Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Vene hobune ja võidusõidupõrsad Tsolgos


Elust Tsolgos tervikuna loe lähemalt Maalehe 2. aprilli numbrist Rein Raudvere lugu "Külaelu heaks kodu panti".

  Ove Maask aga on Kääpa hooldekodus mehhaanik, seepärast oli sel päeval, kui tema õuele vaatasime, kodus vaid perepoeg Mikk. Mikk õpib Parksepa koolis ning räägib uhkelt võro keelt. Enesestmõistetavalt. Vabandamata ja kõhklemata, kas külaline aru saab. Kui on siinkandis, saab aru - või ei saa. Ei sõnumit ega midagi.

Üks vaatamisväärsus pereisa meisterdatud puitskulptuuridega kaunistatud talu juures on koos eestlasest miksitud omamaise hobusega peetav poni mõtu vene hobune. See siin. Lühikeste karukõrvadega, ebatavaliselt sirgete jalgadega ja kandilise taguotsaga. Mõõdu poolest justkui eestlane - aga üliväga teistsugune. Ega see mingi eraldi registreeritud tõug ole. Kodune krants-hobu, nagu koerariigi Bobik ja Barboss. Aga ikkagi ülimalt teistsugune kui Eesti oma sigrimigri krants-suksidki.

Teine vaatamisväärsus on kõikjal üle Eestimaa levima hakanud kodu- ja metssea ristandite aretamine. Nad on karvased, sõbralikud, ilmastikukindlad, väledad ja naljakad. Mikk ütleb, et talupidamise täienduskoolitusel soovitati sedasorti vähenõudlikele ristanditele rõhku panna. Ja nüüd on nii mõnedki talunikud selle moega kaasa läinud. Muhe ja naljakas vaatepilt on. Lisaks sellele, et saavad endaga ise hakkama. Küllap on külmas peetavatel ja ringi rallivatel sigudikel kodunotsudest vintskem liha. Aga see pole ilus mõte.

Vaatamata sulnile vaatepildile - tähelepanu rebasele kaskede all! - pole ka päris kõik teised mõtted ilusad. Näiteks et lumest on siiber ja plärtsust väsimus. Linnas juba loob - aga metsade all ja külade vahel talv veel järele ei anna. Ja see tikub ära viskama. Enne jõule on kaamosest läbi kulgedes jõulud ees. Sel aastal tõi jõuluvana majanduslanguse. Pärast aastavahetust on külmad ja hanged, libedus ja viirused resoneerunud üleüldise kurja kraaksumisega - töötus ja langus, krahh ja möhh. Miski ei seisa ega tõuse enam. Kodud käest ja püksid jalast. Itk ja hala. Isegi kui see jutt kõik on õige, siis ikkagi tundub, et kogu õõv on suures osas endale ise kaela manatud. Negatiivne loits. Kus hundist räägid, seal...

Aga ükskord algab aega, kus peremees Ove vigursaetud siil ütleb koju jõudvale Kalevile seene alt: serviti, peerud, hõissa! Ja see, et meestel on tekkinud säärane ilusalt isane harrastus, on juba ise hõissa.

 

Kus emis, seal...  Aga jäägu see, kus ja mis on seal sellel seal (oo imeline eesti keel!) üllatuseks.

Perepoeg Mikk, Parksepa kooli poiss, on Kagu-Rahvaste Uhkus - räägib ilusasti ja uhkusega oma kodust keelt ning on just tänu sellisele asisele uhkusele noore peremehe vääriline uue põlvkonna esindaja.

Eestlasest araablase abiga saadud ruun (jajah, on tõesti naljakalt kahemõtteline väljend - aga jäägu nii, ärme seleta-täpsusta, et eesti hobust ristati araabia hobusega ning sündinud täkk ruunati hiljem  - las araablane tegi eestlasest ruuna :P) tutvustab oma sulnist olmet - peavari on, süüa on - enamat pole vajagi! Nii Villu (kelle amelik nimi on Millennium) kui Lauk (kelle ametlik nimi oli enne üle piiri tulemist kindlasti ka midagi muud) on ideaalselt vabapeetavad vennad.

Nii pea kuju kui tagumised veerandid tükkis tagumikuga on tol tegelasel, kes jalgsi Venemaalt siia kõndis, väga teistsugused kui meie oma aborigeenil. Iseloom on tal uje ja pelgik. Oh oleks ka inim-venelastel samasugused karakterid...

Kes aga pole mitte ujeda poolegi, on notsud. Mõne venna on ristamine merisea kombel vöönditena kirjaliseks geenitanud. Mõni on üleni metsanotsu moodi. Kes üleni - see on ka eriti kiire ja ülbe. Maitsev metslane - uus mood!

Järgmiseks ristame koera ja rebase, kassi ja ilvese, põdra ja lehma...

Oma emmede jaoks pole neist keegi inetu pardipoeg. Nii, nagu meie endi lihasedki lapsed on kõik oma geenide eripäraste kombineerumistega õiged ja ilusad, targad ja andekad. Andku taevas vaid annete avastamist ja arendamist!

Maaskide pereisa on oma ande avastanud. Lisaks isikliku kodu kaunistamisele on see ülejäänud küla-reaaliale väga õpetlik alternatiiv. Karusaagimine käraka asemel! Ääremaadele lilli, mitte pohmelli! Avalikke kujusid, mitte salaviina! Rohkem ilu, vähem valu!

 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat