Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Kaelamurdev kolmevõistlus Kurtna lähistel


Kõigepealt küsimus Horsemarketi lugejatele – mis on põhiline vahe kolmevõistluse ja takistussõidu vahel, ah?

Õige vastus: kolmevõistlus on märksa populaarsem ratsaspordiala kui takistussõit, ja vaielda ei ole siin millegi üle. Sest kolmevõistluses on pealtvaatajaid igal juhul rohkem kui võistlejaid. Näide: kui kolmevõistlusest võtab osa neli osavõtjat, oletame isegi nii, et kolm sõitjat nelja hobusega, siis pealtvaatajaid on igal juhul viis korda rohkem. Takistussõidus seevastu võib vabalt juhtuda, et viiskümmend ratsutajat esinevad kahekümnele fännile. Niisiis, kolmevõistluses jääb osavõtjate arv alati alla pealtvaatajate arvule, mis teeb ta üheks populaarsemaks alaks Eestis üldse. Super, kas pole?

Aga nüüd – aitab mulast! Verisemat nädalavahetust kui seekordne, ei ole Eesti ratsaspordis tükk aega ette tulnud, ja loodame, et ei tulegi. Kurtnas toimusid hooaja avavõistlused kolmevõistluses. Osavõtjaid oli kümme (üheksa sõitjat, kümme hobust), kogu kolmevõistluse koorekiht eesotsas värske Balti kahevõistluse tšempioni Erkki Hõimuga ja lõpetades Peeter Viiardiga, kellest sai nende võistluste kangelane.

Pärast ratsastamist oli seis ootuspärane. Teiste eest olid ära rebinud Marika Rättö (Celia), Raul Kauna (Fenomen) ja Erkki Hõim Wiplala), neile järgnes pisut pikema vahega Ants Sähka (Thetford), kellel oli aga päris suur lootus parkuuris ja krossis oma seisu parandada, ning siis tulid riburada ülejäänud.

Tuleb kohe öelda, et ratsastamine ei lugenud sel korral peaaegu midagi, ole nii viks kui tahes. Juba Kaunade tõepoolest suurepärase ratsakompleksi eripära on see, et hobused millegipärast põevad takistussõidu platsil nigu segased. Ei tea, mis see on. See plats on pisut künklik, või õigemini pisut mägine ning üleujutatud võililledega, mis teevad hobustel takistuste nägemise veidi keeruliseks. Seetõttu tuleks igalt hobuselt, kelle peale muidu võiks meeter kahekümnes kihla vedada, rahumeeli kümme senti maha võtta. Rada oli küll meeter kümnene, aga tundus vaestele loomadele sellegipoolest hirmuäratav. Ainuke kartmatu selles sõidus oli võililli ja künkaid trotsiv Wiplala, kes vedas Erkki Hõimu puhtalt finišisse. Õnne oli neil samuti tonnide viisi. Lainetele panid nad sellise litaka, et iga eurotõke oleks tuhandeks killuks lennanud, ainult mitte Kauna lained. Need olid nii tublilt ehitatud, et maha suutis nad lõpuks ajada ainult Joosep Kalevipoeg Tikk, kuigi vihaseid üritajaid oli mitmeid.

Peeter Viiard suutis Orfei ja Magnaadiga teha neli ja Raul Kauna, Marika Rättö ning Paul Argus Palomaga kaheksa. Ja Sähka Thetfordiga tulistas kaksteist. Kusjuures Sähka ja tema hobune peaksid ka meeter kolmekümnega kenasti toime tul ma. No mida sa üldse siis ratsastad? Mida üldse?

Aga sellega oli esimene päev lõppenud. Mehed ja hobused läksid õhtale ja nagu kuulda oli, arutasid veel varastel hommikutundidel järgmise päeva krossi ja muiduelu erinevaid aspekte. Ja hommikul olid kõik vapralt tagasi – raudvestid seljas ja valged püksid jalas. Ainult Peeter Viiard tuli mustades, mis juba iseenesest tähendas, et ega siin asi heaga ei lõpe. Aga seda me siis veel ei teadnud. Mõtlesime, et kui mustad, siis mustad, mees ise teab. Ega püksid ei sõida.

Krossis alustati vastupidises järjekorras eelmise päeva tulemustele. Esimene ja viimane oli Viiard, kuna ta oli nende mustade pükste ja kahe hobusega.

Krossi raskeimaks takistuseks oli Kauna teine uus ehitis pärast merelaineid. See oli tõusev bankett kraaviga, mida eelmisel päeval üsna tõsiselt vaadeldi, ja mille kohta Kauna vandus, et pole seda ise ka veel hüpand.

Tuleb veel öelda, et pealtvaatajate tase ei olnud sugugi nõrgem võistlejate omast. Kohal oli hulgaliselt endisi kolmevõistlejaid – (saabumise järjekorras) Rein Pill, Urmas Raag, Sven Šois, Urmas Saks, Põdra Tõnn, Stanislav Teder, Heiki Vatsel ning Pagar ja Hanno Ellermann, kes loodetavasti veel hakkavad kuningliku alaga tegelema. Lisaks oli veel murdu sõiduveterane, kes rääkisid muistsetest krossidest, mil mehed ja hobused olid veel rauast. See, et tänapäeval on nad tõepoolest vaid luudest, selgus mõne aja pärast.

Kross ise.
Viiard sõitis esimesena üsna korralikult asja ära. Rada läks tal mitu korda meelest, aga ta siiski lõpetas õiges kohas.

Edasi oli erinevaid sõite, kuid normaega (5.30, 2,8 km) ei jõudnud keegi. Banketti jäid kinni Paul Argus Palomaga ja Marika Rättö Celiaga. Erkki Hõimu aitas hobune juba teistkordselt välja. Eku lendas kraavi kohal kaelale ja hoidis hobuse kõrvadest kõvasti kinni, ja kui hobune aru sai, et kohe on Hõim seljast kadund, siis hüppas ta kiiresti banketist üles ja kukutas Eku sadulasse tagasi. Nii jäid Eku valged püksid seekord puhtaks.

Ellen Põder ja Marika Rättö olid mõlemad hädas. Endine Soome meister kolmevõistluses ei jaksanud sõita ja Ellen ei suutnud oma Admirellat pidada.

Nii tuligi välja, et võidu kahmasid endale Hõim, Kauna ja Sähka, kes sõitsid raja kenasti läbi, kuid ületasid aega. Sähka oli neist küll parima ajaga, kuid sellest ei piisanud eelmise päeva kaotuse tagasivõitmiseks. Väga kenasti esines Kalevipoeg Tikk oma eestlasel (Dmitri Donskoi). Ilus korralik sõit, kuigi kohta ei saanud, aga oli lust vaadata.

Ja siis tuli Peeter Viiard Orfeiga, kellel oleks hea õnne korral olnud võimalus kolme hulka tulla. Ja kõik näis nii minevatki, kuni Viiard jõudis meeter kahekümnese hekini ja millegipärast ei üritanud sellest üle hüpata, nagu üldiselt kombeks, vaid läbi sõita. Hekk muidugi järele andnud. Nagu kõik teisedki Kauna ehitised, oli see hekk samuti igaveseks püsima ehitatud. Orfei lendas jalgupidi hekki ja tegi salto koos Peetriga. Viiard lendas alla, hobune üle tema. Siis nad lamasid mõlemad vaikselt. Ja isegi pealtvaatajad ei iitsatanud...

Esimesena ajas end püsti Orfei, kes traavis ehmunult kodu poole. Viiard tuli püsti mõni aeg hiljem ja komberdas nagu oleks hobuse alla jäänud. Pealtvaatajaist arvas juba keegi, et Viiard tuleks magama panna, niikuinii tast enam asja ei saa. Aga võta näpust – kiirabi viis mehe haiglasse, kus selgus, et liiga hull asi ei ole – mõni nihestus, pisemad luud, nii et küll see vapper spordimees on varsti sadulas. Olla teine autoga ise õhtul koju sõitnud.

Aga järeldused oleks sellised. Et hooaja avavõistluseks sai ette võetud päris raske kolmevõistlus karmi krossiga, kus õnneks jäädi enam -ähem ellu. Ning võitjad olid.
1. Erkki Hõim ja Wiplala (-62,66)
2. Raul Kauna ja Fenomen (-66,63)
3. Ants Sähka ja Thetford (-70,72)

Õnnitleme neid. Kuid see oli alles algus. Kolmevõistlejaid ootavad ees Põhjamaade mängud Ypäjäl, kus läheb tulle nii Eesti noorte kui vanade koondis.

Kohtume Soomes. Nüüd võib ju nii palju kaasa võtta, kui ise tahad, ja hobused peavad ka peale mahtuma. Raskeks läheb igas mõttes


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat