Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ande on absoluutselt hull naine


Alguses oli mõte sõita Tartust Pärnusse asju ajama ja Liu randa oma tallu kirjutama. Päike paistis ja väga kevad oli. Mõlemad kõrvad olid põskkoopa põletikust lukus ning silmad virvendasid kapitaalselt, sest põletik oli jõudnud ka otsmikukoopasse.

Natuke pärast Viljandit ei uskunud ma oma silmi. Mööda kitsast maanteed sõitis mulle vastu kaks hiiglaslikku palgiautot. Sihverplaadist võis järeldada, et ühe firma omad. Ju siis võistlesid. Või kaklesid. Aga mina kooberdasin ju oma väheldase Peugeot’ kaubikuga neile vastu. Pidurdasin hullupööra ja tõmbasin ka peaaegu kraavi. Enne jõudsin jaburat möödasõitu sooritanule õnneks ka näppu näidata. Ikka keskmist. Mille üle on pärast hea mõelda. Kuidagi peab ju mõrvarile oma arvamust avaldama. Oleks mul olnud millimeeter vähem kogemusi, oleksin ma näiteks mobiiliga rääkinud või raadios plaati vahetanud, mõne kaassõitjaga vesteldes korraks temaga silmsidet võtnud – olekski olnud täiesti kindel kabel. Kogu oma keskealise eluga seal järelhaagisega palgikoorma all. Õudne!

Põlved hakkasid värisema alles paar kilomeetrit hiljem – see kipub ikka nii olema, et alles mõne minuti pärast jõuab päriselt kohale, mis juhtus, või juhtuda oleks võinud.

Kõrvad läksid veel rohkem lukku ja silmade peale hakkas kogu see kolbasisene paistetus veel rohkem suruma. Äkki tuli seal Viljandi-kandi Kõpu sildi juures ette teeviit, et Soomaa või nii. Sekundi murdosa jooksul otsustasin – ja keerasingi paremale. Läbi suurvete vuhinal Riisa rantshosse.

Suvel, kui kaela radikuliidi sain, käisin seal Ande Arula juures väikese Eesti tõugu mära Ronjaga sõitmas ning sain täiesti müstilisel kombel valust lahti. Nüüd mõtlesin, et sadulasse ronimine kas tapab mu põskkoopa- ja otsmikukoopapõletiku kätte ära või teeb terveks.

Ei pea vist kirjeldama, milline näeb välja kõrgvee alune Soomaa. Ajalehes on pilte näidatud ja kõigil on kindlasti küllalt palju ettekujutlemise võimet, et ära arvata, kuidas on kanuuga poodi kühveldada ja kartuleid lae all hoida, et nad märjaks ei saaks.

Riisa rantsho pole nii eksootilise koha peal. Üsna kuiv oli seal pinnas ning rantshot ennast ehitati ümber. Suured veoautod, kivivedu ja mis kõik. Hea meel oli näha, et inimesed on lootusrikkad ja ettevõtlikud.

Kui me aga Andega tema talli läksime, jäin lihtsalt keeletuks. Mõtlesin, et näen tema mõndateist hobust ja armas puha. Lisaks nendele oli tall tegelikult nii servast servani elu täis, et see oli Eesti põllumajanduse üldist olukorda arvestades lausa unenägu.

Kõigepealt need hobused. Siis tohutult suured lambad. Kõik tiined. Roosad ja lapilised sead. Minikitsed – need sulnid kirjud kääbikud, kes puude otsa ronivad ja puhta vuugi teevad. Kalkunid ja haned.

Kogu seda elu on Andel kokku üle saja hinge. Kuna peaaegu kõik, kellel veel tallesid või varssu pole, on tiined, tuleb neid kokku… Oi, ma ei või!

Kääbuskitsedest üks ei võtnud oma tallekest omaks. Talleke töllas mööda talli ringi ja sai teise kitse käest hammustada. Istusin heinapalli otsa, võtsin väikese jobu sülle ja… puudus ikka hirmus jube väga vähe, et ma ta endale võtnuksin. Hästi tore vaatepilt küll, mööda Eestit edasi-tagasi triikiv Murutarimutt, kellel vahib alailma porisest autost välja üks Bernhardiin, üks kollane kass ja üks… kits. Appi!

Õnneks tuli enne mõte meie lemmikhobused Ronja ja Alondra sadulasse panna ja ratsutada ühte müstilisse kohta, kuhu peaks õigupoolest pileteid müüma. Ande nimetab seda lihtsalt Ringiks. On täiesti sümmeetriliselt ümmargune sõõr, milles kasvavad üleni teistsugused taimed kui ülejäänud maastikul. Seisad seal sees hobuse kõrval ja… üks kõrv juba ei olegi lukus, üks silm juba seletab.

Tegime väikese eestitõulise ning üsna lopsaka torikaga pika ringi. See oli natuke napakas ettevõtmine, sest et minu lemmik-Ronjal on kolmenädalane varss ja ta ei olnud päris pikka aega sadulas olnud – loogiline ju. Varre nimi on Spartacus ning täpselt sellise pöörase sõdalasena käitub ka. Mürgeldab mööda talli ringi ja kehtestab oma seadusi ning maastikul oli nagu väike võimas sutspüss. Ainult tissi tahtis vahepeal. Õnneks mitte minult, Ronjalt ikka.

Pikk ring mööda veealust Soomaad lõppes sellega, et olime Andega mõlemad kõrvuni porised ja õnnelikud. Andel oli hambavalu üle läinud, minul ka teine kõrv lukust lahti tulnud ja teine silm ka ei virvendanud enam.

Hull moor, kes endale nii kohutavas koguses loomi ja linde on kaela võtnud, viis mind vaatama oma väikest talu, kus ta nüüd elab. Ja siis ma mõtlesin, et tegelik jõud, mis kogu maailma ringi ajab ja kõigil hingesid sees hoiab, on tõepoolest naissugu.

Andel on neli last ja üliüsna noor mees. Need vaatasid televiisorit, magasid ja surfasid internetis. Tallist koju jõudnud naisetükil oli vaja pesu välja kuivama viia, süüa tegema hakata. Samal ajal nägi majapidamine välja nii, nagu väljendusid Tommy ja Annika Pipi-raamatus, kui esmakordselt Segasumma suvilat nägid: reedene koristus oleks justkui vahele jäänud.

Mis me siis tegime? Koristasime koos Andega kogu maja ära. Ta poleks vist üksinda jaksanud. Või oleks kah. Igatahes kahekesi on parem. Imede ime, isegi osa tema looskameid ajas peldiku kargule ja tuli appi. Kõige osavõtlikumalt mõistagi tütar. Kreedera.

Ja nüüd ma küsin teilt, Tredvard, Kristofardi ja Aario – ning mõistagi ka perenaise mehepoolik – kui kaua teie arvates teie väike emme sedasi vastu peab? Kõiki teid peab üleval. Üle saja elaja elab seljas. Iga asja eest peab hoolitsema ja pärast muretsema. Kui minul oleks selline ema, siis ma kannaksin teda kätel. Aga seda ütles juba muhe kreeklane Spiro raamatus “Minu pere ja muud loomad”. Ei midagi uut siin päikese all.

Hoidke ometi oma emasid – kes muidu maakera ringi ajaksid, kõiki toidaksid ja kataksid?


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat