Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Käru maffia ristiisa


 Eestimaa on kaetud vägisi muudetud saatustega - ajalugu tegi kunstnikest metsavahid ja filosoofidest katlakütjad. Nüüd teevad nemad vaikselt ja tagasihoidlikult Eestimaa uut nägu. Igas mõttes.

"Eensoode maffia karismaatiline ristiisa Kärust"

Peatükk Eesti vigursae-meistrite suur-raamatust
 
… nii sitke ja elujõuline, et täiesti uskumatu kohe. Kui faktepidi võtta, siis on tema elu põhjalikult puu taha läinud. Korduvalt. Erinevate puude taha. Aga ta on sealt puu tagant alati midagi olulist leidnud ja täie veendumusega õnnelik osanud olla. Samal ajal, kui iga teine halaks, mis temaga kõik tehtud on. Lapsena küüditati Siberisse. Haridusest jäeti ilma. Anded jäid elukutseks arendamata. Elukutse kaotati Eestimaa pealt ära… Aga ta ei vingu.
On väärikas ja stoiline. Keedab-küpsetab tibatillukeses metsavahi majakeses traditsioonilisi, vapustavalt maitsvaid pontšikuid ning naeratab meeldiva üllatusega, et tema vastu on huvi tuntud.
Selliseid mehi enam ei tehta. Head väljendid kasutatakse kuidagi hõredaks, nii et neid hakatakse automaatselt, sisusse süüvimata kasutama. Aga Lembit Eensoo kohta sobib tõepoolest just see väljend – selliseid enam ei tehta. Ega saagi – peab olema taiga ja võitlus, eluaegne ränk töö ja loomine, trots ja tahtmine – ja siis tekib niisugune isiksus, nagu Eensoode karismaatiline pealik.
Aastates mees on lihastes, säravate silmadega ja vapustavalt Elus. Tema karismaatilisus on kuidagi eriliselt endisaegne. Vanatüüpi. Klassikaliselt sarmikas. Ning ta on ürgandekas. Kuidagi teisiti olla ei saagi – elukäik jättis ta sellisest haridusest ilma, mis olemasolevad anded elukutseks ja oskusteks vormiks.
See – looduses ülihästi säilinud ja karmis töös karastunud aastates härrasmees on viimastel aastatel oma tillukeses onnis üsna üksinda elanud. Laste ema elab tütre perega Käru keskuses. Elukaaslane aga kutsuti paar aastat tagasi ära. Nagu Lembit väljendub.
Eestimaa Siber...
*
Lembitu praegune elukaaslane. Väga Vana Taim
Väga Väikese Maja Suur Vaim
*
Ta ise on olekult kõike muud kui ätt. Ja tema elulaad on ilmvõimatult uskumatu. Elab läbi Käru vasakule üle raudtee välja sõites paar kilomeetrit metsa sisse pöörates sellises kohas, kuhu vald läbi lume teed lahti ei aja ning kus ainus luksus on elekter. Žiguli seisab küll tillukese osmiku kõrval aia taga – aga poes käib härra Eensoo jalgrattaga paar korda nädalas.
Nii kasinalt, loomulikult ja looduslikult peaksime praegusel ajal - õigemini PRAEGUSEST AJAST alates elama meie kõik. Üleliigsete kastmajade, küttekulude ja orjamiseta. Päriselt ka. Tehke järele või ostke ära!
*
*
Ja onn ise on metsavahi majake. Metsavaht ongi vana Eensoo eluaeg olnud. See amet kadus ära enne, kui seda ametit tundnud-armastanud-osanud mehed ise. Ja valveta-kaitseta metsa pärast mures Lembit ütleb, et ega vargused ja rüüstamine polegi ainus, mis valveta ja hoolduseta metsaga juhtub – ilma inglita jäänud mets jääb haigeks ja haavatavaks.
Et mitte näha põliste ametikohtade kadumist, seni hooldatud metsa kui teekaaslase tänast käekäiku, millesse ta enam sekkuda ei saa ning muud Maa peal toimuvat vaieldavalt meeldivat, selleks hoiab Lembit läbi teleskoobi pilgu pigem taevas. Tema omavalmistatud ja seega väga erilise elamise olulisim sisseseade ongi teleskoop.
Mõne elukäigu järel tundub tõepoolest mõistlikum taevasse vaadata ja sealset seltskonda usaldada – inimsoo seast just ülearu palju head Eensoode traditsioonilise suguvõsa peale tulnud pole. Järvamaa suur, mitme haruga ja ülimalt töökas perekond küüditati Siberisse. Lembit väikese poisina. Tagasi tuli ta taigast juba ligi 20aastase noormehena – kaasas 7 klassi haridust ja valmidus õhtukoolis kooliteed jätkata. Sest Jumalast antuna on ta andekas ja tark. Kui sul on aga vaja elatist teenima hakata, siis ei saa samas jällegi ülearu palju selle kõrvalt ka koolis käia. Ja kui sa nagunii juba ühtaegu nii tööl kui koolis käid, ei jää ilmselge kunstiande arendamiseks samuti aega enne, kui pensioniiga jätab vabu tunde. Siis kuuled oma päris-kutsumust.
Isa Eensoo pliiatsijoonistused.
Koidula, Päts ja Ilves paksus metsas. Kõik ise tehtud.
*
Eraklus ja vaikus tuleb igasuguste oluliste asjade kuulmisel ülimalt kasuks ka. Lembitu ehitatud majas, mis asub Käru keskuses, elab tema tütar koos tema laste emaga. Käru bensiinijaamas ja keskuses on tema töödest kujunenud asula visiitkaardid. Tema enese kodu on viimase kümnekonna aasta pühendumise tulemusel sündinud kujusid täis pikitud maitsekal ja mõõdukal määral. Kui midagi valmis saetud, ega see siis naljalt omale kätte ei jää. Ikka vaja kellelegi kingituseks, ikka ostetakse ära – Eensoode maffia kuulsus vigursaagijatena on suust suhu mööda tutvuskonda laiali hargnenud.
Tutvuskonna aga teeb suureks see, et argipäevi eraklikult veetev Lembit võtab sekka sihilikke pidupäevi. Ta käib kohalikus igihaljaste inimeste klubis – küpses eas rahva tantsuringis, kuhu võtab suhtlema ja siiberdama saabudes kaasa just neid samu omavalmistatud pontšikuid, mida ka külalisele pakub.
Tillukesed toad aga kannavad Lembitu hoopis pehmemat ja peenemat laadi kunstiande märke – pliiatsijoonistena on sündinud filigraansed, ruumilised-õhulised portreed Koidulast ja Pätsust ning maastikuvaated. Tervikut täiendavad tütre vitraažid ja keraamika. Geenid!
Tütre tehtud vitraazhi taga paistab tall. Tallis elanud hobune kaotas kõrges eas nii hambad kui töö. Läks loomaaeda. Aga peremees saeb puitskulptuure. Teeb nendega isamaad ilusamaks ja paremaks. Muudetud elud ja muudetud puud. Kõik siin ilmas on omavahel seotud.
*
“Tütre loodud värvilisest klaasist hobune on otsekui mälestus mu oma hobusest. Ta oli üle 20 aasta vana – mul metsatöödel tõsiseks abiks kogu elu. Just istikute ja noorendiku hooldamisel. Viimasel ajal jäid hambad teisel nii viletsaks, et kui suvel halja rohuga veel toime tuli, siis talvel jäi heina peenestamisega tõsisesse hätta, nõnda et kondid tulid teisel kangesti haledasti nähtavale,” meenutab Lembit asjalikult ja leplikult. Elus on nähtud ja tehtud nii palju, et ühegi asjatult põdeda võetud valu peale energiat ja närve kulutada ei või. “Minu meelest tundus õiglane saata vana teekaaslane loomulikku aine ringkäiku. Saatsin Tallinna loomaaeda. Mitte vorstiks. On ju õige valik?”
Ju on. Ja ju teab kõigevägevam ise ka kõige paremini, miks kunstiliselt kujundatavad puutüved käituvad, nagu nad just käituvad. Mõni tüvi näitab olevaid või tulevaid pragusid välja kohe, juba siis kui saag esmakordselt ligi panna. Mõni läheb paari kuu pärast praoliseks. Ja siis on jällegi mitu võimalust. Mõnel puhul on tekkivad praod inetud ja rikuvad kas valmis või valmiva taiese – teisel juhul aga lisavad looduslikud lõhed just selle loodusliku osise, mis tervikust puudu oli. Taevalik komponent.
Lembit on lisaks sellele ilu ja inetuse hõrgule piirile saanud pikalt ja pidevalt kogeda ka ise ja üksi olemise vahelist habrast vahet ja erinevust. Ise on hea olla – oma saetud ülieriline mööbel, teleskoop ja taevatähed, kujud ja koerarakats. Üksi-fenomen tikub esile kerkima siis, kui midagi juhtub. Kui peaks abi vaja olema või teist hingelist tarvis läheb.
“Nädalavahetuseti tuleb mu tare ümbrus hingelisi reeglina täis mis hirmus – poja pere, kes elab Järvamaal meie hõimule tagastatud talus, tuleb sauna, siis on lapsi ja liikumist ja kõik väga õigesti,” on Lembit rahul.
Ahjaa, et miks Käru maffia?
Selle väljendi võtsid soomlased kasutusele ühel sealsel vigursaagijate kogunemisel, kui Eensoo perekonnanime kandvaid inimesi oli uskumatult ohtrasti ja hõlmamatult sigrimigrilise sugulusseostega Soome sõitnud. Selge – maffia!
Muigavate ja kirgaste silmadega Lembit pole elu jooksul järele andnud kiusatusele oleks-poleks-tingida. Ei küüditamise tõttu saamata jäänud hariduse, käest kätte käinud omandi ega muude olemata hüvede pärast. Reeglina jäävad nii eksiilis kui vanglas just sitked ja saledad sellid ellu ja tulevad üsna tervetena tagasi – täissöönud on õrnakesed ja surevad välja. Just samal kombel tulevad ka praeguse Maa pakutavate kriiside ja langustega ladusamalt toime Elulooga Inimesed. Kes on näinud ja teinud, vilunud ja kogenud, ei näe kitsamates aegades midagi erilist. Ennegi olnud. Ja oluliselt hulleminigi veel. Alati on mööda saanud ja paremaks läinud. Inimesed on vintskete ja kannatustes õilistununa läbi ajaloo tulnud ja endale tuleviku poole teed saaginud. Küll edeneb seegi kord. Rutem ja tulemuslikumalt kui varasemas ajaloos.
Saega silutud naine.
Mis sellesse ürgnaise ja Suure Ema teemasse üldisemalt puutub, siis kogu maailma Tarkadel Vanadel Meestel on tekkinud üldine püüdlemine Jumala naiseliku näo poole. Jumalat naises otsib analoogselt Käru ristiisaga ka Paulo Coelho. Tema teekaaslased ja teised pooled on reeglina väga noored naised, kellel on Universumiga müstiline otseühendus - aga oma isikliku identiteedi asjad pooleli. Olen ise erinevate kokkusattumuste - mitte sihiliku valiku - tulemusel hiljuti sattunud lugema "Portobello nõida" ja "Bridat" ning soovitan soojalt. Portobello - teatavasti on see Londoni linnaosa, kus peetakse legendaarseid nädalalõpu-turgusid - lugu on Rumeenia mustlastest pärinevast kaunitarist,  kes saab Maa rütmidega ühendust vene tantsude kaudu. Ta on edukas kinnisvara-äri fakiir, pühendunud üksikema ja kirglik juurteotsija. Kirjeldades selle segaverelise identiteedi-tõmblustes naise eneseotsinguid on Coelho allikana kasutanud Isabel Fonseca mustlaskultuuri teemalist teost "Bury me standing" - matke mind püsti, sest elu jooksul olen liiga palju põlvitama pidanud. Sama raamat on muide üks olulisi allikaid mu enda uurimusele raamatus "Mustlasena sündinud". Selline globaalne kohtumine ja äratundmisrõõm on ülisuur. Igal tasandil. Midagi samalaadset, nagu see, et ostad Sassi talli juurest laadalt Linetantsu festivali ajal mingilt mustalt mehelt tagi, mis sulle lihtsalt hirmsasti meeldib - ja siis selgub, et müüja on Portobello mustlane, kelle naine seal Londoni linnaosas neid tagisid teeb...
Nojaa, ja kui teile meeldib tantsida ning teiega juhtub rütmilise muusika saatel Asju, siis onu Paulo selgitab teile rumeenia roma-iluduse näitel, mis see on ja kuidas see toimub. Ma ei jutusta ümber. Vihjeks olgu vaid öeldud, et asi on nabas. Suure Ema ühenduses Maa nabaga ja kosmilise keskpunktiga. Mehed ei saa sellega kontakti kuidagi teisiti kui läbi naise. Aga sedagi vaid juhul, kui nad leiavad meie planeedi miljardite hulgast üles oma Teise Poole. Vale naine võib huvitada ja erutada, aga universumiga ei ühenda.
Jumala naiseliku poole üha jõulisemaks muutumine on Maa peal matriarhaati kergitamas. Mis ei tähenda, et keegi naisi sellepärast hinnata või toetada taipaks.
Kärt Hellerma kirjutab Horsemarketi Katile:
"Loodus ja selle sees olemine ning eriti meri on nii kohutavalt tähtsad. Sinu Eedenis on meri Sul otse külje all... Natuke muretsen, kuidas sa ikka kõigega toime tuled... Eriti jah, kui see meie töö ja oskused justkui üha vähem maksavad. Sa oled nii palju jõudnud ja teinud, et lihtsalt imesta! Ma vahel mõtlen, kui palju kirjandus- ja ajakirjanduspreemiaid oled tegelikult ära teeninud, aga kui vähe neid saanud.
See on see Eesti sündroom: siinsed naised - ja eriti tugevad ja väekad naised - eksisteerivad justkui loomulikult teiste toitmiseks ja toetamiseks, st nende olemasolu võetakse hästi hariliku asjana, nagu oleksid nad mingi "kohalik looduslik taustsüsteem", mis ennast oma jõust üleval peab ja mis justkui ei vaja mingit välist tunnustamist ega üldse mingeid tähelepanuavaldusi. 
Nii on sindki väga tänamatult koheldud ja sellest on kahju.
Põhiline on mitte kaotada väärikust ja mitte kaasa minna negatiivsega. Ütlen seda ka endale aeg-ajalt.
Ole tubli, kullake! "
 
Kärt on täna õhtul oma raamatuga "Sinine missa" ERR - ETV kultuurisaates OP.
Ma usun, et ta on nõus, et tema kirja mulle jagasin kärbitud kujul teiega. Sest selles kirjas on palju üldist. Mitte ainult eestilikku, vaid globaalset.
Kui on majanduskriis, siis raharahval kestab vargsi nende endine elulaad ja olemisviis.
Langus määratakse allahinnatud ja leivalt maha kantud "pehmete väärtuste" tootjatele.
Raharahvas ei tule selle pealegi, et "pehmete väärtuste" peal meie riik ja rahvas ja kogu inimkond tegelikult üldse seisabki.
Eensoo-sugused mehed teavad.
Coelho kirjeldab.
Aga meie, Suure Ema tütred Eestimaal võime uhkete ilmasammastena seista, kari kannul ja koorem õlul - püüdes püsida leebete meediumide ja müsteeriumi vahendajate-alalhoidjatena. Teisiti me ei tohi.
On jah selline aeg, et lõhe tipu ja kuristiku vahel läheb üha sügavamaks ja ühendamatumaks - järelikult on nad teineteisest eraldumas ja vabanemas. Tiputa pole kuristik enam kuristik, vaid omaette maailm. Tipp aga lendab ankurdava kuristikuta vaba supernoovana kosmosesse. See juhtub varsti.
 
*
  
 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat