Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Avalik kiri austatud ja armastatud ministritele


Avalik kiri
Peaminister Andrus Ansipile
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile
Rahandusminister Ivari Padarile
 
Austatud ministrid, kulla sõbrad.
Inimlik loogika ütleb, et oluline uks majanduskriisist välja pääsemiseks võiks olla fondide-meetmete põhjatu maastik, kus terendavad miljonid ja miljonid - mida meie rahval praegu nii väga vaja oleks. Aga neid teoreetilisi summasid ei saa paraku praktiliselt kätte.
On ülim aeg muuta meie kõikvõimalikest fondidest ja sihtasutustest toetussummade taotlemise, kättesaamise ja aruandluse kord selliseks, et Eestimaa inimesed ja omamaised ettevõtjad saaksid Euroopas ja maailmas olemasoleva raha kätte. Ilma meta-tasandilist salakeelt õppimata. Või ilma selliste para-proffide palkamiseta, kes seda krüptikat valdavad. Ilma kartmata ja võõrastamata – asja, mida pole võimalik ilma eri-ettevalmistuseta ei kirjutada ega kontrolli all hoida, kardetakse. Ja hoidutakse targu.
Aeg-ajalt küsitakse retooriliselt, miks eestimaalased jätavad taotlemata ja välja võtmata ligi paarkümmend miljardit toetuskrooni igas aastas. Misjärel neid võimalikke fondirahasid ja limiite hakatakse ilmselt kokku tõmbama – kui eestlatel pole vaja, ei paku.
Vastus küsimusele, miks eestlased ka töötute, majanduskriisi käes uppuvate ja laenumakseraskuste tõttu kodudest välja kolivatena fondidest raha ei võta, on lühike. Nad ei saa. Esiteks ei saa nad taotlemiseks vajaliku projektikirjutamise meta-keelse krüptikaga hakkama. Profi palkamiseks raha pole. Teiseks ei saa nad enamasti seda omafinantseeringut, mis peab enne olema asjasse asetatud, kui fondid annavad. Kolmandaks on paljudel tekkinud hirm. Teekaaslaste viperuste pärast. Pehmelt väljendudes. Tõesemalt väljendudes on aruandlusega jänni jäämisel enamasti tapvad tagajärjed.
Pöördume teie poole üleskutsega muuta fondidega asjaajamine võimalikuks, inimlikuks ja meeldivaks. Selge, et meie jaoks muutus fondide-temaatika aktuaalseks seoses äsjaste isiklike kogemustega. Ja ühtlasi seoses sügava murega kõigi nende talude ja tallide, hobusekasvatajate ja teenusepakkujate pärast, kes teoreetiliselt võiksid fondidest tuge saada, ent praktiliselt jäävad hätta ja pahatihti lõpetavad tegevuse. Mis on riiklikust ja rahvuslikust seisukohast suur kaotus. Oleme ju rahvuslikku koguprodukti panustajad, tallid-talud on ju töökohad ja teenistus, mis lakkavad olemast – sest majanduskriisist fondirahadeta läbi ei vea, aga fondidega suhtlemine on õõvastavam kui Kafka-maailma katakombides orienteerumine. Meie oleme püüdnud – ja püüame ka edasi – pakkuda vapratele küla-ettevõtjatele väljundit ja võrgustikku, avalikkust ja tunnustust. Ent ka oma töö jaoks fondide leidmine-tarvituselevõtt on täpselt sama para- ja meta- kui kõigil teistel.
Oleme mures Eestimaa pärast – ja iseenda pärast samuti.
Kes-mis on see Horsemarket.ee, kes teie poole pöördub?
 
  1. See on interneti-keskkond, mida Sven Shois on pidanud 12 aastat. Ta ise peab seal rahvusvahelist hobuturgu, samas on sellest koduleheküljest hargnenud paber-ajakiri Oma Hobu.
  2. Selles keskkonnas on kauane massiivne ajakirjanduse traditsioon – uudisnuppudest-hoburahva teadetest läbi pikkade portreelugude-reportaažide kvaliteetsete järjejuttudeni. 
  3. 9 aastat on saidi ajakirjandusliku külje juhtfiguur olnud Mart Kivastiku, Vambola Bakhoffi, Andri Sabrodini jpt kõrval Kati Murutar.
  4. Portreelood-reportaažid tallidest ja taludest, hobuinimestest ja hobustest, nähtustest ja protsessidest on kujunenud ajas kestvaks läbilõikeks Eesti ühiskonna palgest ja kulgemisest.
  5. Tänu professionaalsetele tegijatele ja kaasautoritele on saavutatud hobustest lähtuv, ent piiramatult lai haare – kultuur-ühiskond-inimkond.
  6. Nii maailma kui Eesti elu vaatlemise rakurss algab hobustest, ent on saavutanud laia spektri.
  7. Tänu ulatuslikule haardele on meie lugejaskond oluliselt laialdasem kui vaid hobuinimesed – ka nende sõbrad-tuttavad on selle keskkonna avastanud, Eesti “suur meedia” käib regulaarselt meie juures teemasid ja uudiseid vaatamas ning pidevate külastajate hulgas on ohtrasti poliitikuid, avaliku elu tegelasi, arvamusliidreid, pedagooge, usujuhte – meil on ulatuslik ja väärikas auditoorium.
  8. Püsikülastajad põhjendavad armastust ja harjumust meie saidi vastu sellega, et siin käimine puhastab ja ravib – on nagu ravitee või hingehaava-palsam.
  9. Meie järjejuttudest on kaaned saanud “Eedeni aed” (Eesti Ekspressi kirjastus) ning “Naisena sündinud – 20 aastat hiljem” (Petrone Print).
  10. Kaalukust ja haaret, püsikülastusi ja harjunud tarbijaid lisab peatselt käivituv Hobuvisioon – koostöös teleproduktsioonifirmaga Ruut toodetav 10saateline hobukultuuri telesari, mille must materjal ja kogupakett paikneb Horsemarketi riiulitele unikaalseks arhiiviks, õppevahendiks ja kultuuriväärtuseks.
  11. Ühtlasi on käivitatud on-line kaamerate saatmine ratsavõistlustele.
  12. Lähiaastate suurim projekt on interaktiivse HobuAtlase koostamine – maakond-haaval meie tallide ja ratsakeskuste, hobutalude ja kasvanduste kaardistamine. Kirja saavad asukohad, omanikud, hobuste arv ja tõud, teenuste paketid – trennid, turism, kasvatus-aretus, laagrid, pansionaat varsaga märadele ja noortele või vanadele ja väsinutele – hinnakirjad ja litsentsid. Ka veterinaariat, varustust, söödamüüki ja sepateenust hõlmav interaktiivne Eestimaa kaart on adresseeritud ka naabritele, kes hoiavad üha arvukamalt ja veendunumalt oma hobuseid Eestis. 
Nagu ütleb Luunja tallide omanik ja Horsemarket.ee liider Sven Shois: “Järgmistel sajanditel kasutatakse meie keskkonda usaldusväärse allikana, mismoodi inimesed 21. sajandi alguses elasid ja hobuseid pidasid. Mida lugesid, mille pärast muretsesid, kuidas omavahel lävisid.”
Meie keskkonda pidasid seni üleval edukatest suurtegijatest ärimehed – kes hetkel ei ole edukad. Nad on küll väitnud, et aegade helgemaks muutudes ja olude lahenedes jätkame ühiselt matka. Ent praegu püsib Horsemarket.ee tegijate entusiasmil. Meil on plaanis lisaks ellu jäämisele areneda ja täiustuda. Oleme asunud koostama Eestimaa Hobuatlast:
-         maakond-haaval meie tallide ja ratsakeskuste, hobutalude ja kasvanduste kaardistamine – oleme seda üha kasvava üldhuvi saatel juba aastaid oma artiklitega ka teinud.
-         Kirja saavad asukohad, omanikud, hobuste arv ja tõud, teenuste paketid – trennid, turism, kasvatus-aretus, laagrid, hipoteraapia, pansionaat varsaga märadele ja noortele või vanadele ja väsinutele – hinnakirjad ja litsentsid.
-         Ka veterinaarteenust, varustust, söödamüüki ja sepateenust hõlmav interaktiivne Eestimaa kaart on adresseeritud ühtlasi naabritele, kes hoiavad üha arvukamalt ja veendunumalt oma hobuseid Eestis.
Eestimaa kaart on maakondade kaupa kaetud täpikestega, mis tähistavad talle.
Tallile klikkides avaneb selle koha faktiline-numbriline-litsentsiline andmestik ning link viib vastava turismitalu või ratsakeskuse koduleheküljele.
Sellise võrgustiku loomine aitab maapiirkondade – aga linnalähiste teenuse pakkujatel – püsida kaardil ja turul, see lisab elujõudu ja väljundit. Teavitab nii hobuinimesi, kes otsivad sobivat teenust – kui hobustest huvitatud laste vanemaid, potentsiaalseid turiste.
HobuAtlas viib Eesti piltlikult ja ülevaatlikult rahvusvahelisele turule – ka naabrid saavad interaktiivse atlase abil teada, milliseid teenuseid Eestis pakutakse.
Kõik 12 aastat senist tööd on olnud mastaapne ettevalmistus selle ülevaatliku ja esindusliku töö valmimiseks.
 
Edasi kestmise ja arenemise nimel meiegi siis fondide maastikul lootusrikka tulevikupilguga ringi vaatama asusimegi. Senised kokkupuuted toetus-temaatikaga, tõsi küll, on olnud hoiatavad. Meie kui ajakirjandusväljundi poole on loendamatuid kordi pöördutud probleemidega, mida me enamasti paljundanud pole – abitu negativismi publitseerimine pole kaugeltki meie eesmärk. Fondide-sihtasutustega suhtlemisel aga inimene ja ettevõtja aga teatavasti just nimelt abitud ongi.
Oleme korduvalt kuulnud lootusetust olukorrast seoses toetuste taotlemisega
  1. toetusraha vajaja peab enne fondi kosimist selle summa pangalt või õnnistegijalt kätte saama – aga ei saa ning kui on saanud, pole sugugi kindel, et kate ikkagi tuleb, sest aruandlus on paljude lihtsate ja ilusate inimeste jaoks liialt peadpööritav, kaelamurdev ja hingemattev
  2. taotlemine käib projektide kirjutamisel sedavõrd spetsiifiliselt bürokraatlikus, formalistlikus ja ametkondlikus krüptikas, et inimesed, kes ei saa endale lubada professionaalse projektikirjutaja palkamist, ei saagi projekti kirjutada – kõneldakse lausa uuest projekti-maffiast – sihilikult ennast taastootvast ja –toitvast projekti-inimeste ning ametnike ringsüsteemist, kus kõneldaksegi nihkes oskus-sõnavaraga salakeelt.
Oleme kuulnud toetustesaajate üle kehtestatud kontrolli ja jälitamise kohta loendamatuid näiteid, mis oleksid naljakad, kui nad poleks nii õudsed – kirjavahetuse tsensuur ja koputamised, raha tagasi nõudmine, kui kontroll-ülelennul selgub, et paari aastaga on karjamaa keskel kasvava puu võra suuremaks kasvanud kui instantsid ise mõne aasta eest mõõtsid. Tagasinõudmised käivad teatavasti ka tagasiulatuvalt – ja nendega kaasnevad jõulised sanktsioonid. Mistõttu ajakirjanike poole pöörduvad inimesed on üha veendunumad, et projektirahva bürokraatiakoridorides ollakse ring-kontrollitud-kaitstud suletud süsteemis palgal selleks, et toetusi inimestele MITTE anda – või kui on antud, siis tagasi võtta, trahvida ja karistada.
Oleme kuulnud kontrolli ja aruandluse uskumatuid keisse – koputajatest talvega tekkinud sõnnikuhunniku alla jääva ala eest karistamisteni välja. Rääkimata sellest, et Horsemarket.ee saab pidevaid kurtmise ja nõuküsimise kirju ja telefonikõnesid seoses sellega, et hobune justkui polegi põllumajandusloom. Mis on teatavasti täiesti omaette, lõpuks ometi lahendust ootav teema.
Oleme siin PRIA-teemaga seoses avaldanud pika intervjuu Jaan Kallasega, rääkinud sõnnikuhoidlatest jne jne. Ehkki hetketi on tundunud, et projektimaailma jäigale robotlikkusele on õnnestunud anda inimnägu, kumab kogu selle maastiku kohal siiski hirm, ebaõigluse ja koputamise vari ning ametnike väärdunud kõnepruuk ja suhtumised.
Meie keskkonnas sõna saanud filosoofid-ideoloogid-visionäärid on lahendust näinud ametnikele makstavate palkade tõstmises – siis ei muututa mõtlemiselt väikeseks ega püüta neile, kellel kardetavasti liiga hästi läheb, kätte maksta.
Horsemarket.ee ja MTÜ HobuAtlas on praeguseks kogunud paar huvitavat värsket kokkupuudet projektikirjutamise toreda maailmaga.
1. Kirjutasime Leader-programmile (PRIA üks eel-sõeltest) Tartumaa Arendusseltsi juures Eestimaa Hobuatlase Tartumaa Pilootprojekti – arendusselts konsulteeris PRIA omadega, esitas meile kümneid küsimusi. Täpsustasime ja täiendasime, kohandasime ja mugandasime – ja meid ei peetud toetuskõlbulikuks. Olime palju tunde – lausa päevi – piki koridore jooksnud, energiat ja vaimustust panustanud, oma elu kulutanud – kõik tühja.  
2. Leidsime ühe riikliku, mitte Euroopa rahade meetme – põllumajandustoodete tutvustamise ja propageerimise paragrahv see-ja-see. Tundus, et täitsa sobib – ehkki algfinants tulnuks muidugi endal leida ja kuludokumendid esitada ja alles siis saanuks toetuse. Paiskasime koridorid ja kabinetid täis oma entusiasmi ja missioonitunnet, energilist palangut – ja tegime ametnikele päris hea tuju. Aga. Meile kohtumise järel tulnud kirjavahetus on väärt seda, et ta siinkohal delikaatselt ära tuua:
“Eilse kohtumise jätkuks sooviksin Teie tähelepanu juhtida veel ühele asjaolule turuarendustoetuse taotlemise juures.
Kohtumisel kõnelesime sellest, et Te näete ühe võimalusena küsida oma planeeritud tegevusele toetust põllumajandustoote ja töödeldud toote tutvustamise tegevuse alt (määruse § 5 lõige 2).  Kui Te vaatate selle tegevuse all välja toodud kululiike, millele on võimalik toetust küsida, siis põhimõtteliselt saab selle kululiigi alt küsida toetust reklaami- ja teavituskampaaniate läbiviimiseks.
Ühe kuluna selle tegevuse all on välja toodud ka televisioonis, raadios, trükimeedias, veebikeskkonnas ja alternatiivmeedias teabe avaldamise kulud, mis põhimõtteliselt võiks ju Teie planeeritud tegevusena sobida, aga samas on turuarendutoetuse puhul kindlaks määratud ka need kulud, mida toetusest taotlejale ei hüvitata.
Määruse § 6 punkt 7 ütleb: „toetust ei anta teavituskampaania käigus sellise materjali (välja arvatud messikataloog) koostamise kuludeks, mis sisaldavad ettevõtete nimetusi, logosid ja kaubamärke ning muid andmeid nende ettevõtete kohta“.
Lugedes teie projekti kirjeldust, kus on öeldud: „projekti tulemuseks saab olema pilootprojekt, kus on näitliku suurtööna kaardistatud Tartumaa tallid-ratsakeskused-kliinikud (igale nimetusele klikkides avaneb kaardil – kelle oma, milline kvaliteeditase, millised hinnad, teenused jne jne)“, siis võib eeldada, et sellisel kujul Teie projekt ei kvalifitseerutoetuskõlblikuks.
Lisaks tuleb teavituskampaaniate läbiviimise juures silmas pidada seda, et reklaamida võib ainult üldisi tooteliike (määruse § 5 lõige 2 punkt 1), mis lahti seletatuna tähendab seda, et reklaamida tohib tootekategooriaid üldiselt nt jooge piima, piim on kasulik teie ja teie laste tervisele, aga mitte mingil juhul ei tohiks öelda jooge AS „Tere“ piima. Teie puhul siis võiks olla selle teavituskampaania sisuks – hobune on tore loom, käige ratsutamas, see on kasulik teile ja teie hingele jne, aga samas ei tohiks mingil juhul eraldi välja tuua konkreetsete ettevõtete, kliinikute jne andmeid. Turuarendustoetuse eest ei saa reklaamida ettevõtjaid ja firmasid.
Kindlasti muidugi ei saa hetkel anda lõplikku hinnangut, kuna  projekt on Teil alles koostamisjärgus.
 
/---/
 
PRIA peab arvestama taotlustaotluste menetlemisel meetme määruses kehtestatud tingimuste ja nõuetega. See põhimõte kehtib ka turuarendustoetuse puhul.
 
Siinkohal toome veel kord välja kulud, mida turuarendustoetusest hüvitatakse, millega tuleb taotlejal toetuse taotlemisel kindlasti arvestada.
 
Turuarendustoetusest on võimalik küsida toetust põllumajandustoote ja töödeldud toote tutvustamiseks, mille puhul hüvitatakse:
1) üldisi tooteliike, nende toiteväärtuselisi eeliseid ja soovitatavat kasutamist ning Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit toodetele avatud kvaliteedisüsteemide kohta käivat teavet käsitleva teavituskampaania väljatöötamisel kasutatava reklaamiteenust pakkuva ettevõtja tasu (sealhulgas kujundamise, tootmise, trükkimise, projektijuhtimise kulud);
2) televisioonis, raadios, trükimeedias, veebikeskkonnas ja alternatiivmeedias teabe avaldamise kulud;
3) kampaania raames korraldatava ürituse puhul ruumide, sisustuse ja tehnika üür, kutsete valmistamise kulud ja teenindava personali kulud;
4) projekti juhtimisega seotud personali kulud.
 
Toetusest ei hüvitata:
1)taotleja tööjõukulud, välja arvatud juhul, kui tegemist on taotluses kirjeldatud tegevusega;
2) käibemaks;
3) taotleja üldhalduskulud;
4) finantskulud;
5) kulutused teavituskampaaniale, mis kutsuvad tarbijat, töötlejat või edasimüüjat eelistama kodumaise päritoluga põllumajandustoodet või töödeldud toodet ainult selle päritolu tõttu;
6) kulutusi teavituskampaaniale, mis ei vasta «Toiduseaduse» §-s 39 ja «Reklaamiseaduses» sätestatud tingimustele;
7) teavituskampaania käigus sellise materjali (välja arvatud messikataloog) koostamise kulud, mis sisaldavad ettevõtete nimetusi, logosid ja kaubamärke ning muid andmeid nende ettevõtete kohta.
 
Hetkel on väga raske anda hinnangut Teie poolt kavandatud projektile nägemata toetustaotlust, kus on välja toodud detailne projekti kirjeldus, tegevuskava ja eelarve, kuid olemasoleva kirjelduse põhjal arvame, et see võiks sobida paremini.
 
Soovitame tutvuda toetuse taotlemise tingimustega meie kodulehel www.pria.ee. Samas leiate „Abiks taotlejale“.
 
Kas teie, head sõbrad, teekaaslased, ministrid, hakkaksite sellise tähelepanujuhtimise peale detailset projektikirjeldust, tegevuskava ja eelarvet koostama ja esitama? Jälle tunde tühja tööd selleks, et riputada Horsemarket.ee avalehe keskele üleskutse: “Hea sepp, söö silo!”
Olgem ometi normaalsed.
Olgem ausad - eks võimaliku eurotoetusega kaasnev topeltaruandlus nii maksuametile kui fondile, kuludokumentide näitamine ja kogumine, tõestamine ja taastamine, kirjavahetuse säilitamine ja esitamine  ning süüdi-olemise-presumptsioonist lähtumine tekitab ka tülgastust. Juba ette. Nagu seegi, et reeglina suhtutakse inimesse, kes siseneb koridoridesse kui petisesse, susserisse ja parasiiti, kes tuleb ametniku isiklikku raha noolima, sest tööd ei viitsi teha. Teate küll seda tunnet.
Kolmandaks variandiks oleme vaadanud EASi meetmeid – turu-uuringute sahtel tundub sobivat. Võimalik, et suhteliselt lubav on ka Euroopa Struktuurifondide kirjumirju meetmestik.
Ent – tuleb tunnistada, et Leader-programmi eitus ja riikliku meetme farsi-põhine sobimatus oli tegelikult ka kergendus. Inimlikul tasandil. Mis on paradoksaalne. Sest edasi-kestmise summasid ja oma ideede teostamise kapitali me ju ei saanud. Kergendus oli sellepärast, et eelseisev a priori kahtlustav ja hirmutav aruandlus, kontroll ja järelvalve mürgitanuks järgmiseks viieks aastaks meie kõigi elu.
Küllap me läbi raskete aegade kestmiseks mingid lahendused leiame.
Leidsime meiegi projekti-professionaali, kes koridoride ja ametnikega suhelda oskab. Palkame meiegi metakeele kõneleja, paratasandi valdaja. Küll saab. Ehk.
Aga talupidajad-talliomanikud-ettevõtjad – mis nendest saab?
Miks peab toetuste taotlemine meenutama suhtlemist salakeelse maffiaga? Miks on fondide-sihtasutuste juurest kadunud viimne inimnäolisus? Selge, et ametnikud peavad oma palka õigustama, et koolitused, kus õpetatakse projekti-sürrealismi, tuleb täis saada, hulk funktsionääre peavad oma olemasolu õigustama. Aga – vaadakem seda irreaalset olukorda korraks värske pilguga kõrvalt.
Miks on nii taotlemine kui aruandlus sedavõrd inimvaenulikult bürokraatlikud, et kuitahes suures hädas rahvas targu oma nina sellesse paragrahvide ja sanktsioonide hakklihamasinasse üldse ei pistagi – ja miljardid kroonid toetussummasid ei jõua ettevõtjateni.
Eesti rahval – Horsemarket.ee kaasa arvatud – on fondide toetust vaja. Sobivad meetmed ja summad on olemas. Idee ja missioon samuti. Olemasoleva ja vajaja kokku viimise vahele aga on ei-tea-kelle tahtel tekkinud nihkes ametniklik monstrum, mis teeb halba meile kõigile.
Kas, kuidas ja millal saavad meie jaoks ja meie teenistusse mõeldud moodustised inimnäo tagasi?
 
Lugupidamisega ja lootusrikkalt Horsemarket.ee meeskonna nimel Kati Murutar


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat