Piiri kõrtsiga samasse majja Marika Sepmani Dietzi-poe Setomaa filiaali. Teeb mõnusat koostööd Viiardi ja Klairega ja võiks olla õnne tipul. Ainult et. Nelja aasta jooksul pole tal olnud ühtki vaba päeva. Sel aastal pole tema poes olnud ühtki ostjat. Sel hooajal pole tal ühtki alalist trennilast - ehkki tahtjaid oleks kümmekond ning kohaliku klaasitööstuse lumivalge liivaga trenniplats on viimase peal. Oma talli rajamisega oma eluunistuse täitnud Piia elab paari omanikuhobu potitamisest, mõne tunniratsu välja õpetamisest, lastetoetusest, õhust ja armastusest. Kusjuures suurema osa kõigest teenitust kulutab vanem poeg Tartus gümnaasiumis käimise peale. Et oma teed jätkata ja oma perega ainuõiges elulaadis püsida, peab Piia võtma lisakoormuse - Võrru tööle minema. Ehkki just temasuguste fanaatikutega peakski meie ääremaad asustama - riik ja omavalitsus peaks selliseid kangelasi kätel kandma... 

 ERARE-programm aga  kannab täpselt seda ideed, mida on läbi tosina aasta promonud ka Horsemarket.ee - abitu ja lõhkuva korteritesse kuhjumise asemel tuleb noored pered aidata küladesse. Kõik võimalikud tared ja talud tuleb taas-asustada - maa porgandipeenardeks harida, metsavahed lammaste ja mesitarudega täita. Nii saab meie rahva elujõulisim põlvkond end ise aidata - ja peale kasvab eluterve, õnneliku lapsepõlvega eestlaskond. Kui programmi algatajad ja - seni suisa uskumatult - vastu tuult nügijad meie poole oma tegemiste tutvustuseks pöördusid, tõmbas esimese tähelepanu härra Jaak Uibu nimi. Pärnus on igal ajajärgul edukas ja tegija ärimees Jaak Uibu - rajas Reldori sadama, mis on nüüd tõsi küll Rein Kilgi mansa oma - tal on Reldori tööstusküla, massiivne kinnisvaraarendus ja tuhat muud projekti, mistõtt tema materiaalne kulg küll mingit langust ei ilmuta. Kihnu saarde sõites võite Pärnu Jaak Uibu talu imetleda kohe saareväravast vasakut kätt - vägevad kirjad on kah peal. Tõdemuse peale, et tal on nimekam - ja just UibU, mitte -o - ütles teenekas arst ja ühiskonnaarendaja:

"Oma Pärnu nimekaimust olen teadlik, aga me pole kohtunud. Mobiiliga vahel satutakse minu peale ja kord pakutakse raha, kord küsitakse seda. Kui uusaastaööl teatati mulle sissemurdmisest tema ladudesse, hakkasin tajuma suure ja eduka ettevõtluse varjupoolt. Netist vilksatab mulle vastu tema kuraas täis teha (s.o  täis ehitada) vahemaa Pärnust Sindini. Me oleme erinevad igas  suhtes, välja arvatud nimi."
 
               EESTI RAHVASTIKUTAASTE REGIONAALPROGRAMM - ERARE
                                                        LÜHITUTVUSTUS
JAAK UIBU
 
Eestlaste kui suhteliselt suurel ja looduslikult rikkal, sageli veel puutumatul alal elava alla-miljonise rahva tulevik ja omariiklus on demograafilise kriisi tõttu tõsises ohus.     Praeguste rahvastikuprotsesside jätkumine tähendaks liivlaste ja preislaste saatuse jagamist. Rahvaarv väheneb umbes 0,4 % aastas hoolimata sotsiaalpoliitikas rakendatud meetmetest. Paljude negatiivsete tegurite ühismõjul ja perekonna taandarengu foonil halveneb rahvastiku kvaliteet. Nimetatud asjaolud sunnivad taas hindama aastatuhandete vältel kujunenud ja end eestlaste püsimajäämisel õigustanud perekonnakeskset eluviisi maa- ja looduskeskkonnas suurpere suunal. Maakodu on täna bioloogilises mõttes parim kasvuruum lastele, oluline on kujundada see optimaalseks ka vaimses, sotsiaalses, hariduslikus ja majanduslikus mõttes vastavalt uue aastasaja võimalustele. ERARE taotleb selle mõtteviisi realiseerimist varem end õigustanud majandusmehhanismide kaudu. 
 
ERARE definitsioon: Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogramm on kodanike omaalgatu-sele tuginev ning riiklikult ja omavalitsuste poolt toetatav meetmete siduskogum asumite arendamiseks, rahvastiku kvaliteedi parandamiseks, iibe suurendamiseks ja majandustegevuse edendamiseks Eesti maapiirkondades. Nimetatud definitsioon seab esikohale noore pere omaalgatuse ja omaosaluse, sest just nende kaudu kujuneb peremehe- ja omanikumentaliteet. Riigi ja omavalitsuse materiaalne abi on oluline, sageli otsustava tähtsusega.
 
ERARE eesmärgid: 1.asumite arendus, rahvastiku iibe suurendamine ja majanduse eden-damine maapiirkondades; 2.linnastumisprotsessi tasakaalustamine; 3. töise, looduslähedase ja tervisliku kasvukeskkonna loomine lastele; 4. põhikoolituse soodustamine kodu- ja loodus-lähedases keskkonnas; 5. elu- ja töötingimuste võimaldamine erinevatele põlvkondadele ühises kodus; 6. ÜRO ja Euroopa Liidu poolt regionaalarengut, ühistulist tegevust, vaesustumise leevendamist ja töötajate omanikustamist puudutavate initsiatiivide käsitlemine.
 
ERARE maakodude rajamise õigustatud subjektid, käivitamine ja kestus (kavand):
 -   Maakodu õigustatud subjektideks on kuni 35 aasta vanuste noorte pered, kes on Eesti kodanikud ja soovivad taotleda maad maakodu rajamiseks soodustingimustel selleks ettenähtud kohtades Eestis. Maa saamist võimaldatakse ka nendele noortele perekondadele, kelle netosissetulek ei võimalda saada laenu kodu rajamiseks kommertspankadelt.
 
 - Perekonnad, kes soovivad maad Maakodu rajamiseks soodustingimustel ja vastavad eeltoodud tingimustele, esitavad vastavale Vallavalitsusele vormikohase avalduse, milles põhjendatakse soovi rajada maakodu nimetatud valda ja selgitatakse võimalusi maakodu rajamiseks, seal elamiseks ja töötamiseks.
 
 -    Maakodude rajamisel kavandatakse igale perele kuni 2 ha maa kasutusvaldusesse andmine.
Maakodu soodustingimustel rajanud ja seal elavatel peredel on õigus taotleda nimetatud maatükk omandisse peale 7 aasta möödumist maatüki kasutusvaldusesse saamise kuupäevast.  
 
 -   Maakodude rajamise esimesel etapil alustatakse pilootprojektide koostamist 2-3 vallas, kusjuures vähemalt 10 perele taotletakse subsideeringuid (igale perele 100 000 EEK) maakodu rajamise alustamiseks.
 
 -    ERARE elluviimine eeldab maakodude rajamiseks vajaliku maa reserveerimist valdades. Selleks nähakse ette maareformi seaduse muudatusega reservmaafondi moodustamine. Kuni 100 000 maakodu rajamiseks on vajalik ligikaudu 200 000 hektarit peamiselt ”vaba” maad.   Loomulikult ei kavandata neid eesmärke täita mõne aastaga ja ERARE ongi planeeritud realiseerimiseks kahe inimpõlve - 50 aasta jooksul. Täna on oluline sobivate reservmaa-tükkide õigeaegne jätmine munitsipaalmaaks ja maakodude rajamiseks.  
 
Visioonid ERARE maakodust:
 -    Maakodu on ette nähtud laste, täiskasvanute ja vanurite kõigi kehaliste ja vaimsete võimete ja vajaduste väljaarendamiseks, nende sihipäraseks rakendamiseks ja rahuldamiseks ning inimväärse elu võimaldamiseks 3...6 inimesele.    Maakodu asub omaette, bioloogiliselt balansseeritud funktsiooniga elamiskõlblikul maal. Maakodud ei ole juhuslikult looduskeskkonda laialipillatud eravaldused, vaid omavad vajalikku infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri. Nad kujutavad endast avarate aedlinnakute, maa-asulate ja hajaasustuse teaduslikult põhjendatud hübriidsüsteemi. Maakodud ei välista pereliikmete töötamist linnades või tööstuses väljaspool oma kodu, kuid loob eelduse kodus töötamiseks ja omakasvatatud (või teatud-tuntud naabri poolt kasvatatud) toidu tootmiseks.
 
 - Arvesse võttes mitmesuguseid mõjureid (finantsressursside piiratus, metsa juurdeostu võimalus, harjumus praeguste väikeste elamumaadega jt.) on autorid  ERARE maakodu pindala arvestusliku suurusena aktsepteerinud kuni 2 ha, millest osa võib moodustada mets. Kuivõrd maakasutus jääb nii või teisiti  pere enda otsustada, on ka elamu-aia, toidupõllu, energiapõllu ja keskkonna kompensatsiooniala   sihipärane kasutamine mõistagi tänapäeval soovituslik ja muutub vastavalt olukorrale. Tarvis on tagada peredele privaatsus ja lastele avar tegevusmaa, mis näiteks, Tallinna väikeelamute piirkondades paraku puudub.   
 
 -   ERARE maakodusid võib liita olemasolevatesse asulatesse mõnekaupa või rajada eraldi, aga asustuse puudumisel ja vastuvõetavate looduslike tingimuste puhul on otstarbekas rajada maakodud üksteise naabrusse kobarküla kujul. See hõlbustab kommunikatsioonide ehitust, võimaldab ühistegevust, kergendab üleskerkivate probleemide ühist lahendamist. On võimalik kasutada kohalikku ehitusmaterjali, energiaallikaid ja tööjõudu. Kobarküla koosseisus on otstarbekas lahendada naturaalse ja värske, ilma transpordikahjustusteta, ilma keemiliste lisanditeta joogipiima ja munade tootmine ainult külale vajalikus mahus. 
 
 - Kodu võib olla tootmisüksus ja ta võib muutuda vaid pelgalt tarbimisüksuseks. Minevikus oli kodu paik, kus eluks vajalik tuli ise teha või kasvatada. Kodude moodsa majapidamistehnika algne mõte oli saavutada vabadus kurnavatest rasketest töödest. Ent samas hääbub suutlikkus keha ja meeli kasutada millegi muu kui tarbimise jaoks. Kui tootmine ja loomine liitis inimesi omavahel, siis tarbimine lahutab – ja muudab seega komplitseerituks ka suhted. ERARE maakodude rajamine aitab meil vähemalt osaliselt taastada kodu kui tootmisüksus koos kõigi sellest tulevate hüvedega. ERARE maakodu on ühtlasi stardi-positsiooniks elatustalude asutamisel.
 
ERARE võimalikud rahastamisallikad:
 -   Sotsiaaltoetuste ümberstruktureerimine.
 -   Riigi reservmaa kasutamise tulu.
 - Omavalitsuste toetus planeeringutele, infrastruktuuri arendamisele, internetiseerimisele jne.
 -   Riigisisesed regionaalse arengu fondid.     
 -   Regionaaltoetuste kehtestamine regionaalmaksu alusel.  
 -   Euroopa Liidu fondid.
 -   Annetused maaomanikelt.
 -   Maakodude asutajate omaaosalus.
 
Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogramm ERARE on välja töötatud Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi teadlaste poolt aastail 1997-2004. ERARE kontseptsiooni terviktekst koosneb kolmest köitest.
Raamatu Piia ratsatarvete ja suveniiripood Piiri kõrtsis Vana-Vastseliinas. Mis sa hing veel tahad - nagu kodune tallgi, on ka pood läbinisti oma kätega sisustatud ja ehitatud. Hing tahaks veel... mõnd ostjat.
Piia tall on viimase aastaga mitme boksi võrra pikemaks kasvanud - hobuomanike eelistuste ja sobimiste üleüldise rotatsiooni rütmis on oma kahe hobusega tema juures nüüd kinnisvara-entusiast Meelis. Enne oli... pärast tuleb... nagu see elu ikka käib. Ilus tall ja lahke pererahvas, see korvab Setumaa kauguse.
Piia ema on saanud Vana-Vastseliinas rajada oma lilleaia - tulbisorte on paarkümmend - tema õde peab kohalikku külalistemaja ja Kerepäälse turismitalu, kus elasid "Taarka" filmi võtete ajal kinu-vipid. Vanaema õpetab ja kallistab Rasmust, kuni ema sõidab oma ja klientide hobuseid, teeb bokse ja heina, ehitab ja korraldab. Et vähemalt tema tares oleks programm püsivalt püsti. Olgu Toompea ja vallamajaga, nagu... ikka.
Raamatu Piia tänavune eriauhind, elu mõte ja rügamise sisu - Opera ja Otmundi esimene ühine järglane Omeer. Vanaisa järgi nime saanud täkutita. Ilus. Hea-endeline. Ole tervitatud, Omeer!!!!!!!
 
Riigikogus avati ERARE programmi tutvustav näitus
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avas täna Riigikogu hoones parlamendi lugemissaalis Riigikogu maaelukomisjoni ja Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi ERARE eestvedajate koostöös ERARE programmi tutvustava näituse. Riigikogu aseesimees tunnustas ERARE programmi autoreid tehtud töö eest, aga ka maaelukomisjoni, kes on programmi omapoolse kaasaaitamisega toetanud. „Maaelu säilimine ja hoidmine on Eesti riigi säilimise küsimus,” ütles Ratas lisades, et olles külastanud ligi 160 omavalitsust üle Eesti, on ta oma tõekspidamisi tublisti korrigeerinud.
Maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas selgitas, et näitus on loogiline jätk kahele Riigikogus toimunud ERARE seminarile. „ERARE programm on sündinud siirast murest Eesti rahva tuleviku pärast,” tõdes Kotkas.
 
ERARE programmi üks autoreid Jaak Uibu andis ülevaate ERARE tekkeloost, arengust ning ootustest. Uibu sõnul sai rahvastikutaaste mõte alguse 10 aastat tagasi ideekavandist „Roheline kodu”. ERARE valmis 2004. aastal. Uibu: „ERARE ühendab traditsioonilise elulaadi Eesti infoühiskonna hüvedega. Me ei taha arengupeetust, aga rõhutame teatud väärtuste kooshoidmist. Need on perekond, töö, loodus ja kodu.” Autorite nägemuses on ERARE noore pere, riigi ja omavalitsuse koostööprogramm. Samas nenditakse, et seni on kõige vähem koostööd teinud riik. Uibu selgitas, et ERARE ei taha kurnata riigieelarvet, küll aga arvatakse, et pilootprojektide väljatöötamine ja käivitamine on täna jõukohased. ERARE on rändeprogramm aitamaks inimesi linnast taas maale asuda. „ERARE kaudu loodetakse elustada väljasurevaid külasid. ERARE püüab maalist ja linlikku elulaadi tasakaalustada. Programm aitab tagada Eesti jätkusuutlikkust, mistõttu oodatakse poliitikutelt riigimehelikke otsuseid,” ütles Uibu.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Margit Liivoja, pressisekretär tel 631 6353
 
Lisainformatsioon: Jaak Uibu tel 5 294 495
 
 
 
Veel: näitus ei ole suur, vaid veidi üle kümne ühiku, aga tema naelaks on kolm köidet ERARE kontseptsiooni, mis ju pole tavaline. Kui selle autorid räägivad noorte perede aitamisest maale, siis riiklikes avaldustes kohtame sõnakasutust noorte meelitamisest  maale! Minu kavatsus on see ERARE väljapanek panna rändama.
 
Lisan ka netiaadressi, kus presidendiproua Obama populariseerib köögiviljakasvatust Valge maja juures,
mis mõneti ühildub meie arusaamaga kehalise koormusest, töötingimuste loomisest ja oma töövilja nägemisest  lapseeas. Rulluisutamine ei ole töö. 
Piia teekond Eestimaa Setu-poolse serva asustamiseni oma talliga on olnud väga pikk.
Olenemata sellest, kas ja kuivõrd Eesti riik oma kangelasi hindab, peab tema oma poegade, tallitäie ja isikliku pisikese ratsakooliga igal juhul vastu. Kindlasti!
 
Rasmus on põhjus vastu pidada. Mehel, kes oskab kaheaastasena tuhandeni arvutada ja tunneb kõiki tähti, peab olema korralik tall ja talu pärida! Oma emale võiks ta öelda, et ainult tõsine duura-baaba paneb vasakukäelise peremehe ja paremakäelise pruudi vanaema-keedetud suppi sööma sedapidi - kummagi tegus käsi peaks ometi välja-, mitte sissepoole jääma! Läbi raskuste tähtede poole!
*
Järgneb päris pikk ja põhjalik ülevaade nende jaoks, kellel tekkis tõsisem huvi Piia-sugustest rääkiva projekti vastu. Kui te parasjagu heina ei tee, lugege!  
 
EESTI RAHVASTIKUTAASTE REGIONAALPROGRAMM  ERARE        OOTAB   KÄIVITAMIST
                 
 
                         Jaak Uibu, Valter Aasmäe, Kerstin Hallik, Heino Luik
 
 
          Eestlaste kui suhteliselt suurel ja looduslikult rikkal, sageli veel puutumatul alal elava allamiljonise rahva tulevik ja omariiklus on demograafilise kriisi tõttu ülitõsises ohus.Rahvastikuprotsesside jätkumine isevoolu režiimil tähendaks liivlaste ja preislaste saatuse jagamist. Käesoleva ajal rahvaarv väheneb umbes 0,4 % aastas hoolimata sotsiaal- ja rahvastikupoliitikas rakendatud meetmetest. Paljude negatiivsete tegurite ühismõjul ja perekonna taandarengu foonil halveneb rahvastiku kvaliteet. Nimetatud asjaolud sunnivad taas hindama aastatuhandete vältel kujunenud ja end eestlaste püsimajäämisel õigustanud perekonnakeskset eluviisi maa- ja looduskeskkonnas suurpere suunal. Selle mõtteviisi realiseerimist taotlebki erinevate erialade spetsialistide koostöös valminud Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi ERARE kontseptsioon (Aasmäe, Luik, Masso jt. 2004).  
     EV Riigikantselei toetusel 2003. aastal läbi viidud riigiametnike ja õppejõudude rahvastikupoliitika-alases arvamusküsitluses selgus vastanute märkimisväärne poolehoid sellise riikliku koduloomise programmi väljatöötamisele noortele perekondadele (näiteks, maa tasuta, hooned ja tootmisvahendid soodustustega), kus laste sündimisel osa laenust kustutatakse. Eeskujuks niisugusele ideele oli 30.-ndatel aastatel asundustalude loomine, mis õigustas end nii majanduslikust kui demograafilisest aspektist (Uibu, 2003). Ka samasuunalisele ideekavandile Igale lapsele tükike sünnimaad (Aasmäe, Kaljuvee, Uibu 2002) mis töötati välja Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudisja esitati Riigikogule 2001. aasta lõpul, avaldati meediaväljaannetes üsnagi suurt huvi ja toetust. Vähe oli eesti ajalehti, kus   ei avaldatud ettepaneku teksti, selle põhiseisukohti või refereeringut. Ka Helsingin Sanomat ja Ilta-Sanomat leidsid leheruumi ettepaneku kajastamiseks. Need asjaolud viitavad ettepaneku köitvusele ja rahvastikukriisi kui probleemi tunnustamisele.
 
 
 
RAHVASTIKUPROBLEEMID EESTIS  JA SENISED MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS
 
        Eestlaste demograafiline areng on olnud äärmiselt murettekitav. See areng on allunud nagu teistelgi rahvastel kindlatele seaduspärasustele, mille kohaselt aja jooksul muutuvad sündimus, suremus, abiellumus, lahutumus ja teised protsessid. Siiski peegeldab demograafiline käitumine veel üsna otseselt ühiskonnas toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi muutusi, mis Eestis on kulgenud läbi sõdade, massiliste küüditamiste, okupatsioonide ja nende järelmite. Tulenevalt meie geopoliitilisest asendist ja traagilisest ajaloolisest kogemusest ei tohi väheneda väikerahva ohutunne oma tuleviku pärast, mida süvendab teadmine seitsme soome-ugri rahvusrühma kuulunud etnose kadumisest sotsialismiajastul NSV Liidus (Uibu, 1998). Pessimistlik hinnang Eesti demograafilisele arengule on ajendatud mõõdetavate rahvastikuprotsesside andmestikust 20. sajandil tervikuna ja eriti alates 90.-ndate algusest.
         Eesti arvestuslik rahvaarv oli 2005.aasta 1. jaanuari seisuga 1 347 000 inimest (Eesti Statistika 2005). Kuusteist aastat enne seda (1989), eelmise rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 1 565 662 inimest. 2000.aasta rahva ja eluruumide loenduse alusel oli alalise rahvastiku koguarv 1 370 052 inimest, so rahvastik oli üheteistkümne aasta jooksul vähenenenud 195 610 inimese, ehk 12,5% võrra (2000. aasta rahvastiku ja... I, 2001).Eestlaste arv oli 1989. aastal 963 281 inimest, mis 2000.aasta loenduseks vähenes 33 tuhande võrra ja moodustas 930 219 inimest (2000. aasta rahvastiku.... II, 2001). Piltlikult võiks eestlaste arvu vähenemist rahvaloenduse vahelistel aastatel väljendada Kuressaare ja Rakvere linna kadumisega Eesti rahvastikukaardilt.
2000.a. loenduse andmeil oli Eestis 197 694 eluruumidega hoonet, millest enamik (97,5%) olid elamud. Suurem osa (68,2%) eluruumidest asus paljukorterilistes elamutes.   Eluruumidest 65,8% asus linnades ja valdades 34,2%. Valdav enamik eluruume (95,8%) oli 2000. aasta alguseks eraomanduses. Ühepereelamuid oli valdades 117 798 ja muid väikeelamuid 3 842. Valdades paiknevates paljukorterilistes elamutes oli 79 011 eluruumi. Pereelamutes asuvatest eluruumidest valdades olid asustatud üksnes 74%. Linnarahvastikust elas pereelamus vaid 14 %, vallarahvastikust elas pereelamus 55,6% ja korterites 41,1%.
Põhiline osa maa korterelamuid on rajatud suurtootmise tingimustes Nõukogude ajal, mis ei vasta enam tänapäevastele oludele ja vajadustele (2000. aasta rahvastiku... X, 2001; 2000. aasta rahvastiku... XI, 2001). Toodud andmetest selgub külaelu hääbumine ja linnastumisprotsessi süvenemine Eestis: maaelanikkond väheneb, neljandik pereelamute eluruume valdades on   tühjad, peaaegu pool valdade elanikkonnast elab korterelamutes, jätkuvalt ehitatakse linnas rohkem kui maal.  
            Ühepereelamute piirkondades Tallinnas on arendus suunatud peamiselt linnalähedale maale. Tüüpilise projekti puhul ostab arendaja tüki põllumajanduslikku või metsaga kaetud maad, tellib detailplaneeringu, ehitab infrastruktuuri ja müüb seejärel krundid maha. Tüüpilise projekti puhul kõigub maja suurus 100-300 m2 vahel, krundi suurus on 400-1000 m2. Aiad on niisiis tillukesed ja naabrid asuvad lähedal. Omaetteoleku tunnet vähendavad veelgi maastiku asemel maju ümbritsevad lagedad muruplatsid (Ruoppila 2002).
       Sotsioloogilises uurimistöös on selgitatud seisukohad lastega seotud kulude jaotamisest pere ja riigi vahel: 8,8% küsitletud noortest arvab, et iga pere ise peab toime tulema oma laste kasvatamisega; 31,2 % leiab, et laste kasvatamine on pere asi, kuid riik peab kindlustama minimaalse toimetuleku; veelgi suurem arv noori – 49,9% peab laste kasvatamist küll pere asjaks, kuid riik peab kindlustama keskmise sissetuleku; 10,1 % küsitletutest arvab, et ühiskonna kohus on hoolitseda oma järelkasvu eest (Kandla, Ainsaar, Oras 2000). Ülaltoodust ilmneb, et on noorte ootused riigi ja ühiskonnapoolsetele abinõudele laste osas küllaltki suured.
        Millist abi ja kellelt seda oodatakse? Kõige suurem osa - 65% noortest arvab, et riik peab kindlasti tegelema eluaseme probleemidega, 35% abistama töökoha leidmisel, 34% sissetulekute kindlustamisel, 32 % laste arendamisel ja 17 % väikeste laste hoidmisel. Olulisuselt teisena oodatakse abi vanematelt. Eesti noore pere eelistatuim kodu on oma maja. Soovitavalt asuks ta olemasolevas hajaasustusega asumis, eelistatud on eriprojektiga uusehitis. Väga olulised on infrastruktuuri olemasolu ja kaugus koolist, samuti kaugus töökohast. Ideaalkodu valikul eesti pere peab oluliseks selle praktilisust ja loodussõbralikkust, märksõnadeks on “omaette, naabritest lahus, eraldi” (Kandla, Ainsaar, Oras 2000).
         Põhilise rahvastikupoliitilise vahendina on Eestis seni rakendatud eeskätt riiklikke peretoetusi ja kahel viimasel aastal ka vanemahüvitist, mis on ju sisuliselt ka rahaline toetus. Mitterahalised toetused (laste päevahoid, hoolekandeasutused jt) on rahalistest mitu korda väiksemad (Aasmäe, Luik, Masso jt. 2004). Alahindamata riiklike peretoetuste vajalikkust ja tähtsust, ei saa siiski väita, et nende toel oleks suudetud tõsta sündimus   taastetasandile, realiseerida kümned tuhanded edasilükatud sünnid ja jõuda positiivse loomuliku iibeni. Parimal juhul on saavutatud sündimuse edasine langus. Kuigi riigi rahalised kulutused perekondadele ja lastele moodustasid 2000.aastal umbes kaks miljardit krooni aastas, on 2000.a. andmeil leibkondade aitamiseks üksnes vaesuspiirini vaja täiendavalt kolm miljardit krooni (Leibkonna... 2001).
        Rahvastikupoliitika küsitelus küsiti riigiametnike ja õppejõudude arvamust - kas lastetoetuste ja dotatsioonidega on võimalik praegust demograafilist olukorda muuta? Jaatavalt vastas alla poole küsitletuist, eitavalt üks kolmandik, suur osa leidis, et toetused muudavad olukorda vaid mingil määral. Vastused andsid veelkord tunnistust, et üksnes toetustega demograafilist olukorda ei muuda. Sündimuse suurendamiseks on vaja turvalist elukeskkonda, stabiilsust ja kindlustunnet tuleviku suhtes, väärastunud väärtushinnangute muutmist, töökoha olemasolu ja veel palju tingimusi, sealhulgas lastetoetusi (Uibu 2003). Võtmesõnadeks jäävad turvatunne ja oma kodu.
 
TAUSTATRENDID MAAILMAS, KESKKONNASUUNDUMUSED JA LINNASTUMINE
    Euroopa juhtivaid futuriste Patrick Dixon, keda Wall Street Journal nimetas ka globaalsete muutuste guruks, oma raamatus Tulevikutarkus kirjeldab tulevikku pidevalt pöörleva kuuetahulise täringuna. Ei ole võimalik neid tahke – kiire, linnastunud, hõimustunud, universaalne, radikaalne ja eetiline – ühe pilguga haarata. Mõned neist on omavahel seotud, mõned paigutuvad vastaskülgedele. Kui ühest vaatepunktist on tulevikutäring kiire, linnastunud, ja universaalne, siis 180-kraadise pöörde puhul avaneb hõimustunud, radikaalne ja eetiline maailm (Dixon 2003).
     21. sajandi alguseks on selgunud mitmed keskkonnatrendid, mis kujundavad tsivilisatsiooni tulevikku. Maailma keskkonna- ja arenguülevaates State of the World 2000,  mille koostas Washingtonis tegutsev teadusasutus Worldwatch Institute, tuuakse neist esile seitse: rahvastiku kasv, kliima soojenemine, põhjaveevarude vähenemine, haritava maa pindala vähenemine, kalavarude ja metsamaa vähenemine ning taime- ja loomaliikide väljasuremine. Selle koostajad otsivad vastust küsimusele: kuidas kujundada ühiskonda ja majandustegevust nii, et see ei tekitaks pöördumatuid kahjustusi looduslikele süsteemidele maakeral (Brown, Flavin, French jt. 2003).
     Rahvastiku kasv võib veel järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Aastatel 1950-2000 suurenes maailma elanike arv 2,5-lt 6,1-le miljardile. Kuigi sündimus on viimasel ajal pea kogu maailmas langenud, näitavad arvutused, et arengumaade jätkuva panuse tõttu on aastal 2050 elanike arv kogunisti 8,9 miljardit (Brown, Flavin, French jt. 2003). Ülaltutvustatud futurist P. Dixon selgitab rahvastikukasvust tulenevaid tulevikuohte järgmiselt: ühelpool on paljude jõukate riikide vananev ja kahanev elanikkond ning teisal vaeseimate riikide noor ja kasvav elanikkond. Rahvastiku juurdekasvust kujuneb tuleviku peamine väljakutse, selle kõike olulisem ja valdavam iseärasus, mis sünnitab suuri pingeid, kui vaesemad riigid hakkavad laienema vananeva ja elatisvahendite osas sõltuvama elanikkonnaga rikkamate riikide arvel (Dixon 2003).
         Ühiskonna ja majanduse arenguga kaasneb linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine, seda väljendatakse mõistega linnastumine ehk urbaniseerumine, mis hõlmab ka muutusi rahvastiku paiknemises, kultuuris ja elulaadis. Ajaloolane Clive Ponting oma raamatus Maailma roheline ajalugu vaatleb inimkonna ajalugu keskkonna seisukohalt - kuidas loodus on mõjutanud tsivilisatsioonide teket ja langust. Suurlinnade käsitlemisel ta leiab nendel mitmed eelised: tavaliselt on need linnad kultuurilise tegevuse keskusteks ning pakuvad palju rohkem võimalusi kui maapiirkonnad. Siiski on suurlinnadega alati kaasnenud keskkonnaprobleemid ning viimase kahe sajandiga on need aina teravnenud. Suurtel aladel on maakeskkond hävitatud – põldude ja avatud maastiku asemele on rajatud elumajad, tehased, maanteed ja kaubanduskeskused. Kulutatakse palju energiat ja toormaterjali linnade ehitamiseks ja käigushoidmiseks, aga ka miljonite inimeste igapäevase töölesõitmise peale (Ponting 2002).
          Linliku elulaadi erinevusi külaelust on värvikalt analüüsinud Eestis hästi tuntud vene ühiskonnateadlane I.V. Bestužev-Lada. Tema sõnul külaühiskonnas olid lapsed vanematele oodatud abilisteks ja peale kõige muu ka sotsiaalmajanduslikuks hüveks. Vallalist mees ja naist hinnati teise sordi inimeseks, lastetu naine oli kui küürakas ja ühe lapsega naine oli kui puudega – võimetu sünnitama enamat. Linn köidab inimesi paljude uute võimalustega, aga linnal on ka musta augu efekt, mis ähvardab kogu inimkonda. Linnas ei ole laps enam abiline, vaid   vanemate elu komplitseeriv koorem. Põlvkondade vastuolud heidavad eakaid inimesi piinavasse üksindusse. Sellisele loomuvastasele olukorrale vastab inimene adekvaatselt: ta hakkab kaotama vajadust perekonna ja laste järele. Linnas on üksikul kergem elada ja keegi ei tunnista teda teisejärguliseks. Seepärast üha kasvav osa 20-30 aastastest noortest ütleb lahti perekonnaelust konkubinaadi – õiguslikult seadustamata kooselu või mis veelgi hullem – korratu seksuaalelu kasuks (Bestužev-Lada 2004). 
           Tööstusliku revolutsiooni ja linnastumisega kaasnevate saavutuste mõjul on kujunenud mõtteviis, et tee inimeste heaoluni kulgeb läbi looduskeskkonna kasutamise, muutmise ja parandamise. Oleme tunnistajaks, kuidas inimkond muudab keskkonda juba mõnekümne aastaga (kliimamuutused, radioaktiivne saastus, tööstusjäätmed õhus ja vees, looma- ja taimeliikide häving jne), ent inimese enda geneetika on jäänud praktiliselt muutmatuks ega suuda kohaneda kiirete keskkonnamuutustega. On ilmne, et inimene ei saa muuta loodust enda ümber lõpmatult, kahju tekitmata oma enese edasisele eksistentsile. Urbaniseerumisega kaasnev kaugenemine loodusest ja looduslähedasest eluviisist mõjutab negatiivselt nii üksikisikute kui ka rahvaste tervist, toob kaasa kehalise koormuse defitsiidi, mõjutab elukesksete väärtushinnangute omaksvõttu ja demograafilist käitumist.
 
REGIONAALPOLIITIKAST
 
        Eesti Vabariigil on pikaajalised traditsioonid territooriumi regionaalpoliitilisel kasutamisel. Riik sai pärandusena kaasa asukoha mõju arvestavad Vene tsaaririigi seadused ja arendas neid edasi. Tööhõive tagamiseks ja territooriumi ühtlasemaks kasutamiseks rajati rida asundusi. Üksikasjalisemalt on ajaloolisel kogemusel peatutud
käesoleva kogumiku ühes teises artiklis (Aasmäe 2005).
        Kaasaja ametliku regionaalpoliitika kohaselt asukohast tulenevad hüved jäetakse linnadele, mis sisuliselt on “linnriigid”. Asukoha hüve maksustamata jätmine suunab linnadesse töökohad ja sellega koos ka raha ja rahvastiku. Inimeste kuhjumisega seonduvad kulud (teede ja tänavate laiendamine, täiendav transport jne) ühelt poolt ning ääremaade ülalpidamisega seonduvad kulud teiselt poolt langevad kõigi maksumaksjate kanda. Kehtivad seadused ei kohtle võrdselt linna ja ääremaa elanikku.
Lähtudes meie sõjaeelsetest kogemustest saab püstitatud eesmärki – võrdväärsete töö- ja elutingimuste loomine üle riigi – täita siis, kui asukohast tulenevaid hüvesid maksustada. Laekuv raha tuleb kasutada halvemate tingimuste parendamiseks. Eelnevalt tuleb kokku leppida hindamise ja maksustamise objektides ning metoodikas.
        Asukoha väärtuste erinevusest tulenevad võrdväärse kohtlemise probleemid kerkisid kohe peale taasiseseisvumist ja eksisteerivad tänini.Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 1991. aasta määrusega “Vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse ja regionaalsete maksusoodustuste ning nende andmise korra kohta” (RT 1991, 10, 162) püüti probleeme lahendada tulumaksusoodustuste abil. Riigile laekuvast tulumaksust oli soodustus kuni 80%. Väidetavalt hakati soodustusi kuritarvitama. Ebaõnnestunud katse tagajärjeks oli ühelt poolt ülearu kiire linnastumine ja teiselt poolt maaelu hääbumine koos ääremaade laienemisega.
      Vabariigi Valitsuse 29.10.1993 määrusega nr 330 (RT I 1993, 69, 993) Riigi Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Amet. Järgnevalt kiitis Vabariigi Valitsus oma 13. moodustati detsembri 1994. aasta istungil heaks Regionaalarengu kontseptsiooni (RTL 1995, 44, lk 1504). Selle kohaselt olid riigi regionaalpoliitika eesmärgid: 1) kõigi piirkondade elanike turvalised elutingimused, sealhulgas võimalus saada tööd, esmatähtsaid teenuseid ning tervisele ohutu elukeskkond; 2) kõigi piirkondade majanduse arenguvõime; 3) rahvastiku ja asustuse arengu piirkondlik tasakaalustatus; 4) säästev areng; 5) riigi territoriaalne terviklikkus. Majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamine ning tasakaalustatud areng on üks peamisi prioriteete.
      Regionaalarengu kontseptsioon koosneb paraku vaid headest soovidest ja eesmärkidest. Eraldi majandusmehhanismi ja seda mehhanismi juhtivat maksude plokki sõjajärgsed kontseptsioonid enam ei sisalda. Majandusmehhanismi puudumine regionaalpoliitikas on tänaseks muudetud tavapäraseks. Nii pole majandusmehhanismi ka Vabariigi Valitsuse poolt 16. novembril 1999 heaks kiidetud Eesti Regionaalarengu Strateegias. Ka valmimisjärgus Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005-2015. a. ei sisalda majandusmehhanismi. Kogu lootus finantseerimisele lasub eelarvel ja EL sponsoritel.
     Kinnisvaramaksu külge haagitud regionaalmaks oli sõjaeelse Eesti regionaalpoliitika alus. Sellega täideti korraga kaks riigi territooriumi kasutamise eesmärki: 1) maksustati soodne asukoht ja 2) saadi raha ääremaade korrastamiseks (Aasmäe 2005).
 
OMANIKUSTAMINE - TÖÖTAJAD OMANIKUKS
 
     Üha enam otsivad rahvusvahelised organisatsioonid uusi võimalusi globaalsete probleemide lahendamiseks. Olulisemateks probleemideks on vaesuse süvenemine, tööpuudus ja kogu elanikkonna olulise osa madal elukvaliteet. Otsitakse uusi finantsilisi, intellektuaalseid ja organisatsioonilisi ressursse olukorra põhimõtteliseks parandamiseks. Tähelepanu väärib, et olulisteks lahendusteks peetakse ettevõtluse arendamist omanikustamise kaudu. Omanikustamine käesoleval juhul väljendab tööhõive ja finantsmudelit, mis annab töötajatele võimaluse omandada ettevõtte aktsiaid ilma neid ostmata ning osaleda otsuste vastuvõtmisel ning ettevõtte juhtimisel.
 
USA-s omavad 23,3 % töötajatest ettevõtete aktsiaid. Idee levib kiiresti ka Austraalias, kuid seni veel mitte laialdaselt Euroopas. Omanikustamise idee on viimastel aastatel taas laiemat kõlapinda omandamas, mille kohaselt on vajalik suurendada omanike ringi, kas suurettevõtete töötajate aktsiaomandamise teel või ühistuliste ettevõtlusvormide laiema levitamise kaudu.
 
Oluline roll omanikustamise idee levitamisel Euroopas on organisatsioonil European Federation of Employee Shareownership (EFES) Brüsselis. EFES eesmärk on olla katusorganisatsiooniks töötavatele omanikele (employee owners) ja teistele isikutele, firmadele, ekspertidele ja organisatsioonidele, kes on huvitatud omanikustamise edasi-arendamisest ja osalemisest Euroopas. EFES eesmärgiks on olla keskuseks, mis jagab informatsiooni, korraldab kokkusaamisi, koolitab, annab nõu ja teenindab oma liikmeid. EFES on tunnustatud Euroopa Komisjoni poolt kui European Business Representative Organization. Hiljutine uuring näitas, et EFES esindab 117 500 ettevõtet 6 750 000 töötajaga Euroopa Liidus, kaasa arvatud liitunud EL liikmed.
 
EFES organisatsioon toetab omanikustamise idee levikut ning taotleb antud probleemidega tegelevate organite moodustamist kohtadel ja vastava seadusandluse kehtestamist Euroopa Liidu maades. Oluline on moodustada ka Eestis vastav organisatsioon, mis aitaks luua tingimused omanikustamise ideel põhinevatele ettevõtlusvormide arendamiseks ja tegeleda teavitustööga.
 
Omanikustamise ideel tegutsevate ettevõtete juurutamiseks on Eestis tingimused olemas, oluline on seejuures riigipoolne heakskiit ning tugiorganisatsioon, mis tegeleb teavitustöö ja nõustamisega. Omanikustamise põhimõtet on kergem juurutada väike- ja keskmistes ettevõtetes. Maailmapraktika on näidanud, et omanikustamise ideel toimivas ettevõttes on töötajad pühendunumad ning ettevõte edukam. Firma osade omandamine annab töötajale algkapitali ning suurema kindlustunde. Viimane on aga üheks olulisemaks puudujäägiks meie kiiresti muutuvas ja arenevas ühiskonnas. Omanikustamist käsitletakse ERARE olulise hoovana ja selle järkjärguline rakendamine võiks huvitatud asjaosaliste osavõtul alata kõige lähemal ajal.
 
 
EESTI RAHVASTIKUTAASTE REGIONAALPROGRAMMI ERARE PÕHISEISUKOHAD
 
      ERARE võtmesõnaks on maakodu. Maakodu on täna bioloogilises mõttes parim kasvuruum lastele, oluline on kujundada see optimaalseks ka vaimses, sotsiaalses, hariduslikus ja majanduslikus mõttes vastavalt uue aastasaja võimalustele. ERARE taotleb selle mõtteviisi realiseerimist varem end õigustanud majandusmehhanismide kaudu.
     Eesti vajab edasikestmiseks hea tervise, algatusvõime, omaniku- ja peremehementaliteediga tööoskajaid inimesi, kes väärtustavad perekonda ja austavad oma maad. Kui lapse arenguruumiks on linnakorter, sillutis ja hoovid,   on nad lahutatud vanemate töisest tegevusest ja ei kujune ühist tööprotsessi oskuste ja elukogemuse üleandmiseks põlvkondade vahel. Raske on siis elimineerida negatiivseid tänavamõjusid. Spordiväljakud ei asenda kehalist tööd.
       Seevastu looduslik maakodu pakub lastele vaimseks ja kehaliseks arenguks piisava tegevusvälja. Siin omandatakse elutarkused mängides ja vanemaid jäljendades, siin kujuneb kergemini terviklik maailmakäsitlus. Rahva jätkusuutlikkuse nimel osutub vajalikuks teha tagasipööre mõistete kodu, perekond, töö ja loodus taasühitamiseks täna ja tulevikus. Võiks väljendada nii: Eesti tulevikuvanker on nelja rattaga. Ja ratasteks on needsamad kodu, perekond, töö ja loodus. Nende kokkukuuluvus on meid toonud siiani läbi aastatuhandete. Liiga palju on täna käigus kahe- ja kolmerattalisi sõidukeid – on kodu, perekond, töö, aga loodust ei ole. Või: korter on, aga kodu ei ole; või kodu on, töö on, loodus on, aga perekond on lõhki jne.            
        Võidakse ette heita, kas usk, haridus ja eetika on unustatud, miks neid ei rõhutata! Ei ole unustatud – just need kolm on tulevikuvankri telgedeks, mis rattaid koos hoiavad.           
        Maaelu ja maakodu tähtsustamine ei ole originaalne, kuid ometi on see veelkordselt põhjendatud nii aastatuhandete kogemustega kui tänapäeva kõrgtehnoloogiliste võimalustega. Linnastumine on objektiivne protsess, mis toimib paratamatult. Küsimus on linnastumise mõistlikus tasakaalustamises ökoloogilise maaeluga, et võimalikult suur osa elanikkonnast elaks ja töötaks looduslähedastes tingimustes, et riigi ja omavalitsuste abi oleks tagatud nendele noortele, kes soovivad luua oma lastele parima elukeskkonna. Linnadevälise kultuur- ja loodusliku maa bioloogilise potentsiaali säilitamine ning korrashoid on hädavajalik linnade enese konkurentsivõime ja elatustaseme edasiseks hoidmiseks. Vastasel juhul linnu ümbritsevad põllud ja metsad saastatakse ja rüüstatakse. Linnade varustamine puhta vee, toidu ja õhuga halveneb, see langetab omakorda elukvaliteeti.
         Alljärgnevalt on konspektiivselt esitatud ERARE määratlus, eesmärgid, õigustatud subjektid, käivitamine, kestus, visioonid maakodust ja programmi rahastamisallikad. Enamasti on tegemist soovituslike seisukohtadega, mis vajavad viimistlemist pilootprojektide praktikas ja rakendusuuringute kaudu.
          ERARE definitsioon: Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogramm on kodanike omaalgatusele tuginev ning riiklikult ja omavalitsuste poolt toetatav meetmete siduskogum asumite arendamiseks, rahvastiku kvaliteedi parandamiseks, iibe suurendamiseks ja majandustegevuse edendamiseks Eesti maapiirkondades. Nimetatud definitsioon seab esikohale noore pere omaalgatuse ja omaosaluse, sest just nende kaudu kujuneb peremehe- ja omanikumentaliteet. Riigi ja omavalitsuse materiaalne abi on oluline, sageli otsustava tähtsusega.
         ERARE eesmärgid: 1.asumite arendus, rahvastiku iibe suurendamine ja majanduse eden­da­mine maapiirkondades; 2. linnastumisprotsessi tasakaalustamine; 3. töise, looduslähedase ja tervisliku kasvukeskkonna loomine lastele; 4. põhikoolituse soodustamine kodu- ja looduslähedases keskkonnas; 5. elu- ja töötingimuste võimaldamine erinevatele põlvkondadele ühises kodus; 6. ÜRO ja Euroopa Liidu poolt regionaalarengut, ühistulist tegevust, vaesustumise leevendamist ja töötajate omanikustamist puudutavate initsiatiivide käsitlemine.
      ERARE maakodude rajamise õigustatud subjektid, käivitamine ja kestus:
 -   Maakodu õigustatud subjektideks on kuni 35 aasta vanuste noorte pered, kes on Eesti kodanikud ja soovivad taotleda maad maakodu rajamiseks soodustingimustel selleks ettenähtud kohtades Eestis. Maa saamist võimaldatakse ka nendele noortele perekondadele, kelle netosissetulek ei võimalda saada laenu kodu rajamiseks kommertspankadelt.
- Perekonnad, kes soovivad maad maakodu rajamiseks soodustingimustel ja vastavad eeltoodud tingimustele, esitavad vastavale Vallavalitsusele vormikohase avalduse, milles põhjendatakse soovi rajada maakodu nimetatud valda ja selgitatakse võimalusi maakodu rajamiseks, seal elamiseks ja töötamiseks.
 -    Maakodude rajamisel kavandatakse igale perele kuni 2 ha maa kasutusvaldusesse andmine. Maakodu soodustingimustel rajanud ja seal elavatel peredel on õigus taotleda nimetatud maatükk omandisse peale 7 aasta möödumist maatüki kasutusvaldusesse saamise kuupäevast.  
 -   Maakodude rajamise esimesel etapil alustatakse pilootprojektide koostamist 2-3 vallas, kusjuures vähemalt 10 perele taotletakse subsideeringuid (igale perele 100 000 EEK) maakodu rajamise alustamiseks.
 -    ERARE elluviimine eeldab maakodude rajamiseks vajaliku maa reserveerimist valdades. Selleks nähakse ette maareformi seaduse muudatusega reservmaafondi moodustamine. Kuni 100 000 maakodu rajamiseks on vajalik ligikaudu 200 000 hektarit peamiselt ”vaba” maad.   Loomulikult ei kavandata neid eesmärke täita mõne aastaga ja ERARE ongi planeeritud realiseerimiseks kahe inimpõlve - 50 aasta jooksul. Täna on oluline sobivate reservmaatükkide õigeaegne jätmine munitsipaalmaaks ja maakodude rajamiseks. 
Visioonid ERARE maakodust:
 -    Maakodu on ette nähtud laste, täiskasvanute ja vanurite kõigi kehaliste ja vaimsete võimete ja vajaduste väljaarendamiseks, nende sihipäraseks rakendamiseks ja rahuldamiseks ning inimväärse elu võimaldamiseks 3...6 inimesele.    Maakodu asub omaette, bioloogiliselt balansseeritud funktsiooniga elamiskõlblikul maal. Maakodud ei ole juhuslikult looduskeskkonda laialipillatud eravaldused, vaid omavad vajalikku infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri. Nad kujutavad endast avarate aedlinnakute, maa-asulate ja hajaasustuse teaduslikult põhjendatud hübriidsüsteemi. Maakodud ei välista pereliikmete töötamist linnades või tööstuses väljaspool oma kodu, kuid loob eelduse kodus töötamiseks ja omakasvatatud (või teatud-tuntud naabri poolt kasvatatud) toidu tootmiseks.
 - Arvesse võttes mitmesuguseid mõjureid (finantsressursside piiratus, metsa juurdeostu võimalus, harjumus praeguste väikeste elamumaadega jt.) on autorid  ERARE maakodu pindala arvestusliku suurusena aktsepteerinud kuni 2 ha, millest osa võib moodustada mets. Kuivõrd maakasutus jääb nii või teisiti  pere enda otsustada, on ka elamu-aia, toidupõllu, energiapõllu ja keskkonna kompensatsiooniala   sihipärane kasutamine mõistagi tänapäeval soovituslik ja muutub vastavalt olukorrale. Tarvis on tagada peredele privaatsus ja lastele avar tegevusmaa, mis näiteks, Tallinna väikeelamute piirkondades paraku puudub.   
 -   ERARE maakodusid võib liita olemasolevatesse asulatesse mõnekaupa või rajada eraldi, aga asustuse puudumisel ja vastuvõetavate looduslike tingimuste puhul on otstarbekas rajada maakodud üksteise naabrusse kobarküla kujul. See hõlbustab kommunikatsioonide ehitust, võimaldab ühistegevust, kergendab üleskerkivate probleemide ühist lahendamist. On võimalik kasutada kohalikku ehitusmaterjali, energiaallikaid ja tööjõudu. Kobarküla koosseisus on otstarbekas lahendada naturaalse ja värske, ilma transpordikahjustusteta, ilma keemiliste lisanditeta joogipiima ja munade tootmine ainult külale vajalikus mahus. 
 - Kodu võib olla tootmisüksus ja ta võib muutuda vaid pelgalt tarbimisüksuseks. Minevikus oli kodu paik, kus eluks vajalik tuli ise teha või kasvatada. Kodude moodsa majapidamistehnika algne mõte oli saavutada vabadus kurnavatest rasketest töödest. Ent samas hääbub suutlikkus keha ja meeli kasutada millegi muu kui tarbimise jaoks. Kui tootmine ja loomine liitis inimesi omavahel, siis tarbimine lahutab – ja muudab seega komplitseerituks ka suhted. ERARE maakodude rajamine aitab meil vähemalt osaliselt taastada kodu kui tootmisüksus koos kõigi sellest tulevate hüvedega. ERARE maakodu on ühtlasi stardipositsiooniks ja vahelüliks elatustalude asutamisel.
ERARE v&


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat