Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Lähedale vaadates näeb kaugemale


Pildil: Vembu-Tembu-maa väike fraier. 

Ärimured ei tohi lähisuhteid hävitada!
Eesti Majanduse Teataja 5/2008
Lille Uibo
Psühhiaater, kognitiiv-käitumisteraapia spetsialist
 
 Sõbrad, armastage iseennast – ja teil algab romaan, mis kestab elu lõpuni.
                            Oscar  Wilde
 
Kui 10 aastat tagasi vastuvõtuga alustasime, oli psühholoogilise-psühhiaatrilise abi küsimine tabu. Esimesed kliendid jätsid auto kolm-neli kvartalit kaugemale majastki, kus tegutsesime. Paarinõustamise vastu ei tuntud üldse huvi – rääkimata seksuaalelu probleemidest. Päike oli kollasem, taevas sinisem, lund oli ohtralt ja kõik olid keskendunud oma majandusliku heaolu parandamisele – töö tegemisele.
Aastatega on olukord muutunud, abi küsimine on muutunud normaalseks, probleeme näib inimestel aga üha lisanduvat. 2008. aasta veebruaris oli vastuvõtul käinute arv kaks korda suurem kui aasta varem. Veebruaris oli taevas väheste päikseliste hetkedega valdavalt pilvine, majandus kulges omasoodu allamäge, juba räägiti valitsuse negatiivsest eelarvest…
Viimasel aastal on meedias esiplaanil olnud alkoholi liigtarvitamine ja sellest tulenevad liiklusõnnetused, vägivaldne käitumine, koolivägivald, õnnetustes hukkunud, joobes tehtud enesetapud – õnnemängud, mängurlus ja sellega tekitatud kahjud ning surmad – lihtsad laskmised laelampide pihta… Mõnuained on levinud üle Eesti. Ei ole vahet Tallinnal ja Tartul. Meediale heidetakse ette sündmuste äärmuslikku kajastamist: kas keskendumist ainult negatiivsele või rõhutatult glamuursele.
Ajaloost mäletame, et eestlane on alati tööd teinud. Mulle tundub, et töötegemisest on saanud üks eluga toime tuleku viise autoritaarse jõu vastu, määratledes ennast läbi töö tegemise kui soorituse.
Inimene elab kõrvuti jõuliste ja allutavate ilmingutega ega suuda seda endale selgitada – ta lihtsalt sobitub sellega. Armas lugeja, võibolla tunned endas ja-või teisteski ära järgmised nähtused, mis praegu on ühiskonnas esiplaanil:
 
* Orienteerumine väljapoole – inimene lähtub kaasinimeste mõtetest, tunnetest, vajadustest, väldib konflikte, negatiivseid emotsioone nagu kurbus, pahameel, pettumine, viha – rääkimata oma arvamusest.
  • Vältimatu vajadus kontrollida oma tundeid, teisi inimesi, elu tervikuna – inimene on pidevalt valvel ja ettevaatlik: teab kõike, oskab kõike, haldab kõike – on kõikvõimas ja nõrkusteta. Loovus on ohtlik asi, millest tuleb hoiduda, kaal on vaid mõistlikkusel ja mõistusel.
  • Võimetus usaldada teisi – sellest tulenevad raskused on tihedalt seotud eeltoodud vajadusega kontrollida ennast ja teisi. Usalduse puudumine lähtub varastest kogemustest. Laps usub, et kõik inimesed soovivad talle head, aga edaspidises elus korduvad vastupidised kogemused muudavad taolise usalduslikkuse komplitseerituks. Usalduseta aga pole lähedust. Eksisteerib palju läheduseta abielusid-kooselusid-suhteid, kus puudub vastastikune usaldus ja teadmine, et lähedus on tähtis.
  • Ebamäärane minatunnetus – inimene ei tea õieti isegi, kes ta on. Kõige raskem on tal vastata küsimusele: “Mida sina soovid?” kooliminev laps ei oska valida värvipliiatsit, kui tal palutakse joonistamiseks ise värv valida. Kui puudub teadmine oma väärtusest ja väärikusest, pole võimalik avatud suhtlemine – iseseisva ja originaalse inimesena ehk pole võimalik olla lähedane. Tugev eneseväärikus on parim alus inimsuhetele.
  • Sundtegutsemine – “mina” nõrkusega kaasneb suurenenud vajadus otsida oma väärtust toimimise või soorituse abil – 21. sajandi “Vaimsuse Must Surm”. Inimene on unustamas olemise mõtet. Isik muutub “siis kui” inimeseks: siis, kui saabub palgatõus, siis, kui pangalaen on makstud, siis, kui naine on vahetatud sobivama vastu, kui mul on oma maja… Mõtlemine näib olevat aja raiskamine. Elamine mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Sooritus-vimmast elav inimene ei oska kuulata oma enda väsimust. Ta piitsutab end üha vägevamatele tegudele. Tagajärjeks on väsimus ja kurnatus – läbi põlemine.
  • Ülitõsidus – elu on tõsine asi, inimese peamine ülesanne on eksistentsi säilitamine, liikudes ühest kriisist teise. Kannatus on eluviis! Kaotaja üle naerdakse ja ilgutakse, võttes temalt võimaluse reageerida alandavale olukorrale solvumisega. Tõsine inimene on võimetu võtma vastu teiste inimeste toetust, otsides ettekäändeid selle tagasilükkamiseks ja tundes häbi.
  • Haigestumised – võimetus tunnistada ja väljendada oma tundeid kanaliseeritakse läbi oma keha, mõjutades vereringet, lihaseid, seedimist. Inimene ei koge neid siis tunnetena, vaid “ohutu” kehalise vaevusena – ebamäärased valud, seedehäired, hingamisraskused. Uurimisel ei leita kehas patoloogilisi muutusi. Vastuvõtlikkus viirushaigustele on suur. Haige oleks on sageli ainus võimalus olla nõrk ja abitu ning kõrvale jääda – puhata pidevast rängast karjääriheitlusest.
  • Vaimsuse puudumine – inimesel puudub võime uskuda elu mõttesse. Vaimsus tähendab elu kandvate jõudude usaldamist, enda haavatavuse avalikku tunnistamist. Vaimsus on enda ebatäiuslikkuse kogemine. Tähtsaks muutuvad sümbolid, mis kõnelevad edukusest – elu mõtte ja sisu puudumine korvatakse asjade omamise ja-või demonstreerimisega. Vaimsuse puudumine võib juhtida perfektsionismi ehk olukorda, kus eitatakse kekspärasust: kõik peab olema täiuslik ja laitmatu.
 
Piltidel olevad Kregleni hobused Kurtnas olgu tänatud inimlikke nõrkusi leevendamast ja raske jutu vahele kerget silmarõõmu pakkumast!
*
Need nähtused panevad inimese ennast väga halvasti tundma – tagajärgedeks on depressioon, ärevushäired, läbipõlemine, raskused, inimsuhetes, abielukriisid ja probleemid lastekasvatamisel. Depressioon haarab inimest tervikuna, võttes elujõu, energia, huvid, lootuse ja kõike nähakse ainult negatiivses valguses.
Sageli leitakse leevendust alkoholis – pinge langeb, tuju paraneb, suhtlemine teistega edeneb.
Ärevushäire sümptomid võivad olla esinenud aastaid, kuid kaebuste tugevus aastate jooksul vaheldub. Ärevushäire on väga kurnav ja laastav. Inimesed tihti ei oska sõnastada ega kirjeldada ärevust. Ärevusest tingitud kehalised avaldused on sageli väga tugevad, mille tõttu pöördutakse paha tunde ja valudega perearstile, südamevaevustega ja hingamisraskustega kardioloogi, seedehäiretega gastroenteroloogi, tasakaaluhäiretega neuroloogi poole. Võib kaasneda alkoholi ja teiste uimastite liigtarvitamine leevendamaks ärevuse sümptomeid või nn liialdamine tegevustega – töösse sukeldumine, tervisespordiga liialdamine – jalgrattaga sõidetakse iga päev nt. 50 km – ostuhullus jne.
Olukord on väljakannatamatu.
Halva enesetunde leevendamiseks hakkab inimene otsima väljapääsu – oma olemuselt on inimene ju omakasupüüdlik. Aga ka vahendi valimisel lähtutakse eespool kirjeldatud mõjutustest. Uimastamine ehk põgenemine tundub olevat kõige efektiivsem ja kiirem meetod inimese jaoks uimasti sisust hoolimata.
Uimastiks on igasugune ilming või aine, mis mõjub inimesele meeleolu tõstvana. Tekib kergendus, rahu ja rõõm – ainult hetkeks, aga ikkagi tekib. Ja nii tekib vajadus järgmise annuse järele – alkohol, mõnuained, töö, seks, toit, õnnemängud, “usk”, teadmised ja omistamine. Uimastid loovad illusiooni elu kontrolli all hoidmise võimalikkusest. Traagilisem lahendusena näiv otsus-põgenemine on suitsiid.
 
Alkoholi liigtarvitaja ilmselt teab, et joob üsna palju, kuid selleks on ju omad põhjused: vinguv naine, kiusav tööandja, majanduse mahajahtumine, õnnetu lapsepõlv, kuri õpetaja või midagi muud. Olen vastuvõtul kuulnud väidet, et gümnasisti jaoks olevat normaalne üks pudel veini igal õhtul või ka neli pooleliitrist pudelit õlut ning narkootilised ained on seltskonnas käepärast.
Probleemi eitamisel on kaks põhjust: kaitsta enda väärikust lähedaste inimeste rünnakute eest ja säilitada võimalus juua. Lisaks alkoholile on inimene õppinud tarvitama ka teisi uimasteid – rahustid, kohv, nikotiin, kanep, kokaiin, amfetamiin…
Töötegemine lahutab inimest iseendast, oma vajadustest, inimkontaktidest. Inimene eraldub perekonnast, naisest, lastest, ise seda teadvustamata, isegi õigustades teeb ta seda ju nende nimel. Töönarkomaan on rahutu ega leia endale tegevust. Töö on adrenaliini allikas, kui seda ei ole, siis tekib pohmelus – rahutus, kärsitus, pahurlus. Ühiskond aga austab saavutusi ja edukust, mis on elu õnnestumise välised sümbolid.
Nn. hüperseksuaalsus – aastaid kõrgendatud huvi pornoväljaannete, erootiliste filmide ja veebilehekülgede vastu. Kergemail juhtudel väljendub see masturbeerimises ja-või kõrvalsuhte tekitamises kas või üheks ööks, mis muutubki tunnete mahalaadimise vahendiks. Kurbus, igatsus ja üksindus ajendavad sellist uimastit kasutama.
Söömine kui tunnete korrastamise vahend. Sunnitud ülesöömine – inimene püüab endas paiknevat tühjust täita toiduga, tekitades heaolutunde. Nälg eksisteerib, kuid mitte niivõrd toidu kui läheduse järele. Sunniviisiline dieet – inimene keskendub keha proportsioonide kontrollimisele kui tunnete tundmisele, rõõmu tekitab vastamine eesmärgiks seatud kehakaalule ja ümbermõõtudele.
Õnnemängud, mida suuremad panused, seda suurem hasart. Võit kannustab unistama veelgi suuremast. Totaalne ebaõnn sunnib veel kord proovima – kriisist tuleb ju väljuda. Võidu võimalikkusest tulenev erutus on väga võimas positiivne erutus, millele järgneb tugev pingelangus – tavaelu pinged saavad lahendi.
Teadmised, usk, omistamine ja võim – haigestumine vägevusse ehk nõrkuse elimineerimine ja inimene vabastab end vajadusest jälgida ennast ja oma tundeelu.
Neis on raske märgata uimasteid, nende kasutamine on muutunud normiks. Teadmis-joodik lähtub kõiges mõistusest – ta on totaalselt pime usule, intuitsioonile, loovusele, unelmatele, luulele, kunstile, loodusele. Nii tõrjub ta kõik valutekitavad tunde, kuid ka õnne ja rõõmu.
“Usu-uimastumine” tähendab, et kõik inimlik filtreeritakse läbi eksimatuks tunnistatud usu – kõigel on varjatud tähendus. Tulemuseks on aga pigem kitsas maailm. Suurim vaenlane on reaalsus ja selle tõrjumiseks on hirmutamine usust tulenevate tagajärgedega. Oma juhtide suhtes on alamad ebakriitilised ning juhitavad kuidas ja kuhu tahes.
Mitte puutuda! Ettevaatust, hammustab! - tuttav tunne, mis?
*
Omistamine ehk materialism vabastab vajadusest kohtuda oma nõrkuse ja inimlikkusega.
“Mul on õiged riided, õige maja, õige auto ja lapsed käivad eliitkoolis – mul on kõik edukusega seotud tunnused – mul puuduvad nõrkused ja ebatäiuslikkus.”
Reaalselt puudub aga hubasus – kõik näib kunstlik ja näilik, kuigi detailid on paigas. Välised tunnused korvavad sisemaailma puudused.
Suitsiid ehk lõplik põgenemine halvast – väljakannatamatust enesetundest ja-või olukorrast. See on lõplik valik. Eestlaste suitsidaalsuse näitaja langes kaheksakümnendate lõpus. Sellele eelnes range alkoholipoliitika ja järgnes Laulev revolutsioon. Laulev revolutsioon andis võimaluse kohtuda teiste inimestega, suhelda avatult väljendades oma tundeid ja mõtteid autoritaarse jõu kohta, vabanenud energia andis jõu enda eest seista, aitas määratleda ennast eestlasena. Eesti laulu- ja tantsupeod ongi olnud aegade jooksul eestluse identiteedi kaitsja, kaitsev kilp kogu rahvale, kandes edasi vaimsust rõhujate vastu. Traditsioonil on tugev jõud. Iseseisvuse taastumise järgselt on aga tasahilju traditsioonid tahaplaanile jäänud.
2006. aastal olime suitsidaalsuselt Euroopas 2. kohal, nüüdseks oleme jõudnud esikohale tagasi.
Mitu inimest on sinu suhtlusringis, kellega julged olla usaldav ja avatud, rääkida ausalt oma mõtetest ja väljendada ausalt oma tundeid? Mitu inimest oskab sind ära kuulata mõistes – võides jääda ka eriavamustele – ehk kritiseerimata ja andmata hinnangut?
Praegu on ühiskonnas tekkinud kurioosne olukord - võimalusi kasutada õpitud valesid toimetulekuid piiratakse majanduse jahtumise, viletsa ilma või muude asjaolude tõttu. Inimene on sunnitud seisatuma ja avastab tühjuse. Lähisuhted ei toimi. Lähedust pole. Elu on mõttetu. Üksindus matab.
Hakkab veel halvem. Mõtlemata tagajärjele leitakse ikkagi võimalus jätkata liialdamist – alkohol, mõnuained, hasartmängud, kõrvalsuhted, töö, tervisesport, söömine, dieet, ostlemine, suitsiid…
Arenebki välja nokk kinni – saba lahti nõiaring õigustusega, et “elu ongi selline.” Meedia ja kasvav nõudlus psühhiaatrilise-psühholoogilise abi järele peegeldab otseselt ühiskonnas toimuvat. Positiivne on see, et on leitud uus vahend halva enesetunde leevendamiseks – abi saamiseks pöördutakse psühhiaatrite, psühholoogide ja psühhoterapeutide poole.
Traditsioonidel oli ja on jätkuvalt tugev jõud. Kuhu on kadunud vanade eestlaste kombed – perega koos söömised, talgud, külasimmanid, töötegemisest prii pühapäev, mil pandi puhtad ja terved riided selga ning mindi kirikusse – mardipäeva ja kadripäeva tähistamised, jõulukombed õllepruulimisest kuni lastega mängimiseni tarre toodud õlgedel???
Võimalus olla koos, suhelda – selle on asendanud praeguse aja traditsioonid. Virtuaalsed nähtused ja naudingud.
Igapäevaelus ei saa inimene kontrollida ilma ega majandust. Mida saab? Inimene saab ise hoolitseda enda vajaduste ja arengu eest – magada, puhata, ennast harida, suhelda. Ausalt mõtteid ja tundeid väljendades saab suunata teist inimest. Minu ettepanek on taas-elustada vana hea traditsioon: lugupidav suhtumine-käitumine endasse ja teistesse. Ehk märgata muutusi oma enesetundes, hoolitseda enda eest ja märgata heaolu hetki. Võtta aega enda jaoks. See ei sõltu ei ilmast ega isegi rahast. Kui omatakse võimet jääda vaikseks ja kuulata mina iseendas, kaob kiirus. Vaikuses ja rahus, seisatumises ja iseenda kuulamises sünnib ja arene b loovus. Loovusest kasvav tegevus ei kurna, seda ei sooritata tervise arvel.
Muidugi saab alati vastu vaielda: “Mina olen ainult üks veetilgake meres, süsteemis!”
Kuid sa oled üks oma pereliikmetest, lapsevanematest, lastest – oma suhtumise-käitumise muutmisega mudeldad edasi. Sinu lähedased saavad ju sinult lugupidamise ning sellest tuleneva heaolutunde. Algul on see raske, kuid siis nn. uute veetilgakeste arv aina kasvab, kuni meres vesi vahetubki. 
ÄRIMUREDEL EI TOHI LASTA ÜLE PEA KASVADA – VAJADUSEL TULEB OTSIDA ABI ENNE, KUI ON HILJA.
 
SEE, KES TAHAB MUUTA MAAILMA, MUUTKU KÕIGEPEALT ENNAST (Socrates)
 OLGE AVATUD JA AUSAD NII MÕTETES KUI TUNNETES, NII HEADES KUI KA NEGATIIVSETES – ÖELGE AUSALT VÄLJA OMA MÕTTED JA TUNDED ISIKULE OTSE – NII VÄÄRTUSTAD LIGIMEST JA ENNAST, KA ERIARVAMUSELE VÕIB JÄÄDA RAHULIKENA.

Pilt varakevadisest lõbustuspargist ütleks otsekui: calm down :)


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat