Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Indiaani mõisnik


 See kempsik on enne vigursaetud puitskulptuuride raamatut juba ka raamatus olnud - Madis Jürgeni vetsuraamatus. Kati raamatus sisaldub too kemmergiine koos oma peremehega järgnevas peatükis:

 

Eedeniaednik Kivisaar – õrn nahkmees

 

Sellist elu ja ruumi te endale tahaksite.

Teil on mitu hektarit isamaist parimat krunti, kus vahelduvad kõik võimalikud Eestimaa vormipaljusused. Paepank. Pehmemad künkad. Salapärased lohud täis sammaldunud maakive. Võimsad põlispuud. Jõe ürgorg, mille kaldad moodustavad päris massiivseid mägesid. Püstkoda ja riituseplats üle jõe. Paar õdusat palkmaja ja tööplats, grillikoda ja unikaalne kemps puutüve sees. Tuhandeid liike puid ja põõsaid. Erinevatest kividest laotud figuraalkompositsioonid, mis meenutavad seda, kuidas asetuvad gravitatsioonijõudu nii trotsides kui ületades palju tonne kaaluvad kivid Zimbabwes Domboshawas – või Stone Henge’is. Müstilise liikide ja vormide paljususe vahel puidust skulptuurid ja vanavara – näiliselt napilt ja nipetnäpet. Sest sulandub maastikku. Tegelikult on kõike ohtrasti. Ruumi ja detaile. Väge ja vibratsioone.

On vaid mõned agad. Esiteks tuleb see kõik luua. Ehitada, istutada, voolida, saagida, püstitada, balanssi viia. Igas mõttes. Teiseks tuleb sellises keskkonnas igal aastaajal vastu pidada. Kolmandaks tuleb ääremaises eraldatuses, romantilises iseolemises ja müstilises ise-loodud-eksootikas elatist teenida.

Hallan Kivisaar on selle kõigega hakkama saanud.

Tema on selle kõik loonud. Looja abiga. Ta on ehitanud palkmajad, mis jätavad mulje, otsekui oleksid seal sajandeid seisnud. Ta on istutanud need tuhatkond liiki. Ladunud kiviktaimlad ja kiviskulptuurid. Vigursaaginud skulptuurid – ja maitsekateks kompositsioonideks seadnud. Ehitanud püstkoja ja sisse seadnud riituseplatsi.

*

*

*

Tema tilluke tare on õigupoolest üleni üks altar. Keset onni on kamin, milles põlev tuli resoneerib indiaanimuusikaga. See ketrab Hallani aegruumis oma vibratsiooni pidevalt – eriti meeldivad talle kaks, tule ja vee loits. Kui mõni kuju tahab talvel sündida, nokitseb meister teda kamina ees. Loomulikult mitte saega – siis ikka väiksemate-väiksemate relvadega, mis võimaldavad luues mediteerida ja palvetada. Ümber kamina kui kodu südame on tähekaardid – Hallan on analoogselt Käru maffia ristiisaga pidevalt taevalaotusega silmsidemes – ja trummid-nahad-tootemid. Kogu vähenõudlikus ja kasinas onnis valitseb discovery-stiil. Käsil on pikk ja pidev iseenese avastamise retk.

Hallan, kes eelistab igal võimalusel ringi liikuda tsikliga, kannab igas olukorras musta nahka. Motomehe varvastest-lõuani ehe kate on otsekui kaitse igaks elujuhtumiks. Tume. Nagu muudki ta eelistused – must kohv, tume šokolaad, tume õlu.

Aga süda on Hallanil hele. Nagu vahukoor, sefiir ja pilved. Seda näitavad tema voolavate vormidega malbed ja graatsilised puukujud. Enam kui teised meiemaised vigursaagijad, armastab ta puidu mustrite mängu figuuril – saarepuul on see eriti dekoratiivne. Ning kuna tema taiesed on nii ütlemata vooljad ja graatsilised, lisab ta neile väge ja tuge nahkade ja metalli, nööride ja klaasiga.

Paradoksaalsel kombel ei saa ta kaht ilmaruumi ühendada. Tema tendropark kivide ja puidu, metalli ja klaasi rütmidega eeldab vaikust, rahu ja eraklust. Samas võiks nii unikaalne maastik ja kujundus olla vaatamisväärsus. See võiks ühilduda paari kilomeetri kaugusel asuva Palmse mõisaga, tuua külastajate piletiraha. Hallan saaks korraldada aednikele koolitusi, pidada taimesõprade-iluaednike laagreid…

Paralleelmaailm - Rakvere mehest üleaedse villa, mille ümber elavad... kes?

... õnneks need, kes ühendavad ka hurmava Hallani meie keskkonnaga :)

*

Tegelikult on see kõik tema eluloos juba ära olnud. Tal oli praegusel muinasmaal varem ka puukool – ainult et see sattus muinasmaa enesega vastuollu. Krahv Kivisaar teab nüüdseks oma kogemustest, et oma olemist, rütme ja loomingut ei saa olla, kui igal kellaajal võidakse sisse marssida, et küsida istikut või puude lõikamise alast nõu. See täksib välja auklikuks ning sealt ei tule enam seda, mida praeguse erakluse puhul Kõigevägevam Hallanist voolata laseb. Indiaani ja ürg-eesti, valguse ja pimeduse, nahkne-takune-kivine-puine discovery läbi iseenese olemuse oma loodud maastikul.

Praegu piirdub Hallani suhtlemine sellega, et ta käib teiste aedasid kujundamas, keerukalt asetsevaid puid langetamas – jajah, see peibutav-pelutav sõna “arboristika”.

Vaatamata endasse tõmbunud vaikelule on Palmse-tagune imedemaa ikkagi isemoodi tõmbsoon. Hallani ringkonna moodustavad eduinimesed, kelle suvekodud ümber tema tendropargi asuvad. Ta on neile spirituaalne partner ja naabrivalve ühtaegu. Teisalt teavad metsamehed talle eriti maitsvat materjali tuua – kui raietöödel mõni eriti šeff puu saab maha võetud, ei aeta seda koormasse ega masstootmisse, vaid tuuakse Hallanile. Mees, loo Kunsti!

Ja mees loob.

Loomise vallandas esimene puitskulptuur, mille ta ostis. Sellest edasi algas ise saagimine. Saagimine kombineerus vormide ja värvide muude mänglustega. Ning nüüdseks on Kivisaare kujud ainuomaselt äratuntavad. Jäljendamatud. Kui traditsioonilisi figuure võivad saesangarid üksteise pealt maha viksida, siis Hallan on järele tehtamatu.

Ka tema lapsed saevad. Ning saavutavad omakorda hoopis iselaadses stiilis taiesed. Isa omadest erinevad. Ja samuti mitte-matkitavad. Massi ja erinevate suuruste fenomen, mis muud.

Lahemaa eraklusest vallanduvad samas mõnikord nii jõulised loomepaugatused, et need ületavad nii uudistekünnise kui raamatusse raiumise väärsuse. Rakverest Hallani juurde toodud hiiglasliku puutüve sisemusse moodustatud vets on avaliku elu tegelane, Madis Jürgen on ta raamatusse raiunud – ja seal sees istudes, omavahel öeldes, hakkab pea ringi käima. Vägev vägi tekitab kaaluta oleku tunde.

Õigupoolest tekitab kogu Hallani olemus ja tema loodud maailm, tema laetud väli ja vägi kaaluta oleku tunde. Kõigil vigursaagijatel on kaunis komme inimesi kallistada. Kes on harjunud kätega voolitavat materjali tunnetama, see tunnetab käte vahel ka teist inimest. Perandi kallistus on terasjas, nagu vanapaganal. Ott võiks oma kallistuse järgi kanda indiaani-nime Suur Soe Vend, Endel embab nagu päikesesse pöördunud Papa, mister Mänd Hiiumaalt kallistab kui Vägede Valitseja ning läbi Enrico voolab külalisse tema kodukoha olemuslik puudutus.    

Hallani kallistus ja käepuudutus on terav, tahe, kuiv ja tark.

Selles puudutuses on teadmine, mida ta ümbritsevalt maailmalt, materjalidelt ja isiksustelt igatseb. Samas on säärasesse teadmisse juba eos kodeeritud pettumused – enamasti me ei saa ju, mida tahame.

Ja nõnda külastavad erilist suurvaimu põlismetsa taga lisaks polaar-kirgastumisele paratamatult ka aineliselt karmid perioodid ja meeleheide. Mis omakorda karastab ja valgustab. Nii tekibki viikingi kantsi ja new age paradiisi ühtaegu meenutav oaas.

Kivisaare luksuslikku stiilitunnetust võiks iseloomustada absurdse määratluse ja sildistamis-katsega: indiaani mõisnik.

Tehke järele – või ostke ära! Kumbki omastamispüüe aga pole teatavasti võimalik. Hallani maailma saab luua vaid Hallan. Oma ostetamatuse on ta juba kindlaks teinud. Pigem kasin elu kui müügiks olla. Nõnda siis on Kivisaare müstikast osa saamise ainus, aga hunnitu võimalus soetada endale tema kujusid. Enam kui tavapärased puitskulptuurid sobivad nad tänu oma õhulistele lisanditele ka siseruumidesse.

Mis on taas kord paradoks – sest Hallanit ennast saab pidada põhiliselt lageda taevalaotuse all, piiramatus vabaduses ja spirituaalses väärikuses.

Ho!


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat