Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Vidrike kevad


 

Vidrike on Eestimaa hobuinimeste jaoks nostalgiline galoppide pealinn. Neist galopi-võistlustest räägitakse umbes nii, nagu sõja-veteranid tavatsevad heietada: kuidas me Velikije Luki all... jajaa... Praegu on Vidrike-kandis hoopis teised ajad. Galoppe korraldanud Toomas Oinus on teise ala peal. Tema kunagiste triumfide territooriumil peab mitu peret lambaid. Hobuseid - kauni värvilise eesti tõugu hobuste karjana - peab Otepää ja Sangaste vahelise maantee ääres Vidrike ristis Maarika, keda külarahvas ainult heade sõnadega iseloomustab, toetab ja hoiab. Tema rõõmsavärvilist karja on suures osas Topperi tehtud. Legendaarse Aku järglased on. Ja tema juurest on tublisid hobuseid viidud nii Virtsu kui Nuustakule. Ta ise on verevärskendust Saaremaalt toonud ning trullakas-malbe-südamlik kari on pilku paeluvalt soojades toonides. Seetõttu karataksegi aeg-ajalt väravast sisse ja küsitakse nüüd ja kohe ratsutamist - olgu pererahval pooleli mis-tahes töö. Kes meist ei teaks seda tunnet - hobused on meie pereliikmed, kui keegi tuleb lapsi järsku lambist katsuma, maiustustega söötma ja kuhugi viima. Sellepärast eelistavad paljud hobuinimesed kasvatamist-aretamist, aga mitte turismiteenuste osutamist. Me ei raatsi oma perekonnaliikmeid räsida lasta.
Kõik me valime erinevates Eesti otstes sellised tegevusalad ja nishid, et kallid jääksid räsimata - ja läbi kitsaste aegade terveks ja toidetuks.
Mida lihtsamalt ja vähenõudlikumalt on inimesed harjunud oma peresid majandama, seda vähem nende kallite elukorraldus kokkuhoiuaegadel muutub. Juuresolevast Valgamaa pärslase näost tasub stoilist rahulolu õppida.
Ja Vidrike-kandis elataksegi rahumeeli omasoodu. Ehitatakse ja kaunistatakse kodusid. Tehakse kevadist suurpuhastust ja luuakse uusi väärtusi.
Praegu sealkandis saagiva  Maire Põldma visiitkaart on selline. 
Ninad Päikese Poole on indiaani-nimi, mille võib Mairele anda selle järgi, et enamusel tema saetud kujudest sihivad ninad taevast. Olgu see kännu küljes hiiliv naarits, lepatriinudega siil, krokodill või lohe-leedi nimega Madame Butterfly – 99% proua Põldma puitskulptuuridest on loodud ninaga taevasse. Nii saagija kui saetu mõttes.
Ja proua võib muuseas Maire kohta vabalt öelda. Proua on emand – Suur Ema – mitte üksnes olesklev-hõljusklev nähtus. Emand Maire kannab saetarvikuid ühest Eestimaa paika hõrgus roosas kosmeetikakotis, saepuruse mütsilotu all on tal sulnis kuldne soeng ning kui ta õliplekilised teksad õhtuti maha koorib, on ERANDITULT IGA ILMAGA saagiva naise varbad nii läbi külmunud, et sahmakas hõõgveini saab vere tagajalgadesse ja tuttu.
Uni on sel rändkunstnikul hea. Juba. Jälle. Ta on tänu Hiiumaal elatud aastatele paranenud psüühilistest põntsudest, mida talle varasem kodukoht võimaldas. Vidrike kohta võib saemeister, kes praeguses elujärgus saeb siin suurema osa oma loomingust, nüüdseks öelda: “Ma pole turist, ma elasin siin!”
Ja elab ikka. Praegu teisiti kui siis. Teisena kui siis.
Eluetapid mööduvad. Saavad valmis. Lähevad üle järgmisteks etappideks ning võimaldavad vanadesse kohtadesse saabuda uuel tasandil. Maire ütleb, et mingil juhul ei tohi inimesed – loe: naised! – elada sobimatuks teisenenud partneriga võimatuks kujunenud kooselu “laste pärast”. Säärased “laste pärast” elamised muserdavad lapsi rohkem kui lahkuminek. Ka siis, kui vägivalda ega joomist polegi. Aga Maire eelmises elus oli.
Tema nelja esimese lapse isa elab tänini sealkandis. Sobivate huvidega paarilisega. Ja õnn kaasa. Maire ellu tekkis kahe perioodi ülemineku ajal mees, kes aitas tal košmaariks kujunenud üleküpsenud seisust võimalikult kaugele kolida. Maire sai selle mehega oma viienda lapse – aga ei abiellunud. Polnud vaja. Ei olnud õige. Tänu sellele on need suhted väga ilusad ja paigas.
Maire suhted internetiga on samuti paigas. Tema leiab ühe võimalusena sealt tellijaid. Kasutab seda kanalina. Teised Vidrike-kandi inimesed pigem pelgavad internetti - nad on sealt kummalisi asju leidnud. Küll on keegi pannud oma maad müüki, kasutades juures fotosid nende loomadest. Küll püütakse otsida loomade juurest vähe-süüa-palju-tööd tunnuseid. Aga need tunnused on tõeliselt pühendunud inimestel pigem endal kui nende loomadel.
Hiiumaal on Mairel stiilne ja ürgne talu, mille ümber on omanäoline – riukalikult malbe, nagu naiselikkus ikka! – skulptuuride park. Hiiumaale sattunud turistid saavad seda külastades mitmekordse vapustuse. Jaapanlased on keeletud – nii palju ruumi, ruum on kaetud metsaga, metsamaterjalist on saetud puukujud – lummav! Vahemere  rahvad ehmatavad puust välja leitud kuradikeste peale – manitsevad üksteist, et saatanat ei tohi pildistada. Et meie kultuuriruumis ja iseäranis Maire olemuse taustal eksivad nad tegelikult sügavalt. Aga kes jõuab kõigile maailma inimestele järje peale ja järele aitamise loenguid pidada? Loengu sisu oleks lühidalt selline: Maire loob päikese poole vaatavaid olendeid, kelles on hing ja elu. Erinevalt juuste seest vahtivate nosudega pokudest on Maire avatud näolappide ja teleskoop-ninadega murueidetütred ja haldjad sügavama ja laiema joonega. Ei peitu, vaid puhkevad.
Tõendus müstika tegelikkusest on, et Valgamaale ühe talu väravasse puutüvest valvur-vanameest välja aidates voolis Maire teadmatult ja juhtumisi selle talu vanaperemehe koopia. Täiusliku.
Vidrike-kant on selle naise tõotatud maa, kus tal on õigem ja parem elada oma koduta. Ühest küljest eeldab loovus vabadust, olmeliste ahelate ja materiaalsete pusserdamiste puudumist. Teisalt võimaldab vabalt kulgemine ligimestel Maire jaoks nende parimaid omadusi ja inimloomuse ilusamaid külgi ilmutada.
Väike rantsho - vaatega Oinuse galopimaadele.
*
Mairel on Vidrikel vana hea sõbranna Elli, kelle koduõue saetud kujud on Maire esimesed. Toonase kodu ümbrusse hakkaski ta täiesti õpetuse ja eeskujude, suunamise ja otseste tellimusteta – spontaanselt ja sisetundest. Kõigepealt lähinaabrite aiad ja õued. Siis Väikese Rantšo karupark. Siis Naruskite hõimu erinevate põlvkondade ja talude aiad. Laane talu järvekaldad on tulvil Maire loomakesi ja haldjaid, ätte ja mutte.
Peni nimi on Panda.
Mati Naruski hõim hoiab suure maatüki kuplilist maastikku elusa ja tegusana.
Järved rajas Mati Naruski sinna Otepää ja Sangaste vahele metsadesse kuplite vahele samal ajal, kui Tõnu Tamm oma Leigo paisjärved. Naruski ja Tamm käisid koos Norras toda järvederajamist õppimas. Nüüd ongi Maire Mati pere järvede kaldad puitkujudega pitsiliseks palistanud. Mis talude eneseteostuse muudesse väljunditesse ja harudesse puutub, siis läks sõber Matil hästi, et ta Rootsist maha monteeritud lüpsiplatsi enda juurde üles ei pannud – nüüd oleks väikese piimandusettevõttega ninali. Temal on hoopis sindlivabrik. Väike ja tubli. Nagu Taavi Pirgil Peipsi ääres. Issanda teed on imelikud ses mõttes, kuis nad nähtusi ja eelistusi erinevais paigus korduma panevad. Teleskoop nii maestro Eensool kui leebel nahkmehel Hallanil, sindlivabrikud mitmel puitskulptuuride sõbral…
Selle pildi nimi võiks olla VEDAMINE. Igas mõttes. Vedamine nii ses mõttes, et siin selles laudas on piimakarja asemel sindlivabrik. Ja ka selles mõttes, et Mati veab väimehe ja naabri abiga maanteele taluväravasse vigursaetud teeviida, mis oli talvekorteris.
Praegu Kassiratta tallu nooremate Naruskite õuele skulptuure saagiv Maire ütleb, et sealtkandi sõbraliku ja vastutuleliku rahvaga suhtlemine on palsam hingele. Ta elab ja töötab seal nädalakese täielikus vaikuses ja turvatundes. Kui on vaja tõstukiga notte vedida, teeb Mati seda – ja muidki jõudu ja tehnikat eeldavaid teenuseid – ilma, et arvutaks kilomeetreid ja tunde. Kui Matil on vaja sõbra sünnipäevale minna, teeb Maire talle kaasavõtmiseks kujukese. Niimoodi rahata, oskuste ja võimaluste piires arveldavadki.
Otsekui selleks, et Vidrike-kandi rahva heasüdamlikkust, kokkuhoidmist ja koosmeelt esile tõsta ja süvendada, korraldavad rahainimestest uustulnukad igasuguseid vahvaid ühismänge “otsige omale uus ujumiskoht”, “leidke teine kodutee”. Maire indiaani-nimega Ninad Päikese Poole leiab olemusliku optimistina, et see on isegi hea. Konfliktid ja käärimised panevad energiad liikuma, inimesed teekaaslastega kokku hoidma ja positiivset välja paljundama.
Katsumused ka. Vidrike-nädalatel saeb Maire end esimestel päevadel tühjaks, siis käib sõbrad-tuttavad läbi. Ja kui mõnel külamehel haigestuvad lambad, sulane uputab traktori tiiki ning tagatipuks põleb korter-töökoda lauda otsast maha, elab ta seda koos kohalikega sügavalt kaasa ja üle. Aitab kogukonnal valudest välja kasvada ja kasvab seeläbi ise suuremaks.
Mõne aasta eest kogunesid Vidrikele Toomas Oinuse korraldatud galoppidele kümned hobuveokid ja tuhanded pealtvaatajad. Just sel päeval, kui Horsemarket nostalgia-mail ringi vaatas, läks keevitamisel põlema Oinuse naabrimehe lambalaut. Lambad olid õnneks väljas - põles töökoja ja peremehe enese olemise osa. Kindlustamata. Ent ka lambad on karja uuendamise käigus võõrsilt kusagilt mingi viiruse saanud, mis on sel kevadel suisa kirjeldamatu hulga tallesid tapnud. Mõnikord on tõesti tunne, et Jumal küsib mõne inimese käest üha valjemini: oled sa ikka kindel, et... Aga milline on teine või muu võimalus? Polegi. Edasi kesta!
Kui juhtub, siis ehmatab. Kogu ümbruskond on mõnda aega põrutatud ja mõtlik. Vidrike teine suurem lambakasvataja, ROCK 1 Jüri Makarov ütles sündmuspaigal, et kogu ümbruskond on vapustatud ka teisest põlengust - Golfi restorani maani maha põlemisest korstnas süttinud tahma pärast. Vaid paar päeva varem. Mis toimub?
Oh oleks neist Maire kujudest kui kehastunud pavetest abi.
Kaitsku säärased ugri-tootemid Vidrike-kandi kauneid kodusid - nii palju on olemas ja loodud - lastagu sel, mis juba olemas, ometigi homsesse kesta!
Hoidkem üksteist. Nii, nagu hobu-Maarika bernhardiin kasvatab kollikutsikat ning turvab kuudi ees (kausi kõrval) peesitavat kassi - ja vastupidi. Nii, nagu tema koerad oskavad nimepidi koju ajada hobuse, keda perenaisel parasjagu vaja on. Klann katab tagala ja turvab tiivad.
*
“Mina saan niisugune “ränd-saagija” olla tänu oma lastele. Eestlastel on ekslik mood öelda, et lapsed on tülikas-kulukas ebamugavus meie elus. Tegelikult on lapsed suurim rikkus ja õnn – mu üle-kahekümnesed lapsed ja väimehed on korraldanud meie klannis sellise tööjaotuse ja elukorralduse, et kui olen mandril, on Hiiumaal mu kodus vara-teismelised pesamunad toidetud-jälgitud, toad soojad ja kõik viis kassi oma mini-ühiskonnaga kah rahul,” kirjeldab Suur Ema. “Mu oma sünnitatud hõim naerab, et olen boss. Olen suur valge massa, kes loob ja lehvib – teised tehku musta ja rasket, rutiinset ja maist tööd. Aga ennast ära pudistades neid ninad-päikese-poole kullakesi ei tuleks.
Ma ise magan mööda Eestit tellimustöid tehes mõnikord autos, saag pea all. Ja erinevalt meestest minule tuuled ja ilmad ei loe.”
Suure Ema vägi meisterdab naisterahva käe ja tunnetusega tema töödele eriliselt elusad silmad, lisab selle seletamatu naiseliku alge, millega mehed vaid läbi naise ühendusse saavad. See on ideede pehme plastika, elu järjepidev mõte ja emalik maagia. Mistõttu igasse oma töösse suhtub Maire kui lihasesse lapsesse. Käib neil külas, patsutab ja kallistab südamega.

Ta ise kurseerib tellijaid pidi – rohkem kui kodulehe, visiitkaartide ja laadalkäikude kaudu toovad just suust suhu levivad tunnustus- ja soovitus-sõnad uusi tahtjaid – Ivo Mänd veab teda aga saerahva ühisüritustele. Koosmeelset ühisvälja peab kah saagima. Mida rohkem end näidata, seda värskem püsib ka oma pilk ja käsi. Suur Ema teab.     


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat