Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Vägevate vanameeste kestmise kunst


 Fotol: Kevadine Raplamaa.

Raplamaal Hõreda külas elab Ilmar Hämarsalu. Keset uusi ja vanu varemeid. Vanad varemed on paekivist mõisahooned, millega ka Hageri ja Rabivere, Ingliste ja Keava kant on ühtlase kihina kaetud. Ilusad ja imposantsed - ja lõplikud. Ei leidunud neile lühikesel rikkuseajal ülesostjaid-elusaksehitajaid, nüüd ei ammugi. Ja siis? On need paekivist varemed Eestimaa peal püsti püsinud senised sajandid, püsivad ka järgmised. Hoopis hullem on lugu õitseaegadel ehitama hakatud ja käest poolikuna või pooleks kukkunud majadega. Need ei loo Eestimaa peale niisugust müstilist museoloogilist põlisuse illusiooni, vaid on kui monumendid mõlkis eludele. Ilmar Hämarsalu kõrval on saadaval erinevate ajastute varemed ja pooleli jäänud ehitused. Ta ise aga tasakaalustab üksildase leskmehena seda erak-memmede kaardiväge, kes suure osa Maajamaa populatsioonist moodustavad. Ilmar jäi paari aasta eest leseks ning peab nüüd üksi ja omasoodu oma kümmetkonda lehma ja kaht vanatüübilist torikajurakat. Leevi ja Ulla on nagu ära hellitatud vanatüdrukud - pirtsakad ja kahtlustavad. Ja naudivad seda, kui peremees kõneleb nendega kõhu kaudu - kui Ilmar hobuste koplile läheneb, hüüab ta märadele: "Tulge, mina annan! Tulge - siit saab, mina annan!"

Hõreda mõis. Ilmari majapidamiseni on sellest muistisest mõnisada meetrit. Ja ka Hämarsalu enese elamine on muistis - tuhandete põllumasinate kollektsioon ning erinevate elulaadide risttee on seal.

"Ulla-Leevi, issi juurde - mina annan!"

Eestimaa on kaetud liigutavate kooslustega ja ootamatute elulaadidega.

Sitikmust Ulla läheneb juba 20 eluaastale, Leevi on kümnene.

Hobused tõi Hõreda Jaaguasemele Ilmari kadunud kaasa. Ilmar räägib, kuidas naine alustas koos Ingliste lähistel elava naabrinaise ja sõbratari Eve Haggiga hobuste pidamist ja soetamist, aretamist ja kooselu nendega. Ent siis ajas salakaval vähk sõrad tema rinnaku taha - ning viis ta kiiresti ära. Seni rekkamehena töötanud Ilmar jäi seepeale koju - peab kümmetkonda lehma ja neid daame siin. On koduperemees - aga mitte meeleheitel. On nüüdseks juba harjunud üksinda toime tulema ning majas iga ameti peal olema.

Hämarsalu traditsioonilise talu kõrval müügis olevad hooned on teistlaadi saatuse-löökide kehastus: "Ehitati ja ehitati - siis mindi tülli, lahutati - ja nüüd oodatakse asjata ehitatule juba teist aastjat ostjat. Osta ära!"

Ilmaril enesel pole praegu aega ei oma lesepõlve ega naabrite lagunevate eude üle juurelda. Iga päev sünnib mõni vasikas. Nõnda et peremees on ühtaegu nii ämmaemand kui kasuisa. Sest loodusseadused käivad tänini sedasi, nagu õpetas ja hoiatas Ilmari isa: "Veisekasvatusega on alati nii, et sama palju kui sul on laudas, on ka aia taga..."

See pullipoiss kasvab õnnelikult oma emaga. Tema ei lapsendanud aga eile-sündinud pullipoissi, sest vasikate vanusevahe on natuke liiga suur. Jah, need eksistentsiaalsed värvilaigud on vereloigud - eile viskas lehm poegides emaka välja, emakas rebenes, ei saanud enam teda ei lappida ega kõhtu tagasi ning traktor viis just lahkunu minema. Aeg kõik haavad... Elus palju näinud ja üle elanud Ilmar ütleb rahulikult, et see on kangesti hea, et lehmadel pole verelõhnast sooja ega külma. Hobused on vere läheduses alati endast väljas ja lennus - lehmad võtavad külmalt.

 

Ilmari enese pojad on rekkamehed - nagu isa ise ka. Sõidavad Soome vahet. Suvel on isade kodus - ja panevad Leevi-Ulla erinevate tööriistade ette. Teevad hobuste abil veistele talveheinad. Ja käivad tori hobustega näitustel-võistlustel ka. Nagu karvased vissid, ei taha ka hobused ühegi ilmaga tallis-laudas kükitada. Kui Ilmar mõnel päeval ilma liiga rajuks peab ja oma elukaaslased tuppa mõtleb jätta, ütlevad nood ise valjusti ja veenvalt, et lõpetatagu humaanitsemine - õue!

Millest koosnevad nüüd leskperemees Ilmari kasuisalikud argipäevad, ütleb see väike ühepäevane mees siin. Lutti! Kasuisasse aga juurdub seepeale veel sügavamalt väljend, mis tema suus nagunii maheda ja muheda harjumuslikkusega kõlab: "Issi juurde - mina annan!"

Kui täna juba elujõulistest küpses eas meestest juttu on, siis laseme imetava Ilmari kõrval isamaa üld-olulistest asjadest rääkida Mati Talvikul, kellele anti hiljuti Kuldmikrofon. Seesinane ese ise on pildidl. Savist, kui teada tahate. Mitut eestlaste põlvkonda vaimutoidu ja sõnumiga jalule toitnud Mati aga räägib meile nii:

"Tänapäeval on minu kunagiste saadete järelkäijad “Foorum” ja “Vabariigi kodanikud” – mis on just rasketel aegadel üha kasvava vaadatavusega. Inimesed otsivas avalik-õiguslikku kindlustunnet. Selge, et nende saadete vaadatavuse määrab nii teema kui külaliste valik – ent reiting aina kruvib üles, sest inimesed tahavad teada, mis toimub ja mis saama hakkab. Ansip ei ütle – ei oskagi öelda – niisiis üritatakse prognoosi-mosaiiki televiisorist kokku saada.
Kui kaua, mille nimel ja milliste tulemuste või tagajärgedega me veel kannatama peame? Seda vastust on alati – kogu minu publitsisti-dokumentalisti karjääri jooksul – püütud televiisorist kaadrite, ridade ja lillede vahelt kokku noppida.”
Mida suurem on su perekond, seda kindlamini on kõik võimalikud variandid su oma klanni panoraamil kaetud. Nii heas kui halvas. Eesti vapub koondamiste laine käes? Jajah, ka Mati hõimu mitu liiget – kõige tublimad, haritumad, professionaalsemad – on ootamatult koju kotile kukkunud. Töötuks jäämine ohustab tööharjumuse kadumisega, kutseliseks töötuks taandarenemisega? Täpselt, Mati on oma lähiringis juba ära näinud, kui kiiresti inimene resigneerub – ja kui raske teda on tagasi tegusaks raputada. Seni eduinimese täiuslikus dünastias on mitu peret, kus naine töötab ja teenib ja püüab laevukese üle majanduskriisi mere teisele kaldale sõuda. On võõrsile tööle ekselnuid – üldise uus-vana-moe lainega kaasa läinud Talviku-võsud on juba Austraaliatest kenasti tagasi. Laias diapasoonis on esindatud nii need, kes tublide lastena ühel hetkel õppimisest ja karjäärist tüdinesid – kui need, kes küpses eas tubliks koorusid. On kutset vahetatud. Ja paarilisi ka. Talvikute dünastias toimuv on olnud suurem kui elu.
Mati võrdleb kaua elusana-tegusana püsimist pika abieluga. Ka kauase kooselu käigus tuleb korduvalt ei-viitsi-perioode, mil tundub lihtsam loobuda ja laiali minna. Mati mõtles iseendast lahku minna 90ndatel – pani kõvasti tina ja oleks täiesti rahul olnud, kui loodus oleks ta läbipõlenuna ära koristanud.
“Paljud boheemlased ja loovisiksused teavad, et mõnikord joostakse väest tühjaks. Ja et ka tühjana suudab professionaal päris pikalt automaatpiloodiga oma asjad ära tiksuda. On üks teatud seltskond vana kooli napsitajaid, kes teavad mõõtu ja määra ning panevad mõõdukalt elupäevad. Teine seltskond jaguneb kaheks. Üks osa lahkub. Kas haiguste või koondamiste läbi. Teine pool läbib krõksu. Pärast krõksu polda küll täiskarsklased ega uuestisündinud – aga elul on järsku uus sisu, teine tase – ja pannakse kõrgemal spiraalikeerul aina edasi. Kes selleni välja ei vea, vastu ei pea ja üles välja ei arene – sellele ei saa niisugust õnne ja kirgastumist isegi kirjeldada,” manitseb Mati. “Paljusid asju õpidki neid kogedes. Kirjeldada ei saa.” 
Mati oskab majanduskriisi vaadelda samuti elukogenu üldistusvõime pealt – kõrgelt ja filosoofiliselt. Kui oled ennast kauamängivaks välja vedanud, elavaks klassikaks kujunenud ja rahvusliku arhiivi kehastuseks kasvanud, siis näed ka katastroofe elutargalt. Seal arhiivis on oluliselt karmimate ajaloojärkude salvestusi…
“Eestis ei juhtunud ju otseselt midagi, mis turvaliselt õilmitsenud heaolu edenemise läbi oleks lõiganud ja protsessid pooleks murdnud. Mitte keegi meist ei saa ennast – ega valitsust – selles süüdistada, mis Ameerikas juhtus. Tegime kõvasti tööd ja saime teenitult palka – reisisime ja tarbisime, ostsime ja ehitasime. Loomulik ju. Ja siis äkki – pauhh ja kutuprääks! Toimuvas on põhiliselt süüdi Bushi peetud sõjad – mida ameerikamaa pankurite maffia on julmalt ära kasutanud. Ses mõttes olen hea sõbra ja teekaaslase Kersti Krachti vandenõu-teooriatega täiesti nõus, et Eesti – ja enamus teisi maailma maid – laskis endale faking pankuritel täiega rõnga ninasse ajada ja mütsi pähe tõmmata, et ei taibanud tagalat kindlustada.
Seni veel pole paljudele meist päriselt kohalegi jõudnud, et virtuaalne raha ongi nüüd kadunud. Et halb unenägu pole homme hommikul ärgates möödas – nii ongi. Ja ei jõuagi ei pangalaenu ega liisinguid maksta, koondatud kohad ei tule lambist tagasi ja töötuks jäänute armee järjest kasvabki. Jumala eest, ma ka ei tea, millega kõik need koha ja elumõtteta jäänud inimesed oma päevi sisustavad ja mis kõigist neist pahaks läinud laenudest tegelikult nüüd ikkagi saab.
1929. aastal toimus täpselt seesama. Kinnisvara mull, aktsiate illusioonid – ja lõhkemine. Nüüd on massiliselt neid, kellel oli detsembris pluss 5 miljonit – ja nüüd on miinus kaks. Töökohta, millest seda miinust maksta, ka enam pole, kinnisvara on juba ära võetud…
Aga teate, mis mina ütlen?

Eesti tuleb kõigist maailma riikidest kõige esimesena sellest sitast välja. Võidukalt. Sest meil on poliitiline korrastatus siiski suhteliselt kena – oleme väike ja hõlpsasti hõlmatav tervik. Eesti leiab oma inimestele rakenduse. Meie teadlased ja tarkurid mõtlevad välja need elualad, millele panustades paneme majanduse uuesti toimima. See kõik juhtub ruttu. Enne, kui pered kodudest välja kolivad, pankadest arutud kinnisvara-haldurid saavad ning terve põlvkond õnnetu lapsepõlvega eestlasi peale kasvab. Sellise draamani me ei jõua. Enne tuleb üle-eestiline tõus ning enese ja üksteise taas-avastamine. Uskuge mind. Uskuge ennast! Ja siis ujuvadki eestlased – nagu ajaloos varemgi – esimestena uue ajastu kõrgele kaldale.”

Horsemarket usub sama. Kui meil on sellised vintsked vennad nagu Mati ja Ilmar - kuidagi teisiti kui kõige paremini kõik meie asjad minna ei saagi. Venceremos!

Lõhna tunnete? Kevad!   


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat