Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Helista või jaaniööl!


  Piltidel: Ohukotsu külas Raplamaal elavad Voore talli värviküllased kaunitarid. Varbola linnuse taga asuva lõputu tasandiku südames peituva talli sugutäkk Apollo (legendaarsete Aku ja Aabrami poeg) on praegu Vidrikel Maarika Vahteri juures. Tema tänavused varsad Ohukotsus on Voore Ambra, Ahara, Adella ja Aapos. Osta saab sealt Märjamaa vallast Roosi tütre Abeelia ning Anakee poja Admirali, kes on tõeline hõbeunelm. Sellest tallist pärit Rioolast räägime järgmises loos.

Õigusabi-teemaline jutt aga on mitmes mõttes hobuinimeste teenistuses. Esiteks on meilgi vaja 24/7 juriidilist nõuannet - teiseks on jurist Tõnu Tuppits hobuarst Ulrikale meeldivalt lähedal seisev isik. 

*

Telefoni- ja e-maili teel tegutsev Eesti Õigusbüroo töötab ka jaanipäeval ja kõigil teistel pühadel, mil muud kontorid on kinni - ning palkab uusi töötajaid.

 

1915 ei ole siinkohal aastaarv. See on telefoni lühinumber, millele helistades saab iga inimene 24/7 juriidilist nõu ja abi – nagu ka koduleheküljelt www.eo.ee. Sellise online-õigusteenuse idee tekkis ärijuhataja Artur Fjodorovil. Kaasaegsetel sidevahenditel põhineva õigusabi tekkimisel Eesti avalikule turuplatsile ägestusid juriidilised lipulaevad üsna tõsiselt: Kes garanteerib, et telefoni või neti-ühenduse teises otsas pole asjaarmastajast tädi, kes venitab kõnet ja kasseerib lepingulist tasu ebaprofessionaalse susserdamise eest? Kuidas telefoniteel klienti kohtus esindada? Kuidas tohib püha juura-pirukat nii lihtsal ja ilusal moel ümber jagama tulla?

Nüüdseks on kuuajalise töötamise käigus selgunud, et ainus tõeline, mitte uudsusest ehmunute tekitatud pseudo-probleem on nõuandeliini ja netikülje ootamatult suur populaarsus. Helistatakse ja kirjutatakse nii palju, et praegu Eesti Õigusbüroos tööl olevale mitmele kümnele juristile palgatakse lisa. Arvukalt. Seinast seina küsimused koondamistest korterist välja tõstmisteni, lepingurikkumistest kuni alimentidest hoidumiseni saabuvad Virust Võruni.

Eesti Õigusbüroo üks võtmeisikuid Tõnu Tuppits selgitab: “Meie juristid on pärit ja asuvad kõige erinevamates Eesti paikades – ei midagi Tallinna-Tartu-keskset. Küsimused võivad olla sellised, et näiteks inimene on saanud riigiasutuse – mõne ametkonna või PRIA kirja, millest ta lihtsalt aru ei saa. Loeme kirja koos.  Või on mingi lepingu tähtaeg esmaspäeval lõppemas – ja inimene tahab reede õhtul kuulda, mis sellest järgneb. Loeme koos lepingut.

Mina kutsuksin sellele – ootamatult menukaks osutunud tööle – selliseid juriste, kes eelistavad kodus töötada. Ja kodu asub näiteks Alutaguse metsade taga või Vilsandi lambakadakate vahel. On ju palju selliseid inimesi, kes eelistavad elada kusagil mujal kui suurlinnas – ja teha erialast tööd. Jurist saab kus-iganes, kus on mobiililevi ja internetiühendus, kasvõi mesilaste pidamise kõrvalt oma kõrgkoolidiplomit õigustada. Kui inimesel on ajutine või püsiv liikumisprobleem – puue või trauma või põhjused, miks ta kodust välja liikuda ei saa või ei taha, on võimalik kodus telefonitisi-meilitsi erialatööd teha.”

Praegusel hetkel on tööl paarkümmend  Tartu Ülikooli või muu riiklikult tunnustatud kõrgkooli diplomiga ning praktilise kogemusega juristi – nad kõik tutvustavad ennast kliendile nimepidi siis, kui kõne või kirjavahetus algab. Tuppits julgustab praegusest rohkemgi erakõrgkoolide diplomiga juriste tööle tulema.

Vastatakse neil kellaaegadel, mil keegi parasjagu vastata saab. Mis tähendab, et see amet sobib kasvõi väikese lapsega kodus olevale juristiharidusega emale, kes tahab aegajalt täislauseid moodustada ja end intellektuaalselt järje peal hoida. Siis, kui laps magab või vanaema tahab maimukesega tegelda, võib ema telefonis kuulata, millise probleemiga inimesed abi vajavad – juba muret kuulates leiab spetsialist seadustikest-ametkondadest vajaliku info, nii et sageli on juba mõneminutilise kõne lõppedes vastus käes.

Tuppitsa sõnul leitakse kahel kolmandikul juhtudest lahendus telefonitsi, üks kolmandik kliente saab vastuse pärast seda, kui jurist on konsultantidega vestelnud, analüüsinud ja teadmisi täiendanud. Või vaadanud andmepanka, kuhu lihtinimene vaadata ei oska või ei saa. Mis toimub naaberkrundiga – kui kaugel on seal detailplaneering, ost-müük või arendus? Juristid saavad selle mõnikord nii kiiresti teada, et kõne ei kestagi kauem kui esimese, tasuta minuti.

“Nõuanne võib olla nii ühe lause kui kümne lehekülje pikkune. Eks klient saab oma raha eest reaalse asja igal juhul. See reaalne asi võib olla näiteks ka vigade vältimine või kohtuprotsessi ära hoidmine. Õigusabi lipulaevad ei pruugi muretseda selle pärast, telefoni ega kirjateel ei saa klienti kohtus esindada. Tänu aegsasti antud nõule jäävad kohtuprotsessid olemata. Mis kellegi palka teatavasti olematuks ei tee – kohtuametnikel on ju kuupalk,” rahustab Tuppits töö ja teenistuse pärast muretsevaid kolleege ja konkurente. “Teeme kolleegidega koostööd. Kuna kaasaegsete vahenditega õigusabi on nii kiiresti ja igal ajal kättesaadav, saavad nõu ka need, kes muidu juristi poole ei pöörduks. Kes häbeneksid. Kes ei julgeks. Ja ka seadusega pahuksisse sattunud inimeste olukorda saame leevendada. Kui keegi, kes on napsisena autot juhtides kiirust ületanud ja sõidab nüüd politseiauto tagaistmel oma saatusele vastu, saame nõu anda, kuidas enda keeratud käkki mitte veel suuremaks kergitada.

On olukordi, kus lobisemine ja semutsemine teeb eksinu asja veel hullemaks. Parem siis helistada meile – ja lobiseda nii, et kahju asemel tuleks kasu.

Kõigile on parem, kui tühje ja eos ikaldunud kohtuprotsesse pole. See parandab ühiskonna üldist hingeseisundit. Esimene töökuu on näidanud, et reklaamid, mida me Eesti Õigusbüroo tegevuse alguseks  klientidele teavituseks massimeediasse oleme paisanud, on osutunud prohvetlikeks. Vanainimesed, kellelt on korter välja petetud, seadusvastaselt vallandatud töövõtjad, lepingut võõriti lugenud kergeusklikud, juriidilise sõnastuse lugemisega kimpu jäänud – kõik sellised inimesed, kellest meie tootetutvustus jutustas, meile iga päev just helistavad ja kirjutavadki. Et iga helistaja võimalikult kohe liinile pääseks ja igale kirjale kiire professionaalne vastus tuleks – selleks vajame veel ja veel igas eas ja erinevate kõrgkoolide haridusega juriste, kes võivad tööd teha nii Abrukal kui Haanjamaal.”

Eesti Õigusbüroo on valmis äärmuslikeks väljakutseteks.

Poolteist kuud tegutsenud telefoni- ja e-posti vahendusel töötav õigusabi online-teenistus on paarikümnele juristile üle ootustegi palju tööd andnud seoses sellega, et sedalaadi juriidilisel nõustamisel on olemas hulk omadusi, mida silmast silma kohtumisele minek juristi kabinetti ei võimalda. Tänu totaalsele kättesaadavusele annab sedalaadi õigus-teenus samas ka ülevaate meie ühiskonnas toimuvast. Nõu küsivad paljud need, kes vastuvõtule ei läheks – ja nii see läbilõige üsna adekvaatne saabki.

Eesti Õigusbüroo võtmefiguure Vahur Glaase arutleb: “See, et 1915 vastab kogu aeg ja kohe – nagu ka e-kirjade teel küsitav-jagatav teenus – muudab niisuguse nõustamis-lahenduse piiritult kiireks ja kättesaadavaks. Kliendi jaoks on kaudsed kasud sees lisaks ajakulust pääsemisele ka selles mõttes, et ei pea mingil konkreetsel ajal kingi viksima ja juristi juurde minema – ei pea sõidu peale kulutama ega parkimiskohta otsima ja maksma.

Veel enam: kohe küsitav nõuanne hoiab ära kahetsusväärsed vead ja päästab elusid. Just! Ka kõige kärsitumad rabistajad õpivad üsna rõõmustaval kombel enne lepingutele alla kirjutamist neid koos juristiga lugema. Ja tänu taevale! Väga suur protsent meile esitatavatest küsimustest ongi õnneks nõu küsimine enne lepingule alla kirjutamist.”

Glaase selgitab, et meil oli mäletatavasti hiljuti selline joovastav periood, mil tundus, et kõik läheb nagunii  järjest ja ainult paremaks – mis tähtsust on nende lepingute nüanssidel, millele alla kirjutame, palk nagunii tõuseb, suutlikkus suureneb ja haare laieneb, ärme raiska aega pisikeses kirjas lepinguridade lugemise peale. Nüüd, kui palgad on vähenenud või suisa kadunud ning inimesed püüavad mingilgi moel olukorrast välja tulla vaatamata sellele, et ei lugenud kõiki lepingu pisikeses kirjas suuri asju, aitavad õigusbüroo juristid ühest küljest juba tehtud prohmakatest eluga välja tulla.

Iga päev räägitakse telefonis või e-kirjades, kuidas minna silmast-silma läbirääkimistele, et nõudliku osapoolega siiski mingitele kokkulepetele jõuda. Sest keegi ei taha tegelikult teise inimese hävingut. See poleks ju kasulik ka. Samal ajal aga õpetatakse praeguse perioodi inimesi lepinguid lugema. Kuidas heitlike aegade käes õhku tekkivat giljotiini vältida.

“Nagu ise arvata võite, on iga päev päevakorras ka lootusetuks muutunud laenude tagatisvara endale hoidmine. Meie paarkümmend juristi peavad pidevalt klientidega ja konsultantidega aru, kas on mingitki võimalust garantii-korterit endale päästa, lepinguid muuta, lahendusi leida. Me teame, et pank ei ole vanaema, keda õnnestub pisaratega ära moosida – aga midagi saab teha eranditult alati,” julgustab Glaase. “Kodu kaotamise oht ajab inimesed meie kogemuste põhjal ka kõige suuremasse ahastusse. Kui inimene on pangalt teate saanud, et nüüd tullakse tagatis-kinnisvara kallale, paki oma potilill ja seinakell, satub nii mõnigi isik afekti. Laste õnneliku lapsepõlve hävimise tõttu, oma kodu kaotuse pärast.

Peab ütlema, et mõnel juhul võib juba praeguseks olla meie juristide abiga mõni elu päästetud. Ahastav inimene on sageli saanud meilt kaks teenust ühe hinnaga – kõigepealt räägib end tühjaks, siis saab asjalikku professionaalset nõu ka veel.”

Juristihärra arutleb, et ehkki nende büroo juristidel pole reeglina psühholoogi haridust, on inimlikku tarkust, elukogemust ja hingesoojust nii palju ikka, et ära kuulata, rahustada ja lohutada. Mis peamine – konstruktiivselt lohutada. Seega on üsna kindlalt ära hoitud ugriliku enesetapulaine tõusu. Kes on spetsialistile helistanud – see reeglina enam end paelatama ja gaasitama ei hakka.

Kui suitsiidi-statistikasse on juristid elusid päästes ilmselgelt sekkunud, siis abielulahutuste statistikat pole õnnestunud seni väärata. Iga teine Eestis sõlmitud abielu lahutatakse endiselt. Lisaks lähevad laiali mitteametlikud kooselud. Purunevad samasooliste inimeste liidud. Ja just abielulahutusega seonduvad kõned-kirjad ongi kõige suurema töömassi moodustav teematuumik.

“Kas see, mis oli mul enne abielu, jääb mulle ka pärast seda, kui armastus otsas? Milline osa ühisest varast mulle jääb?” loetleb Glaase, mida kõige suurem hulk nõu küsijatest regulaarselt ja massiliselt Õigusbüroolt küsib. “Abielulepingutega seonduv meenutab paljuski pankadega sõlmitud lepingute tendentse – ka abiellumise eelseid lepinguid õpetame õigesti sõlmima ja läbi lugema enne, kui need allkirjastatakse. Täpselt sama moodi, nagu palk võib kahaneda ja laen pooma hakata, võib ka esimese kiresööstu möödudes selguda, et abielus ollakse hoopis teistsuguse inimesega kui tundus – ja see teine tüüp pole sugugi hooliv, helde ega meeldiv. Niisuguse teadasaamise eest oleks kaitsnud leping. Armunud inimene ise pole väga arukas. Aga jurist on iga ilmaga ja igal kellaajal neutraalselt professionaalne.”

Vahur Glaase ütleb, et kahtlemata on jurist ka inimene. Ja seetõttu on esimeste töökuude jooksul kujunenud mitmetel helistajatel-kirjutajatel oma lemmik-jurist, kellega asju arutada.

“Me ei välista ka isiklikku kohtumist, kui vaja. Ja meil on mitmeid pädevaid spetsialiste, kes on suutelised klienti kohtus esindama. Aga me ei pretendeeri sellele. Meie prioriteet on kohtuprotsesse ennetav nõustamine,” kinnitab Glaase, et kellegagi ülearu konkureerida ei kavatseta. “Meie kaardiväes on isikuid nii politsei kui kohtu struktuuridest. See on kasvõi sellepärast äärmiselt teretulnud, et politsei ja kohtu kogemusega nõustajad saavad abiks ja toeks olla ka päris ekstreemsetel puhkudel.”

Oletame, et inimene on afektiseisundis mõrva sooritanud – või kambamentaliteedile alludes korteri- või putkaröövis osalenud. Tuleb mõistus koju – ja ta saab aru, mis temaga on juhtunud. Ja ta tahab teada, mis nüüd edasi juhtuma hakkab. Siis ongi politsei ja kohtu ametnikud 1915 teisel poolel vastamas, kuidas hullu seisu mitte veel hullemaks teha. Nagu väitis möödunud nädalal Eesti Õigusbüroo teine esimene mees Tõnu Tuppits, saabuvad sedalaadi kõned enamasti liiklusest – politseiauto tagaistmelt: tegin napsisena avarii, jäin seitsmes kord kiiruse ületamisega vahele, appi!

“Otse loomulikult me ei oota ega looda seda, et verivärske mõrvar helistab – tehtud! Aga kui selline eluline seis tekib, on meil targu olemas inimesed, kes vastavad ja nõustavad, nii et kuritöö ei kasvaks laviiniks,” kinnitab Glaase. “Kui me siin 1915 või Eo.ee teises otsas võiksime saatusega tingida, siis paluks eelkõige selliseid kõnesid ja kirju, mis tahavad lepinguga üksikasjalikuks tutvumiseks abi, et mitte alla kirjutada paberile, mis paneb ennast, abikaasat või sms-laenu andjat hädaga ära tapma. Saatusega saab tingida sel määral, et tuleb end varustada parimate teadmistega. Ja kuna iga inimene ei saa olla vilunud tegija igal alal, pöördugemgi abiliste poole. Ühiskondlik tööjaotus õigustab end siinkohal vägagi.”

Eesti Õigusbüroo juristidelt võib põhjendatult küsida: kas Eesti inimesed hoolivad ainult ja nii tohutult varandusest ja rahast, et mure mammona pärast paneb nad massiliselt juristide poole pöörduma. Glaase ja Tuppits arutlevad vastuseks, et pangalaenu tagatis-kinnisvara või abikaasade ühis- ja lahusvara pole siiski pelk varandus, mille otsas istumine meie inimesed õnnelikuks teeb ja millest ilma jäämine nad ahastama ajab. Tegelikult on kõne all inimeste kodud. Nõuande-online’i esimene tööperiood on otsekui suurendusklaasi alla asetatud läbilõige ühiskonnast, näidanud: oleme ülimalt kodukeskne, pere kindlustamist pühaks  pidav rahvas. Värsked kogemused näitavad: teadlik ja tundlik eestlane vajab just praegustes raha-vapetes nõuandeid-teenuseid-eksperte, kelle abiga kindlustada oma lastele kodu kui kindlus.

Lisaks pidevale-kiirele-mugavale juriidilisele nõuandeteenusele on Eesti metsade vahele peitunud muidki rõõmustavaid tegevusalasid. Näiteks parkalitöökoda. Oleme siin Horsemarketi sõpruskonnaga arutanud, iks Eestis nii napilt nahku pargitakse - jahimehed ei viitsi rebaste-kährikute arvukust piirata, sest nahkasid pole kuhugi panna. Ometi võiksid meie inimesed kanda omamaiste metsloomade nahkadest kasukaid-kotte-kingi - sest nende loomade arvukust on piirata vaja nagunii. Parkalitöökoda peitub paksus metsas Varbola ja Vaimõisa vahel. Üles leiavad vaid need, kes teavad - ekstreem-rohelised õnneks mitte. Mis puutub radikaal-loomakaitsjatesse, siis jääb imestada, et nad pole külge läinud metskitse ja hirve nahast trumme valmistavatele shamaanidele või nüüdis-viikingitele, kes naturaalnahast hamedes-mokassiinides rollielu elavad. Õnneks.

Ja kui metsarüpes tööd tegevad parkalid loomakaitsjatega kimpu jäävad, saavad nad igal ajal abi juristidelt, kes oma on-line teenust samuti metsarüpest igal ajal välja jagavad. Vahvad lahendused.


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat